Marcos 12

Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu kanjiti kutakula nawu kwa mifanu, “Muntu yumu kalimiti lirambu lya mizabibu. Katindiliziya shibambaza na pakati pa lirambu kabawa lirindi lya kuyonera zabibu, kanyawa lilingu lya kulolelera. Kawazimila lirambu ali kwa walimaji, mweni kagenda mpaka lushi lwa kutali.Wantu wawili wankuyonera zyabibu|src="04 Winepress.jpg" size="col" ref="12:1Yesu"
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Shipindi sha kubenanga, kamtumiti ntumintumi gwakuwi kwa walimaji walii, kamjegeri seemu ya viboga vya lirambu lyakuwi.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Walimaji walii wambata, wamkoma, wamwuziya mawoku hera.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Kamtuma kayi ntumintumi yumonga, ayu viraa walimaji wamkomanga mumtuwi na kumtendera vidoda.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Mweni kana lirambu ulii kamtuma kayi ndundami yumonga, walimaji awa wamlagiti. Watenditi hangu kwa wamonga wavuwa yakawatumiti, wamonga wawakomiti, na wamonga wawalaga.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Kasigaliwiti na muntu yumu, yani mwana gwakuwi yakamfira. Upeleru kamtuma ayu pakalihola, ‘Hawamupanani ligoya mwana gwangu.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Kumbiti walimaji awa waligambirana, ‘Ayu ndo Mweni mhala, tumlagi su uhala wakuwi uweri wa twenga!’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Su, wambata, wamlaga na kumyasa kunja kulirambu lilii.
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 “Hashi, mweni kana lirambu hakatendi shishi? Hakizi kuwalaga walimaji woseri na kuliyazimilira lirambu lya mizabibu kwa wantu wamonga.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Hashi, hamwenibetuli Malembu Mananagala,
10 Vocês não leram o que as
11 Mtuwa ndo mweni yakatenditi shintu ashi,
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Watambika wa numba ya Mlungu na wafunda wa malagaliru na wazewi wavimaniti handa mfanu agu guweriti kawalonga womberi. Hangu wajeriti kumbata, kumbiti watiriti lipinga lya wantu. Su wamleka kagendi zakuwi.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Su Mafalisayu wamu na wantu wa shipinga sha mfalumi Herodi wawatumiti su wamgomiziyi Yesu kwa visoweru vyakuwi.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Wamgendera, wamgambira, “mfunda tuvimana handa gwenga ndo muntu yagwaminika, gutakula nakaka hera, wala gumshera ndiri muntu yoseri shakaliholiti. Gulishera ndiri ukulu wa muntu, toziya gufunda unakaka hera wa Mlungu kwa wantu. Su, gutugambiri vya halali kumupa Kaisari kodi ama ndala?”
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Kumbiti Yesu kavimaniti Ufyangu wawu, kawagambira, “Mbona mnjera? Mnanguziyi mpiya ligwala.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Wamlanguziya. Yomberi kawakosiya, “Sheni na shilanguliru ashi sha gaa?”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Su Yesu kawagambira, “Vya Kaisari mmupanani Kaisari na vya Mlungu mmupanani Mlungu.” Walikangashira nentu.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Wantu wawalawiti mushipinga sha Masadukayu, walii watakulaga kwahera muntu yakaweza kuzyuka, su wamgenderiti Yesu wamkosiya,
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Mfunda Musa katulagaliriti hangu, ‘Muntu pakahowa na kumleka mdala pota mwana, mlongu gwakuwi mpaka kamtoli mkenja ulii na kamyiwuliri wana mlongu gwakuwi yakahowiti.’
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Su kuweriti na walongu saba. Gwa kwanja kamyugiti, kahowa pota kumleka mwana.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Mlongu gwa pili kamyuga mkenja ayu na yomberi kahowa pota kuleka mwana. Ilawiriti ntambu iraayi kwa mlongu gwa tatu.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Woseri saba wahowa pota kuleka wana. Pawupeleru mdala ulii kahowa.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Vinu wantu pawazyuka mulishaka lya kuzyuka, mawu ayu hakaweri mdala gwa gaa? Toziya woseri saba wamyugiti.”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Yesu kawankula, “Mwenga mwagamira toziya mgamana ndiri Malembu Mananagala ama likakala lya Mlungu.
24 Jesus respondeu:
25 Toziya wawahowiti pawazyuka, hapeni wayugi wala kuyugwa, hawaweri handa wantumintumi wa kumpindi.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Kumbiti kwa shisoweru sha kuzyukisiwa kwa wantu wawahowiti, hashi, mwenesomi mushindola sha Musa shisoweru shilii sha shitogolu shashiyakiti motu, Mlungu ntambu yakamgambiriti Musa, ‘Neni na Mlungu gwa Aburahamu na Mlungu gwa Isaka na Mlungu gwa Yakobu.’
26 Vocês nunca leram no
27 Yomberi Mlungu ndiri gwa wawahowiti, ira Mlungu gwa wakomu. Su, mwenga mwagamira nentu!”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Yumu gwa wafunda wa malagaliru kasokiti, kawapikanira Masadukayu wankulitakuziyana na Yesu. Pawawoniti Yesu kawankuliti weri, kamkosiya, “Mumalagaliru goseri, lilagaliru lyoshi likulu kuliku goseri?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Yesu kamwankula, “Lilagaliru likulu ndo ali, ‘Gupikiniri Israeli! Mlungu Mtuwa gwetu, ndo mweni Mtuwa gweka yakuwi.
29 Jesus respondeu:
30 Gumfiri Mlungu Mtuwa gwaku kwa moyu gwaku goseri na kwa rohu yaku yoseri na kwa mahala gaku goseri na kwa makakala gaku goseri.’
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Na lilagaliru lya pili kwa ukulu ndo ali, ‘Guwafiri wamonga ntambu yagulifira gumweni.’ Kwahera lilagaliru limonga likulu nentu kuliku ali.”
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Su ulii mfunda gwa malagaliru kamgambira, “Iherepa Mfunda! Gutakula nakaka kulonga Mlungu yumu hera na kwahera yumonga ira yomberi.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Na gumfiri Mlungu Mtuwa gwaku kwa moyu gwaku goseri na kwa mahala gaku goseri na kwa makakala gaku goseri na guwafiri wamonga ntambu yagulifira gamweni. Shitwatira ashi shana mana nentu kuliku matambiku goseri gakulunguziya torosu kwa Mlungu.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Yesu pakawoniti handa muntu ayu kamwankula kwa luhala, kamgambira, “Gwenga gwakutali ndiri na Ufalumi wa Mlungu.”
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Shipindi Yesu pakaweriti kankufunda Mnumba nkulu ya Mlungu, kakosiiti, “Mbona wafunda wa malagaliru watakula handa Kristu mwana gwa Dawudi?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Dawudi pakalongoziwitwi na Rohu Mnanagala katakuliti,
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 “Dawudi mweni kamshema Kristu Mtuwa. Su Kristu hakaweri hashi mwana gwakuwi?” Lipinga lya wantu waweriti wankumpikinira,
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Yesu pakaweriti kankufunda, katakuliti, “Mkali weri na wafunda wa malagaliru weni wafiraga kulipitiziya pitiziya walikwindira lihabiti ritali na wafira wantu wawalamsiyi kwa ligoya kusoku.
38 Ele dizia ao povo:
39 Wafiraga kulivaga muviti vya kulongolu munumba ya Mlungu, na kutola mpenyu ziherepa pamsambu
39 preferem os lugares de honra nas
40 Wawayonga wakenja aku wankulipayira kumluwa Mlungu kwa shipindi shitali! Lishaka lya kutoza hawatabiki nentu!”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Yesu kaweriti kalivaga pakwegera na lisanduku lya luhanja. Kaweriti kankulola wantu wavuwa ntambu yawaweriti wankulavia mpiya na kuzitula muluhanja lwa Numba ngulu ya Mlungu. Walunda wavuwa walaviyiti mpiya zivuwa.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Kiza mkenja mhushu kalaviya senti ndidika mbili zya mpiya.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Panu Yesu kawashema wafundwa wakuwi, kawagambira, “Nukugambirani nakaka, mkenja muhushu ayu kalaviya zivuwa kuliku wamonga woseri yawatuliti mpiya mulisanduku lya luhanja.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Mana woseri walaviya kulawilirana na shuma shashiyogizikiti, kumbiti mawu ayu, tembera mhushu, kalaviya vyoseri vyakaweriti navi, kalaviya kila shintu shakafiriti kwa kulikala.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.