Atos 21
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs VC
1 Patumaliliti kumgambira kwaheri, tukweniti meli tugenda mpaka kosi. Shirawu yakuwi tusokiti Rodi, na kulawa aku tugenditi patara.
1 Depois de nos separarmos dele, embarcamos e fomos em direção a Cós, e no dia seguinte a Rodes e dali a Pátara.
2 Aku, tuwoniti meli yaiweriti yankugenda Foiniki, hangu tukweniti, tugenda mwanja.
2 Encontramos aí um navio que ia partir para a Fenícia. Entramos e seguimos viagem.
3 Patusokiti kala pahala peni tuweziti kuwona kupiru, tupitiriti uwega wakuwi wa kushana tugenda Siriya. Tupumliriti mulushi lwa Tiru peni meli ilii iweriti wankusulusiya visanka vyakuwi.
3 Quando estávamos à vista de Chipre, deixando-a à esquerda, continuamos rumo à Síria e aportamos em Tiro, onde o navio devia ser descarregado.
4 Tuwoniti waumini wamu aku, na tulivaga pamwera nawomberi kwa lijuma limu. Kwa likakala lya Rohu, wamgambira Paulu kotukugenda Yerusalemu.
4 Como achássemos uns discípulos, detivemo-nos com eles por sete dias. Eles, sob a inspiração do Espírito, aconselhavam Paulo que não subisse a Jerusalém.
5 Kumbiti shipindi shetu pashiperiti tuwukiti woseri pamuhera na wadala na wana wawu watupelekiti mpaka kunja ya lushi. Patusokiti kumbwani, twawoseri tusundamaliti na tumluwa Mlungu.
5 Mas, passados que foram esses dias, partimos e seguimos a nossa viagem. Todos eles com suas mulheres e filhos acompanharam-nos até fora da cidade. Ajoelhados na praia, fizemos a nossa oração.
6 Shakapanu patulongiti kwaheri, twenga tukwena meli, nawomberi wawuya ukaya kwawu.
6 Despedimo-nos então e embarcamos, enquanto eles voltaram para suas casas.
7 Twenga twendereyiti na mwanja gwetu kulawa Tiru tusoka Tolemaisi kweni tuwalamsiya wawumini, tulikaliti nawomberi lishaka limu.
7 Navegando, fomos de Tiro a Ptolemaida, onde saudamos os irmãos, passando um dia com eles.
8 Shirawu yakuwi tuwukiti na tusoka Kaisariya. Aku tulikaliti ukaya kwa Mwinjilisti Filipi yomberi kaweriti yumu gwa walii saba wawasyaguliti kutanga Yerusalemu kulii.
8 Partindo no dia seguinte, chegamos a Cesaréia e, entrando na casa de Filipe, o Evangelista, que era um dos sete {diáconos}, ficamos com ele.
9 Kaweriti na wahinga wamsheshi weni waweriti na shipaji sha kutakulira ujumbi wa Mlungu.
9 Tinha quatro filhas virgens que profetizavam.
10 Pawalikaliti aku mashaka ng'o, mbuyi yumu wamshema Agabu kiziti kulawa Yudeya.
10 Já estávamos aí fazia alguns dias, quando chegou da Judéia um profeta, chamado Ágabo.
11 Katuyiziriti, katola Mkanda gwa Paulu, kalitawa mumawoku na mumagulu Kalonga, “Rohu Mnanagala katakula hangu, ‘Wayawudi Yerusalemu wamtawi ntambu ayi muntu kana mkanda agu na wantu wa maisi wamkamli.’ ”
11 Veio ter conosco, tomou o cinto de Paulo e, amarrando-se com ele pés e mãos, disse: Isto diz o Espírito Santo: assim os judeus em Jerusalém ligarão o homem a quem pertence este cinto e o entregarão às mãos dos pagãos.
12 Patupikiniriti aga, twenga na wantu wamonga walii wawaweriti panu tumluwiti Paulu kotukugenda Yerusalemu.
12 A estas palavras, nós e os fiéis que eram daquele lugar, rogamos-lhe que não subisse a Jerusalém.
13 Kumbiti Paulu kankuliti, “Mfira kutenda shishi? Mfira kugumega moyu gwangu kwa masozi? Neni nwera kala hera ndiri kutatilwa mnumba kulii Yerusalemu, ila ata kuhowa kwajili ya Mtuwa Yesu.”
13 Paulo, porém, respondeu: Por que chorais e me magoais o coração? Pois eu estou pronto não só a ser preso, mas também a morrer em Jerusalém pelo nome do Senhor Jesus.
14 Patusinditi kumuzyangazyanga tunyamala, tulonga hera, “Shakafira Mtuwa shitendeki!”
14 Como não pudéssemos persuadi-lo, desistimos, dizendo: Faça-se a vontade do Senhor!
15 Pawatamiti palii kwa katepu, tuyopiti visanka vyetu, twendereyiti na mwanja kugenda Yerusalemu.
15 Depois desses dias, terminados os preparativos, subimos a Jerusalém.
16 Wamu wa wafundwa walii wa Kaisariya wagenditi pamuhera natwenga, watujega ukaya kwa Mnasoni yomberi tuweriti twankugenda kulikala nayomberi kwa katepu. Mnasoni kaweriti mwenikaya gwa kupiru na kaweriti muwumini gwa mashaka gavuwa.
16 Foram também conosco alguns dos discípulos de Cesaréia, que nos levaram à casa de Menason de Chipre, um antigo discípulo em cuja casa nos devíamos hospedar.
17 Patuyingiriti Yerusalemu, walongu wawumini watuyangiti weri nentu.
17 À nossa chegada em Jerusalém, os irmãos nos receberam com alegria.
18 Shirawu yakuwi Paulu kagenditi pamwera natwenga kumlamusiya Yakobu, na wazewi na shipinga sha wantu wawamjimira Yesu Kristu waweriti viraa.
18 No dia seguinte, Paulo dirigiu-se conosco à casa de Tiago, onde todos os anciãos se reuniram.
19 Pawamlamsiyiti kala, Paulu kawayupiti shisoweru kamili kuusu goseri Mlungu gakaweriti kagatenda pakati pa wantu wa maisi kwa njira ya lihengu lyakuwi.
19 Tendo-os saudado, contou-lhes uma por uma todas as coisas que Deus fizera entre os pagãos por seu ministério.
20 Pawapikiniriti aga, wamkwisa Mlungu. Shakapanu kamgambira Paulu, “Mlongu, guweza kuwona handa kwana Wayawudi maelufu weni vinu wawera wajimira na woseri awa wagatenda weri malagaliru.
20 Ouvindo isso, glorificaram a Deus e disseram a Paulo: Bem vês, irmão, quantos milhares de judeus abraçaram a fé sem abandonar seu zelo pela lei.
21 Wapata visoweru vyakuwi handa guweriti gwanguwafunda Wayawudi yawalikala muwamu mwa wantu wa maisi gamonga nawagashera ndiri malagaliru ga Musa, kotukuwayigiziya jandu wananguta wawu na kotukuzifata mila za Wayawudi.
21 Eles têm ouvido dizer de ti que ensinas os judeus, que vivem entre os gentios, a deixarem Moisés, dizendo que não devem circuncidar os seus filhos nem observar os costumes {mosaicos}.
22 Nakaka wapikinira handa kasoka kala panu. Tutendi hashi, shakapanu?
22 Que se há de fazer? Sem dúvida, saberão de tua chegada.
23 Su, gutendi handa ntambu yatukugambiziyiti. Twa panu wantu msheshi weni watula nazili.
23 Faze, pois, o que te vamos dizer. Temos aqui quatro homens que têm um voto.
24 Gwingiri pamuhera na womberi, gulipungi pamuhera na womberi na gulipi na shyasi shashiwusika kwa womberi shakapanu wamogi viri zawu. Su kila muntu hakavimani kuwera visoweru vyoseri vilii vyawagambiritwi kuusu gwenga vyahera mana, kumbiti gwenga gumweni gwendereya weri na kugajimira malagiliru ga Musa.
24 Toma-os contigo, faze com eles os ritos da purificação e paga por eles {a oferta obrigatória} para que rapem a cabeça. Então todos saberão que é falso quanto de ti ouviram, mas que também tu guardas a lei.
25 Kuusu wantu walii wa maisi gamonga wantu yawamjimira Yesu, tuwajegera kala luhamba twankuwagambira vitwatira vyatuamuwiti, waleki kuliya shoseri shawatambikiriti kwa milungu, nawalanda mwazi ama nawaliya vinofu vya shigongolu yawaminduwitwi na waleki uhumba.”
25 Mas a respeito dos que creram dentre os gentios, já escrevemos, ordenando que se abstenham do que for sacrificado aos ídolos, do sangue, da carne sufocada e da fornicação.
26 Su lishaka lyalifatiti Paulu kawatoliti wantu walii na kalipunga pamuhera nawu. Shakapanu kingira Mnumba nkulu ya Mlungu, pakabwera visoweru vya upeleru wa mashaka ga kulipunga na tambiku meitendwi kwa kila muntu.
26 Então Paulo acompanhou aqueles homens no dia seguinte e, purificando-se com eles, entrou no templo e fez aí uma declaração do termo do voto, findo o qual se devia oferecer um sacrifício a favor de cada um deles.
27 Shipindi mashaka saba aga pagiziti kupera, Wayawudi waweriti walawa pamkoa gwa Asiya wamwoniti Paulu Mnumba nkulu ya kumluwa Mlungu. Su, wasonguziya maya mushipinga shoseri sha wantu, wamkamula Paulu.
27 Ao fim dos sete dias, os judeus, vindos da Ásia, viram Paulo no templo e amotinaram todo o povo. Lançando-lhe as mãos,
28 “Wanaisi wa Israeli, wabotanga Mtutangi! Ayu ndomweni ulii muntu yakawafunditi wantu kila pahala shitwatira shawashilema wantu wa Israeli, yagalema Malagaliru ga Musa na pahala panu pananagala. Ata vinu kawayingiziya wantu wa maisi gamonga Mnumba nkulu ya Mlungu na kupatula uhumba pahala panu pananagala.”
28 gritavam: Ó judeus, valei-nos! Este é o homem que por toda parte prega a todos contra o povo, a lei e o templo. Além disso, introduziu até gregos no templo e profanou o lugar santo.
29 Toziya ya kutakula hangu ndo kuwera waweriti wamwona Tirofimu, mwenikaya gwa Efesu, kaweriti pamuhera na Paulu mlushi, womberi walisheriti kuwera Paulu kaweriti kamwingiziya Mnumba nkulu ya Mlungu.
29 É que tinham visto Trófimo, de Éfeso, com ele na cidade, e pensavam que Paulo o tivesse introduzido no templo.
30 Lushi loseri lwingira ndewu, wantu wiza kulawa wega zoseri, wamlaviyiti Paulu kunja Kunumba nkulu ya Mlungu, na palaa panu milyangu itatwa ya Numba nkulu ya Mlungu.
30 Alvoroçou-se toda a cidade com grande ajuntamento de povo. Agarraram Paulo e arrastaram-no para fora do templo, cujas portas se fecharam imediatamente.
31 Waweriti kala kumlaga kumbiti visoweru vimwizira mkulu gwa wanjagila wa shiroma kuwera Yerusalemu yoseri iweriti imema ndewu.
31 Como quisessem matá-lo, o tribuno da coorte foi avisado de que toda Jerusalém estava amotinada.
32 Kamu kamu mkulu gwa njagira kawatola wanjagila na mkulu gwa wanjagila, kashigendera shipinga sha wantu. Nawomberi pawamwoniti mkulu gwa njagira na wanjagila, waleka kumkoma Paulu.
32 Ele tomou logo soldados e oficiais e correu aos manifestantes. Estes, ao avistarem o tribuno e os saldados, cessaram de espancar Paulo.
33 Mkulu gwa jeshi kamgenderiti Paulu, kambata na kuamuwa wamtawi minyololu mushimba. Shakapanu kawakosiiti, “Ndo muntu gaa ayu, na katenda shishi?”
33 Aproximando-se então o tribuno, prendeu-o e mandou acorrentá-lo com duas cadeias. Perguntou então quem era e o que havia feito.
34 Wamonga mshipinga sha wantu shilii waweriti wankubwera shintu ashi na wamonga shintu shilii. Toziya ya ndewu ayi. Mkulu gwa wanjagila kapofola kulimana shawuli kamili. Hangu, kaamuwiti wantu wakuwi wamjegi Paulu kuliboma.
34 Na multidão todos gritavam de tal modo que, não podendo apurar a verdade por causa do tumulto, mandou que fosse recolhido à cidadela.
35 Paulu pakasokiti palukweneru, wanjagila wampapiti toziya ya ndewu ya wantu.
35 Quando Paulo chegou às escadas, foi carregado pelos soldados, por causa do furor da multidão.
36 Toziya wantu mushipinga shikulu wamfatiti pawabotanga, “gumlagiri patali!”
36 O povo o seguia em massa dizendo aos gritos: À morte
37 Pawaweriti wankumwingiziya muboma, Paulu kamluwiti mkulu gwa wajengeni kalonga, “Weza kutakula shintu?” Mkulu gwa njagira ulii kamwankula, “Hashi, gushimana shigiriki?”
37 Quando estava para ser introduzido na fortaleza, Paulo perguntou ao tribuno: É-me permitido dizer duas palavras? Este respondeu: Sabes o grego!
38 “Kwani gwenga ndo ulii Mmisri ulii mashana hera kayanjishiti ungondu na kawalonguziya majahili elufu msheshi mpaka kushiwala?”
38 Não és tu, portanto, aquele egípcio que há tempos levantou um tumulto e conduziu ao deserto quatro mil extremistas?
39 Paulu kankula, “Neni ndo Myawudi, mwiwuka gwa Tarisu pa Kilikiya, neni ndo mwiwuka gwa lushi lwalumanikana. Shondi nukuluwa, gunekeziyi ntakuli na wantu.”
39 Paulo replicou: Eu sou judeu, natural de Tarso, na Cilícia, cidadão dessa ilustre cidade. Mas rogo-te que me permitas falar ao povo.
40 Mkulu ulii gwa wanjagila kamjimira. Hangu Paulu kagolokiti panani pa lukweneru, kawapungira mawoku wantu walii, na pawalikaliti jiii, kanja kuyowera nawomberi kwa Shiebraniya.
40 O tribuno lho permitiu. Paulo, em pé nos degraus, acenou ao povo com a mão e se fez um grande silêncio. Falou em língua hebraica do seguinte modo:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.