Lucas 6
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Lishaka limu lya kwoyera Yesu kaweriti kankupita mumigunda ya nganu. Wafundwa wakuwi waweriti wankubena mikunguwi ya nganu, pawayisyoga mumawoku mwawu na kuziliya mbunji zya nganu.
1 Num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos começaram a colher e a debulhar espigas, e a comer os grãos de trigo.
2 Mafalisayu wamu wamkosiya, “Iwera hashi mtenda shintu sheni Lilagaliru lilewelera kutenda mulishaka lya kwoyera?”
2 Então alguns fariseus perguntaram: — Por que é que vocês estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Yesu kawankula, “Mwenga hamwenibetuli ntambu yakatenditi Dawudi na wayaguwi shipindi pawaweriti na njala?
3 Jesus respondeu:
4 Yomberi kingiriti Mnumba ya Mlungu, katola mabumunda gawatuliti Mnumba ya Mlungu, kaliyiti na gamonga kawapananiti wayaguwi. Kwahera muntu yoseri yakaliyaga kumbiti watambika hera ndo waliyaga.”
4 Ele entrou na casa de Deus, pegou os pães oferecidos a Deus, comeu e deu também aos seus companheiros. No entanto é contra a nossa Lei alguém comer desses pães; somente os sacerdotes têm o direito de fazer isso.
5 Yesu kamaliriti kwa kuwagambira, “Mwana gwa Muntu ndo Mtuwa gwa lishaka lya kwoyera.”
5 E Jesus terminou, dizendo:
6 Lishaka lyamonga lya kwoyera Yesu kingiriti mnumba ya Mlungu kufunda. Kuweriti na muntu mlaa yakaweriti na liwoku lya kumliwu lyalilewelekiti.
6 Num outro sábado Jesus entrou na sinagoga e começou a ensinar. Estava ali um homem que tinha a mão direita aleijada.
7 Wafunda wamu wa Malagaliru na Mafalisayu wamu wasakuliti shisoweru sha kumsitaki Yesu, su waweriti wankumuhepelera waloli handa kamuponiziyi muntu mulishaka lya kwoyera.
7 Alguns mestres da Lei e alguns fariseus ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar alguém no sábado. Pois queriam arranjar algum motivo para o acusar de desobedecer à Lei .
8 Kumbiti Yesu kavimaniti kala shawaliholiti, su kamgambiriti muntu yakeniti na liwoku lyalilewelekiti, “Gugoloki, gwizi panu palongolu.” Muntu ulii kimuka na kugoloka palii.
8 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e por isso disse para o homem que tinha a mão aleijada: O homem se levantou e ficou em pé.
9 Su Yesu kawagambira, “Nukukosiyani, Lilagaliru litujimira twenga kutenda shishi mulishaka lya kwoyera? Kuponiziya ama kulaga? Kugalopoziya makaliru ga muntu ama kugalaga?”
9 Então Jesus disse:
10 Kawaloliti wega zoseri, shakapanu Kamgambira muntu yakeniti na liwoku lyalilewelekiti, “Gunyoshi liwoku lyaku.” Yomberi kanyosha liwoku lyakuwi na liwera kayi likomu.
10 Jesus olhou para todos os que estavam em volta dele e disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
11 Womberi wakalala, su wanja kulihola ntambu ya kumtenda Yesu vidoda.
11 Aí os mestres da Lei e os fariseus ficaram furiosos e começaram a conversar sobre o que poderiam fazer contra Jesus.
12 Shipindi shilii Yesu kagenda kulugongu kumluwa Mlungu, kalivagiti kulaa aku pashiru poseri pakamluwa Mlungu.
12 Naquela ocasião Jesus subiu um monte para orar e passou a noite orando a Deus.
13 Shilawu yakuwi kawashema wantumintumi wakuwi, pakati pawu kawasyagula lilongu na wawili kawashema wantumintumi.
13 Quando amanheceu, chamou os seus discípulos e escolheu doze deles. E deu o nome de apóstolos a estes doze:
14 Awa ndo Simoni yawamupiti litawu lya Peteru na Andereya mlongu gwakuwi na Yakobu na Yohani na Filipu na Batolumayu,
14 Simão, em quem pôs o nome de Pedro, e o seu irmão André; Tiago e João; Filipe e Bartolomeu;
15 Matayu na Tomasi na Yakobu mwana gwa Alifayu na Simoni yawamshemiti Zeloti,
15 Mateus e Tomé; Tiago, filho de Alfeu; Simão, o nacionalista;
16 Yuda mwana gwa Yakobu na Yuda Isikariyoti yakamgalambukiti Yesu.
16 Judas, filho de Tiago; e Judas Iscariotes, que foi o traidor.
17 Pakasulukiti kulugongu pamuhera na wafundwa wakuwi, Yesu kagolokiti palushi, pakaweriti na wafundwa wakuwi wavuwa. Lipinga likulu lya wantu wawalivagiti palii, walawiti Muyudeya yoseri na Yerusalemu na mbwega ya Tiru na Sidoni,
17 Jesus desceu do monte com eles e parou com muitos dos seus seguidores num lugar plano. Uma grande multidão estava ali. Era gente de toda a Judeia, de Jerusalém e das cidades de Tiro e Sidom , que ficam na beira do mar.
18 wiziti kumpikinira na kuponiziwa malweli gawu. Woseri yawagaziwitwi na washamshera viraa wiziti na waponiziwitwi.
18 Eles tinham vindo para ouvir Jesus e para serem curados das suas doenças. Os que estavam atormentados por espíritos maus também vieram e foram curados.
19 Wantu woseri wafiriti kumshinkula Yesu, makakala gamlawiti na kawaponiziya woseri.
19 Todos queriam tocar em Jesus porque dele saía um poder que curava todas as pessoas.
20 Yesu kawagalambukira wafundwa wakuwi na kulonga,
20 Jesus olhou para os seus discípulos e disse:
21 Mnemeleri mwenga yamuwera na njala vinu,
21 — Felizes são vocês que agora têm fome,
22 “Mnemeleri mwenga wantu pawawakalirani na kuwalema, kuwahigilanga na kuwapayirani madoda, goseri aga toziya ya Mwana gwa Muntu!
22 — Felizes são vocês quando os odiarem, rejeitarem, insultarem e disserem que vocês são maus por serem seguidores do
23 Shipindi pagalawila aga, mnemeleli pa mvina, toziya ya lijenjeri likulu lyawawatulirani kala kumpindi kwa Mlungu. Hangu ndo wambuyi wawu wawatenditi wambuyi wa Mlungu ntambu iraayi.”
23 Fiquem felizes e muito alegres quando isso acontecer, pois uma grande recompensa está guardada no céu para vocês. Pois os antepassados dessas pessoas fizeram essas mesmas coisas com os
24 “Kumbiti shondi shondi mwenga mwawalunda vinu,
24 — Mas ai de vocês que agora são ricos,
25 Shondi shondi mwenga yamwikuta vinu,
25 — Ai de vocês que agora têm tudo,
26 “Shondi shondi wantu woseri wankukuzyumani, hera hangu wagogolu wawu watakuliti ntambu iraayi kwa wambuyi wa mpayu.
26 — Ai de vocês quando todos os elogiarem, pois os antepassados dessas pessoas também elogiaram os falsos profetas.
27 “Kumbiti nankuwagambirani mwenga mwamunpikanira. Muwafiri wangondu wenu, muwatekeleri woseri wakukalalirani.
27 — Mas eu digo a vocês que estão me ouvindo: amem os seus inimigos e façam o bem para os que odeiam vocês.
28 Muwatekeleri woseri wawakupangilirani na muwaluwili kwa Mlungu woseri yawakutenderani madoda.
28 Desejem o bem para aqueles que os amaldiçoam e orem em favor daqueles que maltratam vocês.
29 Muntu pakakukoma lisaya limu, gumleki kakomi na lisaya lyamonga, handa muntu pakakupoka likoti lyaku, gumlekeri na lishati lyaku.
29 Se alguém lhe der um tapa na cara, vire o outro lado para ele bater também. Se alguém tomar a sua
30 Muntu yoseri pakakuluwa gumpanani na muntu pakakupoka ulunda waku, nagumgambira kawuziyi.
30 Dê sempre a qualquer um que lhe pedir alguma coisa; e, quando alguém tirar o que é seu, não peça de volta.
31 Muwatenderi wamonga ntambu yamfira kutenderwa.
31 Façam aos outros a mesma coisa que querem que eles façam a vocês.
32 “Handa pamuwafira walii yawawafira mwenga, hampati lifupu gaa? Ata yawawera na vidoda wawafira wantu yawawafira womberi.
32 — Se vocês amam somente aqueles que os amam, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama amam as pessoas que as amam.
33 Kayi pamuwatendera viheri walii yawakutenderani mwenga viheri, hampati lifupu gaa? Ata yawawera na vidoda watendaga hera hangu!
33 E, se vocês fazem o bem somente para aqueles que lhes fazem o bem, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama fazem isso.
34 Na pamuwakopesha walii yamuwahola kuwera hawakuwuzireni hampati lifupu gaa? Ata yawawera na vidoda wawakopeshaga yawawera na vidoda, pawalihola wawawuziliri shawawakopeshiti.
34 E, se vocês emprestam somente para aqueles que vocês acham que vão lhes pagar, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama emprestam aos que têm má fama, para receber de volta o que emprestaram.
35 Kumbiti mwenga muwafiri wangondu wenu na muwatenderi viheri, mkopeshi namliholera kuwuzilirwa. Lifupu lyenu haliweri likulu na hamuweri wana wa Mlungu gwa kumpindi. Toziya yomberi ndo muheri kwa wantu yawahera mayagashii na yawatenda vidoda.
35 Façam o contrário: amem os seus inimigos e façam o bem para eles. Emprestem e não esperem receber de volta o que emprestaram e assim vocês terão uma grande recompensa e serão filhos do Deus Altíssimo. Façam isso porque ele é bom também para os ingratos e maus.
36 Muweri na lusungu gambira Tati gwenu ntambu yakawera na lusungu.
36 Tenham misericórdia dos outros, assim como o Pai de vocês tem misericórdia de vocês.
37 “Namuwatoza wamonga, su Mlungu hakawatozi ndiri mwenga, namuwapangira wamonga, su Mlungu hapeni kawapangili mwenga, muwalekeziyi wamonga, su Mlungu hakawalekiziyi mwenga.
37 — Não julguem os outros, e Deus não julgará vocês. Não condenem os outros, e Deus não condenará vocês. Perdoem os outros, e Deus perdoará vocês.
38 Muwapanani wamonga, su Mlungu hakawapanani mwenga. Hamuwanki shipimu shakumemeziya, sha kutikisiya na kuyonera na kwitika mumawoku mwenu, vyoseri avi haviweri vya mwenga. Shipimu shamuwapimiliti wamonga, Mlungu ndo hakakupimirani mwenga.”
38 Deem aos outros, e Deus dará a vocês. Ele será generoso, e as bênçãos que ele lhes dará serão tantas, que vocês não poderão segurá-las nas suas mãos. A mesma medida que vocês usarem para medir os outros Deus usará para medir vocês.
39 Yesu kawagambira mfanu agu, “Muntu kana lwisi kaweza ndiri kumlongoziya kana lwisi muyaguwi, pakatenda hangu, woseri hawapokeri mulirindi.
39 E Jesus fez estas comparações:
40 Kwahera mfundwa kaweza kumsinda mfunda gwakuwi, su kila mfundwa pakamalila kala mafundu hakaweri gambira mfunda gwakuwi.
40 Nenhum aluno é mais importante do que o seu professor. Porém, quando tiver terminado os estudos, o aluno ficará igual ao seu professor.
41 “Guweza hashi kushiwona shibandu shididini nentu mulisu lya mlongu gwaku, pota kuwona lipingiri lya mulisu lyaku?
41 — Por que é que você vê o cisco que está no olho do seu irmão e não repara na trave de madeira que está no seu próprio olho?
42 Hashi guweza kutakula kwa mlongu gwaku, ‘Guleki nukuwusiyi shibandu shididini nentu mulisu lyaku,’ na gwenga gusinda kuliwona lipingiri lya mulisu lyaku? Gwa mfyangu gwenga! Kwanja guwusiyi huti lipingiri lya ligogu mulisu lyaku, ndo haguwezi kushiwusiya weri shibandu mulisu lya mlongu gwaku.
42 Como é que você pode dizer ao seu irmão: “Me deixe tirar esse cisco do seu olho”, se você não repara na trave que está no seu próprio olho? Hipócrita! Tire primeiro a trave que está no seu olho e então poderá ver bem para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
43 “Kwahera mtera guherepa gwagulera mabwajubwaju gadoda, viraa mtera gudoda guweza ndiri kulera mabwajubwaju gaherepa.
43 — A árvore boa não dá frutas ruins, assim como a árvore que não presta não dá frutas boas.
44 Kila mtera gumanika kulawirana na mabwajubwaju gakuwi galeriti, guweza ndiri kwapa embi mumishongoma ama zabibu mumbigiri.
44 Pois cada árvore é conhecida pelas frutas que ela produz. Não é possível colher figos de espinheiros, nem colher uvas de pés de urtiga.
45 Muntu muheri katendaga viheri kulawa muviheri vivuwa mumoyu mwakuwi, na muntu kana vidoda katendaga vidoda kulawa muvidoda vivuwa mumoyu mwakuwi. Toziya mlomu gutakula galii gaweriti mumoyu.
45 A pessoa boa tira o bem do depósito de coisas boas que tem no seu coração. E a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más. Pois a boca fala do que o coração está cheio.
46 “Iwera ashi munshema, ‘Mtuwa, Mtuwa,’ Uganu mtenda ndiri vyanuwagambirani?
46 — Por que vocês me chamam “Senhor, Senhor” e não fazem o que eu digo?
47 Hanuwalanguziyi ntambu yakalifana muntu yoseri pakiza kwa neni na kupikinira visoweru vyaneni na kuvijimira.
47 Eu vou mostrar a vocês com quem se parece a pessoa que vem e ouve a minha mensagem e é obediente a ela.
48 Kalifana na muntu yakanyawa numba yakuwi, kabawa pasi nentu na kunyawa liyanjiru mulitalawu. Mafuriku gamashi pagarawiriti gayiputa numba ilii kumbiti itikinyika ndiri, toziya wayinyawiti weri numba.
48 Essa pessoa é como um homem que, quando construiu uma casa, cavou bem fundo e pôs o alicerce na rocha. O rio ficou cheio, e as suas águas bateram contra aquela casa; porém ela não se abalou porque havia sido bem-construída.
49 Su yoseri ulii yakapikanira visoweru vyangu na kuvijimira ndiri, ayu kalifana na muntu yakanyawiti numba yakuwi pota na kunyawa lyanjiru, mafuriku pagiziti gayiputa numba ilii na kuguwa puu na kubomokanga nakamu!”
49 Mas quem ouve a minha mensagem e não é obediente a ela é como o homem que construiu uma casa na terra, sem alicerce. Quando a água bateu contra aquela casa, ela caiu logo e ficou totalmente destruída.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.