João 12
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NTLH
1 Pamberi pa mashaka sita ga msambu gwa Pasaka, Yesu kafikiti Betaniya pakaya pa Lazaru, muntu yakamzyusiyiti kulawa kwawahowiti.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Aku wamtuliriti shiboga sha pamihi na Marita kaweriti kamtendera. Lazaru kaweriti yumu gwa walii wawaweriti wankuliya pamuhera na Yesu.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Mariya katoliti supa ya uturi yawayishema naridu iherepa ya mpiya zivuwa, kamswaga Yesu mumagulu na kugapukuta kwa viri zyakuwi numba yoseri inunkira uturi.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Yumu gwa wafundwa wa Yesu, Yuda Isikariyoti yakafiriti kumgalambuka Yesu, katakula,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Uturi awu waweza kuwuza kwa mpiya zya shibena mgongu sha myezi tisa na mpiya azi wawayupi wahushu?”
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Katakuliti hangu, kwakuwawonera ndiri wahushu lusungu, toziya kaweriti mwivi na yomberi ndo yakakoliti muhaku gwa mpiya na kavitoliti vyawatuliti amu.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Yesu katakula, “Mumleki mdala ayu! Kavituriti vyoseri vyakaweriti navi kwa lishaka lya kusilwa kwa neni.
7 Então Jesus respondeu:
8 Wahushu mwanawu mashaka goseri, kumbiti hamuweri ndiri na neni mashaka goseri.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Wayawudi wavuwa wapikiniriti handa Yesu Kabetaniya. Su womberi wagenditi aku, wapati kumwona Yesu, kayi wafiriti kumwona Lazaru ulii yakamzyusiyiti na Yesu kulawa kwa wahowiti.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Watambika wakulu wasakuliti ntambu ya kumlaga Lazaru,
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 toziya Wayawudi wavuwa wawalemiti wayawu na wamjimira Yesu.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Shirawu yakuwi, lipinga likulu lya wantu wiziti kumsambu wapikiniriti Yesu kaweriti mnjira kwiza Yerusalemu.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Watola maputira ga mitendi, walawa kugenda kumwanka, wabota pawatakula, “Gwenga mlopoziya gwetu! Katekelerwi ayu yakiza mulitawu lya Mtuwa. Katekelerwi Mfalumi gwa Israeli.”
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Yesu kakwena mwana punda, kalivaga pampindi pakuwi gambira ntambu yagatakuliti Malembu,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Kotu kutira gwe lushi lwa Sayuni,
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Shipindi ashi wafundwa wakuwi wavimaniti ndiri shitwatira ashi shoseri, kumbiti Yesu pawamkwiswiti kala, womberi wagaholiti Malembu Mananagala gatakuliti kuusu yomberi na wagatenditi aga kwa yomberi.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Lipinga lya wantu walii wawaweriti pamuhera nayomberi shipindi pakamshemiti Lazaru kulawa mlipumba, kamzyusiya kulawa kwawahowiti, watakuliti yagalawiriti.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Toziya ya aga, lipinga likulu lya wantu awa wamgenderiti Yesu, mana woseri wapikiniriti handa Yesu katenditi liuzauza ali.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Mafalisayu waligambiziyana, “Mwona? Hapeni tuwezi kutenda shoseri! Mlori, wantu wa pasipanu woseri wankumfata.”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Kuweriti na Wagiriki wamu mu wantu yawaweriti wiza Yerusalemu kumkwisa Mlungu mushipindi sha msambu.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Womberi wamgenderiti Filipu, yakalawiriti Betisayida mu Galilaya na watakula, “Mtuwa, tufira kumwona Yesu.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Filipu kagenda na kamgambira Andereya na wawili wagenda na kumgambira Yesu.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yesu kawawankula, Saa isoka kala kwa Mwana gwa Muntu kukwiswa!
23 Então ele respondeu:
24 Nukugambirani nakaka, mbunji ya nganu isigala mbunji hera payiyalwa ndiri mulitapaka na kuwola. Handa payiwola, su ilera mbeyu zivuwa.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Woseri yawafira ukomu wawu hawawuhoviyi, yakagahoviya makaliru gakuwi pasipanu, hakagaponiziyi kwa makaliru ga mashaka goseri.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Yakafira kuntendera ndo mpaka kanfati, pawera neni na ntumintumi gwangu hakaweri, kayi muntu pakantendera Tati hakampanani ligoya.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 “Vinu rohu yaneni intama, ntakuli shishi? Ntakuli, ‘Tati, gunopoziyi shipindi ashi pashisoka?’ Kumbiti ayi ndo toziya ya kwiza. Su shimpiti shipindi ashi sha ntabiku.
27 Jesus continuou:
28 Tati, Kakwiswi litawu lyakuwi.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Lipinga lya wantu lyaligolokiti palii lipikaniriti liziwu ali na wamu wawu watakuliti, “Ntumintumi gwa kumpindi kankuyowera nayomberi!”
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Kumbiti Yesu kawagambira, “Liziwu ali lirandula ndiri kwajili yaneni, ira kwajili ya mwenga.
30 Mas ele disse:
31 Vinu ndo shipindi sha pasipanu kutozwa, vinu mtuwa gwa pasipanu hawamwusiyi.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Neni panu panyasulwa kumpindi kwa Mlungu hanumkwezeniziyi kila muntu.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Kakutakula hangu kalanguziya ntambu gaa hakahowi.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Lipinga ali limwankula. Twenga watugambira Malagaliru getu handa Kristu hakalikali mashaka goseri. Su, guweza hashi kutakula eti mwana gwa Muntu imbidi kanyasulwi? Mwana gwa Muntu ndo gaa?
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Yesu kawagambira, “Gulangala haguweri pakati penu katepu hera. Mgendi toziya mnawu gulangala agu, ntiti hapeni iwapati, toziya yakagendagenda muntiti kavimana ndiri kwakagenda.
35 Jesus respondeu:
36 Shipindi shamuwera na gulangala agu, mugujimiri, su mpati kuwera wantu wa gulangala.” Pakalongiti kala visoweru avi, Yesu kagenditi zakuwi na kulififa kutali na womberi.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Tembera Yesu katenditi mauzauza goseri aga palongolu pawu, womberi wamjimira ndiri.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Su visoweru vyakatakuliti Isaya mbuyi gwa Mlungu vitimiya.
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Na hangu womberi waweza ndiri kujimira, toziya Isaya katakula viraa,
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Mlungu kagatula lwisi masu gawu
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Isaya katakuriti visoweru avi toziya kawoniti ukwisa wa Yesu, pakatakula visoweru vyakuwi.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Ata hangu, kuvuwa kwa watuwa wa wakulu wa Shiyawudi wamjimiriti Yesu. Kumbiti toziya ya mafalisayu, wamjimiriti ndiri paweru kwa kutira handa wawatuli gweka mnumba ya Mlungu.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Wafiriti kuzyumwa na wantu kuliku kuzyumwa na Mlungu.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Shakapanu Yesu katakula kwa liziwu likulu, “Muntu yakanjimira, kanjimira ndiri neni hera, ira kamjimira viraa uliya yakantumiti.
44 Jesus disse bem alto:
45 Yakamona neni kankumwona viraa ulii yakantumiti.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Neni na Gulangala, niza pasipanu su woseri wawanjimira waweri ndiri muntiti.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Yakapikanira shisoweru shangu uganu kagakola ndiri, neni hapeni numtozi, hanumtozi ndiri. Niza ndiri kuwatoza wantu wa pasipanu ira kuwalopoziya.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Woseri yawanema neni na kuujimira ndiri ujumbi waneni, kwana yumu yakiza kuwatoza. Visoweru vyantakula haviweri vyakuwatoza mulishaka lya kupelera.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Ayi ndo nakaka, toziya neni ntakula ndiri kwa uwezu wangu namweni, kumbiti Tati yakantumiti ndomweni yakantumiti ntakuli shishi na nyoweri shishi.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Naneni nuvimana weri lilagaliru lyakuwi lijega ukomu wa mashaka goseri. Su, neni ntakula hera galii Tati yakanagaliriti nugatakuli.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.