Atos 19
Lipatanu Lya Syayi Kwa Wantu Woseri (POY) vs NAA
1 Shipindi Apolu pakaweriti Korintu, Paulu kagenditi mwanja seemu za bala, kaziti Efesu kweni kawoniti wafundwa wamu.
1 Aconteceu que, enquanto Apolo estava em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso. Encontrando ali alguns discípulos,
2 Kakosiiti, “hashi, pampatiti kuwera wajimira myangiti Rohu. Mnanagala?” Nawomberi wamwankula, “Ndala! Hatweni pikanira handa kwana Rohu Mnanagala.”
2 perguntou-lhes: — Vocês receberam o Espírito Santo quando creram? Ao que eles responderam: — Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 Nayomberi katakula, “Vinu mpatiti ubatizu wa ntambu gaa?” Wamwankula, “ubatizu wa Yohani.”
3 Paulo perguntou: — Então que batismo vocês receberam? Eles responderam: — O batismo de João.
4 Nayomberi Paulu katakula, “ubatizu wa Yohani uweriti wa kulanguziya handa wantu waleka vidoda. Yohani kawagambiriti wantu wamjimiri ulii yomberi yakaweriti kakwiza pa yomberi, yaani Yesu.”
4 Paulo explicou: — João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que viria depois dele, a saber, em Jesus.
5 Pa kupikinira aga, wabatiziti kwa litawu lya Mtuwa Yesu.
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados no nome do Senhor Jesus.
6 Su, Paulu kawatulira mawoku, na Rohu Mnanagala kawasulukira. Wanja kutakula likabila luhenga na kubwera ujumbi wa Mlungu.
6 E, quando Paulo lhes impôs as mãos, o Espírito Santo veio sobre eles, e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 Woseri waweriti wantu lilongu na wawili.
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Kwa shipindi sha myezi mitatu Paulu kaweriti kankugenda munumba za Mlungu, kawera na matakuliranu ga kukwegiziya nentu kuusu ufalumi wa Mlungu.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, discutindo e persuadindo a respeito do Reino de Deus.
9 Kumbiti wamonga waweriti wakakatala, walema kujimira, wanja kuyowera vidoda kuusu njira ayi ya Mtuwa mulijojiniku lya wantu. Panu Paulu kaulekiti uganja nawomberi, kawatola pambwega wafundwa wakuwi walii, kaweriti kankuyowera nawomberi kila lishaka panumba ya masomu ga Tiranu.
9 Mas como alguns deles se mostravam teimosos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo se afastou deles. E, levando consigo os discípulos, passou a falar diariamente na escola de Tirano.
10 Kendereyiti kutenda hangu kwa shipindi sha vinja viwili ata wanalushi woseri wa Asiya, Wayawudi na wantu wa maisi gamonga, waweza kupikinira shisoweru sha Mtuwa.
10 Paulo fez isso durante dois anos, de modo que todos os habitantes da província da Ásia ouviram a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Mlungu katenditi mauzauza ga kulikangasha kwa mawoku ga Paulu.
11 Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Wantu waweriti wankutola shitambala na nguwu zimonga zya lihengu zyeni Paulu kaweriti kankuvala, wazijegiti kwa walweli, nawomberi waponiziwa malweri gawu na walii wawaweriti na washamshera wadoda walawa.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Wayawudi wamu yawawusiya wamshera wadoda. Wagenditi mwanja aku na aku wankujera kulitumiya litawu lya Mtuwa Yesu mweni Paulu kankumbwera.
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre pessoas possuídas de espíritos malignos, dizendo: — Ordeno que saiam pelo poder de Jesus, a quem Paulo prega.
14 Wana saba wa Sikewa na Mtambika Mkulu wa Shiyawudi, woseri watenditi hangu.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Kumbiti shamshera kadoda kawankula, “Nummana Yesu, nummana viraa Paulu, kumbiti mwenga mwa gaa?”
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: — Conheço Jesus e sei quem é Paulo; mas vocês, quem são?
16 Shakapanu muntu ulii yakalendemeriti kawakopokera woseri kwa likakala, kawakanka likakala. Na wana awa wa Skewa watuga kulawa mnumba mlii pawawera shivula na kuwera na vironda.
16 E o possuído do espírito maligno saltou sobre eles, dominando a todos e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, nus e feridos, fugiram daquela casa.
17 Kila muntu Efesu aku, Myawudi na muntu yakawera ndiri Myawudi, kapikaniriti kuusu shitwatira ashi. Woseri waweriti na lyoga, walikwisa litawu lya Mtuwa Yesu.
17 Este fato chegou ao conhecimento de todos os moradores de Éfeso, tanto judeus como gregos. Veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Wawumini watangala walawiriti wajimira paweru vitwatira avi vyawaweriti watenda.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Wamonga waweriti wankutenda vitwatira vya uhawi shipindi shipititi, wajojiniriti vintola vyawu, wavilunguziya paulongolu pa woseri. Wakisiyiti galama ya vintola avi, wawona ifikira vipandi vya shuma malongu mhanu elufu.
19 Também muitos dos que haviam praticado magia, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculado o valor dos livros, verificaram que chegava a cinquenta mil denários.
20 Toziya ayi, shisoweru sha Mtuwa shendereya kweneya na shiwera na likakala nentu.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Pa vitwatira avi, Paulu kaamuiti kugenda Yerusalemu kwa kupitila Makedoniya na Akaya katakuliti, “Pa kusoka aku, infiruwa kuiwona Rumi viraa.”
21 Depois destas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia. Ele dizia: — Depois de passar por Jerusalém, preciso ir também a Roma.
22 Avi, kawatumiti wawili wa ntumintumi wakuwi, Timotewu na Erastu walonguleri genda Makedoniya, yomberi kalikaliti kwa katepu aku Asiya.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que o ajudavam, a saber, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na província da Ásia.
23 Shipindi ashi ndo pailawiriti ndewu nkulu aku Efesu toziya ya njira ayi ya Mtuwa.
23 Por esse tempo, houve grande tumulto em Éfeso por causa do Caminho.
24 Kuweriti na munyawa shuma yumu wamshema Demetiriu, yomberi kaweriti na lihengu lya kunyawa vinyagu vya numba ya mlungu gwa shidala yawamshema Aritemi. Lihengu ali liwayupiti wanyawa wakuwi mota ngulu.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia modelos de prata do templo de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Demetiriu kawajojiniriti pamwera watenda lihengu awa pamwera na wamonga wawaweriti na lihengu handa ali, kawagambira, “Wanalushi, muvimana handa shipatu shangu shilawirana na biyashala ayi.
25 convocando-os juntamente com outros do mesmo ofício, disse-lhes: — Senhores, vocês sabem que a nossa prosperidade vem deste ofício.
26 Vinu, muweza kupikinira na kuliwonera maweni vitwatira avi Paulu kankuvitenda, panu Efesu hera ndiri, ira viraa koseri Muasiya. Yomberi kawashawishi na kuwagalambula wantu wajumiri handa wamilungu walii yawanyawitwi na wantu milungu ndiri ata shididini.
26 E agora vocês estão vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a província da Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando que os deuses feitos por mãos humanas não são deuses de verdade.
27 Su iwezekana kuwera biyashara yetu iweri na litawu lidoda. Hangu hera ndiri, kumbiti shitwatira ashi shiweza kuitenda numba ya mlungu Aritemi iweri shintu ndiri sha mana. Shakapanu nzyumi zakuwi ayu Asiya na pasipanu poseri ntambu yawamguwira, Hayiperi.”
27 Não somente há o perigo de que o nosso negócio caia em descrédito, como também de que o próprio templo da grande deusa Diana seja considerado sem valor, e que até venha a ser destruída a majestade daquela que toda a província da Ásia e o mundo adoram.
28 Pawapikiniriti aga, waweriti na maya, wayanja kubotanga umatu, “Mkulu ndo Aritemi gwa Efesu!”
28 Ouvindo isto, ficaram furiosos e começaram a gritar: — Grande é a Diana dos efésios!
29 Kaya yoseri imema fuju. Wawavamiya Gayu na Alisitariku, wenikaya wa Makedoniya, weni waweriti wanamwanja wayaguwi Paulu, watuga nawomberi mpaka kumdamu gwa madingu.
29 A confusão se espalhou pela cidade, e todos juntos foram correndo para o teatro, arrastando consigo os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Paulu mweni kafiriti kushigendera shipinga sha wantu awa, kumbiti waumini walii wamleweleriti.
30 Quando Paulo quis apresentar-se ao povo, os discípulos não o permitiram.
31 Wakulu wa sirikali wamonga wa aku kumkoa wa Asiya, wawaweriti maganja wakuwi, wamjegiriti Paulu ujumbi wankumluwa nakalitula muatali kwa kugenda kweni kumdamu gwa madingu.
31 Também algumas autoridades da província, que eram amigos de Paulo, mandaram um recado, pedindo que ele não se arriscasse indo ao teatro.
32 Shipindi shilii, wantu wamu waweriti pawabota hangu na wamonga vilii. Wantu wavuwa wavimaniti ndiri iwera ashi wawera aku.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia tinha virado uma confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Toziya Wayawudi wamtenda Alekizanda kalawiri kulongolu, wamu wa wantu mushipinga shilii walisheriti kuwera ndo mweni. Su, Alekizanda kawapungiriti wantu kwa liwoku pakafira kujiteteya paulongolu pa shipinga sha wantu walii.
33 Então tiraram Alexandre do meio da multidão, e os judeus o empurraram para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 Kumbiti pawavimaniti weri yomberi ndo Myawudi, woseri kwa liziwu limu washowangana, “Mkulu ndo Aritemi gwa Efesu!” Wendereya kushowangana showangana hangu kwa shipindi sha masaa mawili.
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram durante quase duas horas: — Grande é a Diana dos efésios!
35 Upeleru kalani gwa lushi kafawuliti kuwanyamaziya, kawagambira, “Wanalushi wa Efesu, kila muntu kavimana handa kaya ayi ya Efesu ndo mlolera gwa numba ya mlungu gwa shidala Aritemi na mlolera gwa shinyagu shilii shashiguwiti kulawa kumpindi.
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: — Senhores efésios, quem não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu do céu?
36 Kwahera yakaweza kulema shitwatira ashi. Hangu su, munyamali, namtenda shoseri pota hepera.
36 Ora, não podendo isto ser contestado, convém que vocês se mantenham calmos e não façam nada de forma precipitada;
37 Muwashema wantu awa panu tembera wayigilanga ndiri numba ya mlungu ama kumwigilanga mlungu gwetu gwa shidala.
37 porque estes homens que vocês trouxeram para cá não profanaram o templo, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Handa, Demetiriu na watenda lihengu wayaguwi wawera na masitaka gawu kuusu wantu awa, pana mahakama na wakulu wa mikoni, waweza kusitakiana aku.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, saibam que existem os tribunais e os procônsules; que se acusem uns aos outros ali.
39 Handa pamuwera na visoweru vyamonga, vyaviwagaziya, muvijegi pashiyotera motu yapafiruwa.
39 Mas, se vocês estão pleiteando alguma outra coisa, isso será decidido em assembleia regular.
40 Toziya tuweza kusitakiwa kwa kujega ndewu kulawirana na vituku vya lelu. Ndewu ayi kwahera toziya ya nakaka na metusindi kulaviya toziya za nyanyi za ndewu ayi.”
40 Porque também corremos o risco de sermos, hoje, acusados de revolta, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Pakatakuliti aga, kakumaliriti kuliwona.
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.