Mateus 22
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Yesu katakuliti nawomberi kayi kwa mfanu.
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 “Ufalumi wa kumpindi ulifana ntambu ayi. Kuweriti na mfalumi yakamtandiriti mwana gwakuwi mpalu msambu gwa ndowa.
2 — O
3 Su, kawatumiti wantumintumi wakuwi wakawashemi walii yawashemiritwi wizi kumsambu, kumbiti walii yawashemiritwi walemiti kwiza.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Kawatuma kayi wantumintumi wamonga, pakatakula, ‘Muwagambiri yawawashemiriti kuwera msambu gwangu vinu gwa kala, wang'ombi wangu na wandama waherepa wawalikitula kala. Shila shintu shiwera kala, su mwizi mumsambu gwa ndowa!’
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Kumbiti wahenga yawashemiritwi walishera ndiri, su wendereyiti na vitwatira vyawu, yumu kagenditi kulirambu kwakuwi na yumonga kagenditi kutenda biyashala yakuwi,
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 na wamonga wawakamula wantumintumi walii, wawakomanga na kuwalaga.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Mfalumi ulii kakalariti nentu, su kawatuma wanjagila wakuwi wakawalagi woseri yawatenditi hangu na kapambira motu lushi zyawu.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Shakapanu kawagambira wantumintumi wakuwi, ‘Msambu gwa ndowa gwa kala, kumbiti yawashemiritwi walema kwiza.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Vinu mgendi munjira pamwawona wantu woseri mwashemi wizi mumsambu gwa ndowa.’
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Su wantumintumi walii wawuka na wagenda munjira, wawashemera wantu woseri yawawoniti, wadoda na waheri, numba yoseri ya msambu ivuwiti wahenga.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 “Mfalumi pakayingiriti kuwalola wahenga, kamwona muntu kavala ndiri nguwu ya ndowa.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Mfalumi kamkosiya, ‘Ganja, gwingira hashi panu pota kuvala nguwu ya ndowa?’ Kumbiti yomberi kawankula ndiri.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Palaa palii mfalumi kawagambira wantumintumi, ‘Mumtawi magulu na mawoku, mwakamwasi kunja muntiti. Aku hakalili na kugayagaya menu gakuwi.’ ”
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Na Yesu kamalira kwa kutakula, “Yawashemiritwi wavuwa, kumbiti yawasyagulitwi ndo wadidini.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Shakapanu Mafalisayu wagenda zawu na wapangiti ntambu ya kumgomiziya Yesu kwa visoweru vyakuwi.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Su, womberi wawatuma wafundwa wawu pamuhera na wantumini wa shipinga sha Herodi kugenda kwa Yesu. Womberi walonga, “mfunda, tuvimana handa gwenga gutakula nakaka. Gwenga gufunda nakaka kuusu mafiliru ga Mlungu kwa wantu, gutira ndiri shawalihola wamonga, toziya gulishera ndiri ukulu wa muntu.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Su, gutugambiri, gwenga gulihola shishi? Lagaliru ama lagaliru ndiri kulipa kodi kwa Kaisari?”
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Kumbiti Yesu kavimana ukondola wawu yawalihola, su kawagambira, “Mwawafyangu mwenga! Iwera hashi mwankujera kungomiziya?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Munanguziyi mpiya zya kulipira kodi!”
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 na Yesu kawakosiya, “Sheni na malembu aga mumpiya ga gaa?”
20 e ele perguntou:
21 Womberi wamwankula, “Ga mfalumi gwa Rumi.”
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Pawapikaniriti hangu, walikangasha na wamleka wagenditi zawu.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Lishaka liraa lilii, Masadukayu wamu ndo yawatakulaga wantu yawahowiti hapeni wazyuki, wamgenderiti Yesu.
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Su wamgambira, “mfunda, Musa katakuriti kuwera muntu yakayugiti pakahowa pota kuleka mwana, ndo mlongu gwakuwi kamyugi mdala mkenja uliya, su kamleleri wana mlongu gwakuwi yakahowiti.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Vinu petu panu, paweriti na walongu saba. Mlongu mkulu kayugiti mdala na kahowiti pota kupata mwana, su mlongu gwakuwi kamuhala mkenja ulii.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Iwera ntambu ira kwa mlongu gwa pili na gwa tatu mpaka kwa woseri saba.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Lupeleru na mdala uliya kahowiti viraa.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Vinu, mulishaka lya kuzyuka kwa yawahowiti, hashi, mdala ayu hakaweri mdala gwa gaa? Toziya mkenja ayu kaweriti mdala wa walongu woseri saba.”
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Yesu kawankula, “Mwenga mwagamila nakaka! Mwagamila toziya mgamana ndiri Malembu Mananagala ama makakala ga Mlungu.
29 Jesus respondeu:
30 Toziya yawahowiti pawazyuka, hawalifani gambira wantumintumi wa kumpindi kwa Mlungu na wantu hapeni wayugi ama kuyugwa.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Kumbiti kuusu kuzyuka kwa yawahowiti, hashi, hamwenibetuli galaa Mlungu gakawagambiriti? Mlungu kawagambiriti,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 ‘Neni ndo Mlungu gwa Aburahamu, ndo Mlungu gwa Isaka, ndo Mlungu gwa Yakobu!’ Yomberi Mlungu gwa wahowiti ndiri, ira Mlungu gwa wakomu.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Lipinga lya wantu palipikaniriti hangu walikangasha mafundu gakuwi.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Mafalisayu pawapikaniriti handa Yesu kawawankula Masadukayu mpaka wasinditi kumkosiya kayi, su womberi waliwoniti pamuhera.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Yumu gwawu, mfunda gwa Malagaliru, kamkosiya Yesu kwa kufira kumgomiziya,
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 “mfunda, lilagaliru lyoshi ndo likulu Mumalagaliru?”
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Yesu kamwankula, “Gumfiri Mtuwa Mlungu gwaku kwa moyu gwaku gwoseri, kwa rohu yaku yoseri na kwa mahala gaku goseri.”
37 Jesus respondeu:
38 Ali ndo lilagaliru likulu lya kwanja.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Na lya pili lilifana na ali, “Gumfiri gwapakwegera gwaku ntambu yagulifira gumweni.”
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Malagaliru goseri ga Musa na malembu ga wambuyi wa Mlungu gankulitumbira malagaliru mawili aga.
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Mafalisayu pawaweriti pamuhera, Yesu kawakosiiti,
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 “Mwenga mulihola hashi kuusu Kristu Mlopoziya? Hashi, yomberi ndo gwa shiyiwuku shagaa?”
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Yesu kawagambira, “Su, iwezekana hashi kwa likakala lya Rohu Mnanagala Dawudi kamshemi yomberi ‘Mtuwa’? Dawudi katakuliti,
43 Jesus tornou a perguntar:
44 ‘Mtuwa kamgambiriti Mtuwa gwangu,
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Payiwera Dawudi kamshemiti yomberi ‘Mtuwa,’ su iwezakana hashi kuwera Kristu ndo gwa shiyiwuku sha Dawudi?”
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Kwahera muntu yoseri yakaweziti kumwankula Yesu na kwanjira lishaka lilii kwahera yakajeriti kayi kukosiya shoseri.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.