João 7
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Pa aga, Yesu kaweriti kankugendagenda kulaa ku Galilaya. Kafiriti ndiri kugendagenda kumkowa wa Yudeya toziya wakulu wa Wayawudi waweriti wankufira kumlaga.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Shipindi sha msambu gwa Wayawudi gwa visasa guweriti gwapakwegera.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Su, walongu wakuwi wamgambira, “Guwuki panu gugendi Yudeya, su wafundwa waku wawoni vitwatira vyagutenda.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Muntu katenda ndiri vitwatira kwa kubada pakafira kamanikani kwa wantu. Toziya gutenda vitwatira avi, guleki wantu wa pasipanu poseri wavimani kuusu gwenga.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Ata walongu wakuwi wamjimira ndiri.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Yesu kawagambira, “Shipindi shangu shashifaa shankali kusoka. Mwenga kila shipindi shifaa.
6 Ele respondeu:
7 Wantu wa pasipanu hapeni wizi kuwakalalira mwenga, neni wankalalira toziya neni ntakula kwawu kuwera matendu gakuwi gadoda.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Mwenga mgendi kumsambu. Neni hapeni ng'endi ku msambu aku vinu, toziya saa yaneni yaifaa yankali kusoka.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Katakuliti aga, shakapanu kendereyiti kulikala Galilaya.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Walongu wakuwi pawagenditi kala kumsambu, Yesu kagenditi viraa, kumbiti kagenditi ndiri pawamlola ira kagenditi kwa kulififa.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Wakulu wa Wayawudi waweriti wankumsakula ku msambu aku. Womberi wakosiya, “Ka koshi?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Kuweriti mapwepweziyu nentu kuusu Yesu mulipinga lya wantu. Wamonga watakuliti, “Yesu ndo muntu muheri.” Na wamonga watakuliti, “Ndala! Kankuwapayira wantu.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Kumbiti kwahera muntu yakatakuliti kuusu Yesu paweru, toziya waweriti wankuwatira wakulu wa Shiyawudi.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Msambu agu pagusokiti pakati na kumalirika, Yesu pakagenditi ku Numba nkulu ya Mlungu, kanjiti kufunda.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Wakulu wa Shiyawudi walikangashiti nentu, walongiti, “Iwera hashi muntu ayu kerewa nentu, nayomberi kagenditi ndiri kushuli?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Yesu kawankula, “Shilii shanfunda shilawa kwaneni ndiri, ira shilawa kwa Mlungu, ndo mweni yakantumiti.
16 Jesus disse:
17 Muntu yakafira kutenda galii gagafira Mlungu, haguvimani handa mafundu gangu galawa kwa Mlungu, ama neni nfunda kwa uwezu wangu namweni.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Muntu yakatakula kwa uwezu wakuwi mweni, kankusakula uzyumi wakuwi mweni. Kumbiti ulii yakasakula uzyumi wa ulii yakantumiti, ayu ndo mwaminika na mngati mwakuwi kwahera ufyangu woseri.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Hashi, Musa kakupanana ndiri Lilagaliru? Ata hangu, kwahera ata yumu gwenu yakalijimila Lilagaliru. Hashi, mfira mndagi?”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Lipinga lya wantu limwankula, “Gwenga gwana shamshera! Gani kafira kukulaga?”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesu kawankula, “Kwana liuzauza limu lyantenditi, namwenga mlikangashiti.
21 Então Jesus disse:
22 Musa kawalagaliriti mwenga muwayingiziyi jandu wana wenu, shitiba ashi sha Musa ndiri ira wambuyi wenu ndo wanjiti kushitenda shitiba ashi na mumwingiziya jandu mwana mulishaka lya Kwoyera.
22 Vocês
23 Handa pamumwingiziya mwana jandu mulishaka lya Kwoyera su mleka ndiri Lilagaliru lya Musa, iwera hashi munkalalira neni toziya numponiziya muntu mulishaka lya Kwoyera?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Mleki kutoza kwa kunja hera, mtozi kwa shipimu sha teratera.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Wantu wamu wa Yerusalemu watakuliti, “Ndo ayu ndiri, muntu yawamsakula wamlagi?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Mloli! Kawagambira pota na kufifa, womberi watakula ndiri shintu shoseri kuusu yomberi! Hashi, iwezekana kuwera wakulu wavimana nakaka kuwera muntu ayu ndo Kristu?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Kumbiti Kristu pakaweriti kankwiza, kwahera muntu yoseri yakavimaniti kuwera Kristu hakalawili koshi, kumbiti tuvimana kuwera muntu ayu kwakalawira!”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Yesu pakaweriti kankufunda Mnumba nkulu ya Mlungu, yomberi katakuliti kwa liziwu, “Mumana neni na muvimana kwanawa? Niza ndiri kwa uwezu wangu mweni. Ulii yakantumiti ndo mwaminika nentu, mwenga mumana ndiri,
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Kumbiti neni numumana, toziya ndawa kwakuwi, ndo mweni yakantumiti.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Womberi wafiliti kumkamula Yesu, kumbiti kwahera muntu yakaweza kumbata yomberi toziya saa yakuwi yankali kusoka.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Wantu wavuwa mulipinga wamjimiriti na walonga, “Kristu pakiza hakatendi mauzauza nentu kuliku aga gakatenditi muntu ayu?”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Mafalisayu wapikiniriti wantu pawapwepa visoweru avi kuusu Yesu. Su womberi pamuhera na watambika wakulu wa Numba ya Mlungu wawatumiti wanjagila wambati Yesu.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Yesu katakula, “Nankali namwenga kwa shipindi shididini, su hanumugenderi ulii yakantumiti.
33 Jesus disse:
34 Hamunsakuli kumbiti hapeni mumoni, toziya hapeni mwizi pahala palii panwera.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Wakulu wa Shiyawudi walitakuziana weni, “Muntu ayu hakagendi koshi ndo peni hapeni tumpati? Hakagendi kwa lushi zya Wagiriki ndo peni wantu wetu Wayawudi pawalikala na hakawafundi Wagiriki?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Kamanisha shishi pakatakula, ‘Hatumsakuli kumbiti hapeni tumwoni na palii pahala pakawera hapeni tuwezi kusoka?’ ”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Lishaka lya kupelera lya msambu agu liweriti lishaka likulu. Yesu kagolokiti na kutakula kwa liziwu likulu, “Yakayumuluwa, kizi kwaneni,
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 na yoseri yakanjimira neni kalandi. Gambira Malembu Mananagala ntambu yagalembwa, ‘Yakanjimira neni lushemba lwa mashi ga ukomu haganyiririki kulawa mumoyu mwakuwi.’”
38 Como dizem as
39 Yesu katakuliti aga kuusu Rohu, ndo mweni yawamjimira yomberi hawamuwanki. Shipindi shilii, Rohu Mnanagala kaweriti kankali kusoka toziya Yesu kaweriti kankali kukwiswa.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Wantu wamu pakati pa lipinga lilii wapikiniriti visoweru avi, watakula, “Nakaka muntu ayu ndo ulii mbuyi gwa Mlungu!”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Wamonga watakula, “Ayu ndo Kristu!”
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Malembu Mananagala galembwiti hangu kuwera Kristu hakaweri mushiyiwuku sha Mfalumi Dawudi na hakayiwuki ku Betirehemu, lushi lyakalikaliti Dawudi.”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Su, kulawiriti malekaniru kuusu yomberi pakati palipinga lilii lya wantu.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Wantu wamu wafiriti kumbata Yesu, kumbuti kwahera yakajeriti kumbata.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Wanjagila pawawuyiti kwa Watambika wakulu na Mafalisayu, womberi wawakosiya, “Iwera hashi mumjega ndiri Yesu?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Wanjagila wawankula, “Kwahera muntu yakapatiti nakamu kutakula gambira muntu ayu ntambu yakatakuliti!”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Mafalisayu wawakosiya, “Hashi na mwenga wakuzyangani viraa?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Hashi, muwoniti kala yumu gwa wakulu wa wantu, ama yumu gwa Mafalisayu yakamjimiriti?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Lipinga ali lya wantu livimana ndiri Lilagaliru lya Musa, lipangirwa!”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Yumu gwa Mafalisayu kaweriti Nikodemu ndo mweni pakwanjira paliya kamgenderiti Yesu. Su, kawagambiriti womberi,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Lilagaliru lyetu liweza ndiri kumtoza muntu pamberi pa kumpikinira kwanja na kuvimana shakatenda”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Womberi wamwankula, “Hashi, gwenga viraa gulawira Galilaya? Su kagabetuli Malembu Mananagala, nagwenga haguwoni kuwera Galilaya hapeni kalawiri mbuyi gwa Mlungu!”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Kila muntu kagenditi ukaya.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.