Mateus 21
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NAA
1 Yesu na wafundwa wakuwi pawaweriti pakwegera na Yerusalemu na kusoka Betifagi kulugongu lwa Mizeyituni, kawatumiti wantumintumi wakuwi wawili,
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 pakawagambira, “Mgendi mpaka kushijiji sha palongolu penu na hamumwoni punda na mwana gwakuwi wawatawa. Muwayopoli na munjegeri.
2 dizendo-lhes:
3 Handa muntu yoseri pakatakula shoseri, mumgambiri, ‘Mtuwa kawafira kawatenderi na shakapanu hawawalekeri.’ ”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Shitwatira ashi shitendikiti su galii gagatakulitwi na mbuyi gwa Mlungu gatendeki,
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “Mlugambiri lushi lwa Sayuni,
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Su wafundwa wakuwi wagenda na watenda ntambu Yesu yakawalagaliriti,
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 wamjega punda ulii na ndama gwakuwi, wayazilira nguwu zyawu panani pa punda na Yesu kakwena kalivaga pampindi pakuwi.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Lipinga lya wantu wayarika nguwu zawu munjira, na wantu wamonga wadumula maputira ga mitera na waiyalika panjira.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Lipinga lya wantu wamlongoleriti Yesu na wamonga wamfatiti kumbeli pawabotanga,
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Yesu pakaweriti kankwingira Yerusalemu, lushi loseri luweriti na shelekusheleku. Wantu wakosiyiti, “Hashi, ayu ndo gaa?”
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Lipinga lya wantu liwankula, “Ayu ndo Yesu mbuyi gwa Mlungu, kalawa Nazareti isi ya Galilaya.”
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Yesu kagenda kwingira Mnumba nkulu ya Mlungu, kawawinga kunja wantu woseri yawaweriti wankuwuza na kuhemera vintu palii. Kazigalambuziya meza zawaweriti wankuvunjira mpiya na vigoda vya wantu yawaweriti wankuwuza wang'unda,
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 na kawagambira, “Galembwa Mumalembu Mananagala kuwera Mlungu kalonga, ‘Numba nkulu yaneni hayishemwi numba ya sala.’ Kumbiti mwenga muyitenda mpanga ya wapoka!”
13 E disse-lhes:
14 Wanalwisi na yawalewelekiti wamgendiriti Yesu Kunumba nkulu ya Mlungu na yomberi kawaponiziya.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Su, watambika wakulu na wafunda wa Malagaliru wakalaliti pawawoniti vitwatira vya kulikangasha vyakatenditi na wana pawaweriti wankubotanga Mnumba nkulu ya Mlungu pawalonga, “Kakwiswi Mwana gwa Dawudi!”
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Su womberi wamkosiya Yesu, “Hashi, gupikinira ntambu yawalonga?”
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Su, Yesu kawaleka na kagenda kunja kwa lushi na kagenda Betaniya na kalikaliti kulaa pashiru poseri.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Yesu pakaweriti kankuwuya mlushi mandawira putiputi, kaweriti na njala.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 Kaguwona mkuyu pampeku pa njira na kagugendera, kumbiti guweriti gwahera bwajubwaju loseri ira gwana mihamba hera. Su kagugambira mtera, “Hapeni guleri kayi mabwajubwaju!” Palaa palii mkuyu gulii guyuma.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Wafundwa pawaguwoniti na walikangasha, pawalonga, “Iwera hashi mkuyu agu guyuma kanongola?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yesu kawankula, “Nakaka nuwagambirani, handa pamuwera na njimiru pota na lyoga, hamuwezi kutenda ntambu yantenditi kwa mkuyu agu na kwa hangu ndiri hera kumbiti ata hamuwezi kulugambira lugongu, ‘Gutupuki gukalidibiziyi gumweni mulitanda,’ na hayitendeki.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Handa pamwajimira, hampananwi shoseri shamluwa kwa Mlungu.”
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Yesu kingiriti Mnumba nkulu ya Mlungu na kaweriti kankufunda. Watambika wakulu na wazewi wamwiziriti Yesu na kumkosiya, “Hashi, gutenda vitwatira avi kwa uwezu wa gaa? Hashi, ndo gaa yakakupanana uwezu awu?”
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Yesu kawankula, “Naneni hanuwakosiyi likosiwu limu na pamunankula, su naneni hanuwagambirani ntenda vitwatira avi kwa uwezu wa gaa.
24 Jesus respondeu:
25 Nuwakosiya, ‘Hashi, uwezu wa Yohani Mbatiza ulawiti kwagaa? Hashi, ulawiti kumpindi ama kwa wantu?’ ”
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Kumbiti patulonga, ‘Ulawiti kwa wantu,’ tutira lipinga lya wantu toziya wantu woseri wavimana kuwera Yohani kaweriti mbuyi gwa Mlungu.”
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Su, wamwankula Yesu, “Tuvimana ndiri.”
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 “Vinu mwenga mulihola ashashi kwa shitwatira ashi? Kuweriti muntu yumu yakaweriti na wana wakuwi wawili. Yomberi kamgendiriti mkulu yumu na kulonga, ‘Mwana gwangu, leru gugendi gwakatendi lihengu mulirambu lya mizyabibu.’
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Yomberi kamwankula, ‘Hapeni ng'endi,’ kumbiti shakapanu kagenda kutenda lihengu.
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 Shakapanu tati ulii kamgendera mwana gwakuwi yumonga kamgambiriti ntambu ilii. Yomberi kamwankula, ‘Yina tati hang'endi,’ kumbiti kagenditi ndiri.
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 Hashi, pa wawili awa gaa yakatenditi gakafiriti tati gwakuwi?”
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Toziya Yohani Mbatiza kiziti kwa mwenga kawalanguziya njira ya kulikala ya kumfiriziya Mlungu na mwenga mumjimira ndiri, kumbiti watola kodi na wandiyandiya wamjimiriti. Ata pamwoniti goseri aga, mwenga mlekiti ndiri vidoda vyamtenda na kumjimira yomberi.”
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 Yesu kalonga, “Mpikaniri mfanu gumonga. Kuweriti na muntu yakaweriti na lirambu, ndo mweni yakalimiti mizyabibu, katindiziya lipamanda na kabawa linegu lya kukamira zyabibu na kanyawiti liringu lya kulolelera. Shakapanu lirambu lya mizyabibu lilii kaliyazimira kwa walimaji, mweni kagenda mwanja gwa kutali.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 Shipindi sha kubenanga pashisokiti, kawatumiti wantumintumi wakuwi kwa walimaji walii, su watoli semu yakuwi yawabeniti.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 Walimaji walii wawakamula wantumintumi wakuwi, yumu wamkomanga, yumonga wamlaga na yumonga wamlaga kwa kumgumanga mabuwi.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Muntu ulii kawatuma kayi wantumintumi wamonga wavuwa, kuliku wa kwanja, walimaji walii watenda ntambu ira ilii.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Upeleru kamtuma mwana gwakuwi kugenda kwa womberi pakalihola, ‘Nakaka hawampikiniri mwana gwangu.’
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 Kumbiti walimaji walii pawamwoniti mwana gwakuwi, walitakuziyana weni kwa weni, ‘Ayu ndo muhala gwakuwi. Mwizi tumlagi na uhala wakuwi hauweri watwenga!’
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Su, wambata na wamlaviya kunja kulirambu lilii lya mizyabibu na wamlaga.”
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 Yesu kawakosiya, “Vinu, mweni kana lirambu lya mizyabibu pakiza, hakawatendi hashi walimaji walii?”
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Womberi wamwakula, “Hakawalagi woseri yawatenditi vidoda na lirambu lilii hakawapanani walimaji wamonga, ndo weni hawamupanani semu yakuwi yawavibena kwa shipindi sha kubenanga.”
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Yesu kawagambira, “Hashi, hamwebetuli shawalembiti Mumalembu Managala?
42 Então Jesus perguntou:
43 Yesu kongera kutakula, “Su nuwagambirani, Ufalumi wa Mlungu hawawawusiyi kwa mwenga na kuwapanani wantu yawalera mabwajubwaju gaherepa.
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Yoseri yakaguwa pa libuwi ali hakamegeki vipandi vipandi na libuwi palimguwira muntu yoseri, halimupekesi.”
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Watambika wakulu na Mafalisayu pawapikaniriti mifanu ya Yesu na wavimaniti kuwera yomberi kaweriti kankuwalonga weni.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Su wajeriti kusakula ntambu ya kumkamula Yesu. Kumbiti womberi watiriti lipinga lya wantu lyawamaniti kuwera Yesu ndo mbuyi gwa Mlungu.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.