João 9
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Yesu pakaweriti kankupita, kamwoniti muntu yumu kana lwisi kwanjira kwiwuka.
1 Jesus ia caminhando quando viu um homem que tinha nascido cego.
2 Wafundwa wakuwi wamkosiya, “mfunda! Hashi, gaa ndo yakatenda vidoda vyavimtenda muntu ayu kayiwuki pakawera lwisi? Hashi, vidoda vyakuwi mweni ama vidoda vya walera wakuwi?”
2 Os seus discípulos perguntaram: — Mestre, por que este homem nasceu cego? Foi por causa dos pecados dele ou por causa dos pecados dos pais dele?
3 Yesu kankula, “Shitwatila ashi shilawira ndiri toziya ya vidoda vyakuwi yomberi, ama vidoda vya walelwa wakuwi, ira kiwuka lwisi su makakala ga Mlungu gawonikani gatenda lihengu mwakuwi.
3 Jesus respondeu:
4 Kuweri kwankali paliwala tufiruwa kwendeleya kutenda lihengu lya uliya yakantumiti, mana pashiru peni pakwiza muntu hapeni kawezi kutenda lihengu.
4 Precisamos trabalhar enquanto é dia, para fazer as obras daquele que me enviou. Pois está chegando a noite, quando ninguém pode trabalhar.
5 Shipindi nankali pasipanu, neni ndo gulangala gwa pasi panu.”
5 Enquanto estou no mundo, eu sou a luz do mundo.
6 Pakatakuliti kala aga, katema mata pasi, kalitenda linkandiga, kamswagaziya mumasu ulii yakawera na lwisi,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu no chão, fez um pouco de lama com a saliva, passou a lama nos olhos do cego
7 kamgambira, “Gugendi na gukalifyankuli palitanda lya Silowamu.” Mana ya litawu ali ndo “Yawamtumiti”. Muntu kana lwisi uliya kagenda na kulifyankula kulitanda lya Siloam, shakapanu kawuya pakawera kankuwona.
7 e disse: O cego foi, lavou o rosto e voltou vendo.
8 Su, wapakwegera wakuwi na walii yawaweriti wavimana handa kaweriti muhushu mluwa, walonga, “Hashi, ayu ndiri uliya muhushu yakaweriti pakalivaga na kuluwa luwa?”
8 Os seus vizinhos e as pessoas que costumavam vê-lo pedindo esmola perguntavam: — Não é este o homem que ficava sentado pedindo esmola?
9 Wamonga pawatakula, “Ndomweni.” Wantu wamu watakula, “ndala! Ira kalifana nayomberi.”
9 — É! — diziam alguns. — Não, não é. Mas é parecido com ele! — afirmavam outros. Porém ele dizia: — Sou eu mesmo.
10 Wamkosiya, “Vinu, masu gakuwi gapata hashi kutumula?”
10 — Como é que agora você pode ver? — perguntaram.
11 Nayomberi kawankula, “Muntu uliya yawamshema Yesu katenditi linkandiga, kaswagaziya mumasu na kung'ambira, ‘Gugendi gwakalifyankuli palitanda lya Silowamu,’ su neni ng'enda, nulifyankula sheni shangu, mpata kwona.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez um pouco de lama, passou a lama nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave o rosto.” Então eu fui, lavei o rosto e fiquei vendo.
12 Wamkosia, “Yomberi ka koshi?”
12 — Onde está esse homem? — perguntaram. — Não sei! — respondeu ele.
13 Shakapanu wamjega muntu uliya yakaweriti kana lwisi kwa Mafalisayu.
13 Então levaram aos fariseus o homem que havia sido cego.
14 Lishaka ali Yesu pakatenditi linkandiga na kumtumuziya masu muntu ayu, iweriti Lishaka lya kwoyera.
14 O dia em que Jesus havia feito lama e curado o homem da cegueira era um sábado.
15 Mafalisayu wamkosiya kayi muntu ayu, “Gupata hashi kwona?” Nayomberi kawagambira, “Kantyeremeka linkandiga mumasu, naneni nulifyankula sheni shangu, vinu weza kwona.”
15 Aí os fariseus também perguntaram como ele tinha sido curado. — Ele pôs lama nos meus olhos, eu lavei o rosto e agora estou vendo — respondeu o homem.
16 Mafalisayu wamu walonga, “Muntu kantenditi hangu hapeni kalawi kwa Mlungu, toziya kajimira ndiri malagaliru ga Lishaka lya kwoyera.”
16 Alguns fariseus disseram: — O homem que fez isso não é de Deus porque não respeita a E outros perguntaram: — Como pode um pecador fazer milagres tão grandes? E por causa disso houve divisão entre eles.
17 Mafalisayu wamkosiya kayi muntu ayu, “Yomberi kagagubutula masu, gutakula shishi kwa yomberi?”
17 Então os fariseus tornaram a perguntar ao homem: — Você diz que ele curou você da cegueira. E o que é que você diz dele? — Ele é um
18 Wakulu wa Shiyawudi wajimira ndiri handa muntu ayu kaweriti lwisi na vinu kankuwona mpaka pawawashemiti walera wakuwi
18 Os líderes judeus não acreditavam que ele tinha sido cego e que agora podia ver. Por isso chamaram os pais dele
19 na wawakosiya walera awa, “Hashi, ayu mwana gwenu ndo mwenga mlonga kiwukiti lwisi? Hashi vinu kapata kwona?”
19 e perguntaram: — Esse homem é filho de vocês? Vocês dizem que ele nasceu cego. E como é que agora ele está vendo?
20 Walera wakuwi wankula, “Tuvimana handa ayu ndo mwana gwetu na kiwukiti lwisi.
20 Os pais responderam: — Sabemos que ele é nosso filho e que nasceu cego.
21 Kumbiti kapata hashi kwona, hapeni tuvimani na wala tuvimana ndiri uliya yakamtumuziyiti masu. Mumkosiyi mweni, yomberi ndo muntu mkulu, kaweza kulitakulira mweni.”
21 Mas não sabemos como é que ele agora pode ver e não sabemos também quem foi que o curou. Ele é maior de idade; perguntem, e ele mesmo poderá explicar.
22 Walera wakuwi walongiti hangu toziya wawatiriti wakolamlima wa Shiyawudi, kwani wakolamlima awa waweriti waliragilirana handa muntu yoseri yakamini handa Yesu ndo Kristu kalivagi kunja kwa numba ya Mlungu.
22 Os pais disseram isso porque estavam com medo, pois os líderes judeus tinham combinado expulsar da sinagoga quem afirmasse que Jesus era o Messias .
23 Walelwa wakuwi walongiti, “Yomberi ndo muntu mkulu, Mumkosiyi.”
23 Foi por isso que os pais disseram: “Ele é maior de idade; perguntem a ele.”
24 Su, wamshema kayi muntu ulii yakiwukiti lwisi na wamgambira, “Gumpanani ukwisa Mlungu! Twenga tuvimana kuwera muntu ayu ndo kana vidoda.”
24 Então os líderes judeus chamaram pela segunda vez o homem que tinha sido cego e disseram: — Jure por Deus que você vai dizer a verdade. Nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Yomberi kankula, “Handa ndo nana vidoda neni nuvimana ndiri. Kumbiti shintu shimu nushimana, neriti na lwisi na vinu mona.”
25 Ele respondeu: — Se ele é pecador, eu não sei. De uma coisa eu sei: eu era cego e agora vejo!
26 Wamkosiya, “Kakutenderiti shishi? Hashi kakutumuliziya masu gaku?”
26 — O que foi que ele fez a você? Como curou você da cegueira? — tornaram a perguntar.
27 Muntu ayu kawankula, “Nuwagambireni mbera kala, namwenga mpikanira ndiri, mfira shishi kupikinira kayi? Hashi mwenga viraa mfira muweri wafundwa wakuwi?”
27 O homem respondeu: — Eu já disse, e vocês não acreditaram. Por que querem ouvir isso outra vez? Por acaso vocês também querem ser seguidores dele?
28 Kumbiti womberi wamwigira pawatakula, “Gwenga ndo mfundwa gwakuwi, twenga wafundwa wa Musa.
28 Então eles o xingaram e disseram: — Você é que é seguidor dele! Nós somos seguidores de Moisés.
29 Twega tuvimana handa Mlungu katakuliti na Musa, kumbiti muntu ayu tumumana ndiri kalawira koshi!”
29 Sabemos que Deus falou com Moisés; mas este homem, nós nem mesmo sabemos de onde ele é.
30 Muntu ulii kawankula, “Ashi ndo shitwatira sha kulikangasha! Mwenga muvimana ndiri kalawira koshi, kumbiti kantumuliziya masu gangu!
30 Ele respondeu: — Que coisa esquisita! Vocês não sabem de onde ele é, mas ele me curou.
31 Tuvimana handa Mlungu hapeni kawapikiniri wantu wana vidoda, ira kumpikinira yoseri yakamjimira na kutenda vyakafiriti.
31 Sabemos que Deus não atende pecadores, mas ele atende os que o respeitam e fazem a sua vontade.
32 Kwanjira lupaga pasipanu ipikanirika ndiri handa muntu kagatumuziya masu ga muntu yakayiwukiti lwisi.
32 Desde que o mundo existe, nunca se ouviu dizer que alguém tivesse curado um cego de nascença.
33 Payiwera ndiri muntu ayu kalawa kwa Mlungu, mekaweziti ndiri kutenda shintu shoseri!”
33 Se esse homem não fosse enviado por Deus, não teria podido fazer nada.
34 Womberi wamwankula, “Gwenga gwiwuka na kulelwa pavidoda, na hashi guweza kutufunda twenga?” Wamwinga kulawa Mnumba ya Mlungu.
34 Eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e é você que quer nos ensinar? E o expulsaram da sinagoga.
35 Yesu kapikiniriti yagalawiliti, kamwoniti muntu uliya kamkosiya, “Hashi, gwenga gumjimira Mwana gwa Muntu?”
35 Jesus ficou sabendo que tinham expulsado o homem da sinagoga . Foi procurá-lo e, quando o encontrou, perguntou:
36 Muntu ayu kankula, “Mtuwa, gung'ambiri yomberi ndo gaa, su mpati kumjimira!”
36 Ele respondeu: — Senhor, quem é o Filho do Homem para que eu creia nele?
37 Yesu kamgambira, “Gumwona kala na yomberi ndo yakatakula nagwenga vinu.”
37 Jesus disse:
38 Muntu ayu katakula, “Nukujimira, Mtuwa!” Na kamsuntamilira Yesu.
38 — Eu creio, Senhor! — disse o homem. E se ajoelhou diante dele.
39 Yesu katakula, “Neni niza pasipanu kutoza wantu, wanalwisi wapati kuwona na woseri yawalola waweri lwisi.”
39 Então Jesus afirmou:
40 Mafalisayu wamu waweriti pamuhera na yomberi wampikinira pakatakuriti aga na wamkosiya, “Gumaanisha natwenga twanalwisi viraa?”
40 Alguns fariseus que estavam com ele ouviram isso e perguntaram: — Será que isso quer dizer que nós também somos cegos?
41 Yesu kawankula, “Mwangaweriti mwana lwisi, mwangaweriti ndiri na vidoda, kumbiti mwenga vinu mtakula, twenga tuwona, ayi ilanguziya kuwera mwana vidoda.”
41 — Se vocês fossem cegos, não teriam culpa! — respondeu Jesus. — Mas, como dizem que podem ver, então continuam tendo culpa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.