Lucas 9
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH
1 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus pahadguhe giwatnipwi madikawkunene gikebyikis gikakkis piyana gawnakis (12). Ayge ig iké gannukis ta gipititkis adahan igkisme makniwnes hiyeg ariw gikahrikis. Hawwata ig iké kumadukaki gitkis adahan igkis pekkiswiyes wapitye gipititakkis hiyeg.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Ig gawahkiswitnikis muwwapu adahan igkis kinetihwenes gimin Uhokri gikumadukan adahan igkis makniwenes hiyeg.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Ig awna ta gitkis: ―Ataknay hennen yiwakyékata. Ka yi muwaka atak akak yasuga, iné akak yisakola adahan yiwewni, iné akak yimana, iné akak yikakura. Yis kawnata muwaka atak akak pikanama yisimsa.
3 Ele disse:
4 Ku aysaw yis danuh ta apitit pahá paytwempu, msakwanabay pahaygiknene ku kiney yis amapaka he ku aysaw yis pes ayteke paytwemputak.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Ku kit yis danuh, ku hiyeg aygnenepwi ka amapay, nikwe pase yis pes ayteke apititak ini paytwempu, yis sassah yikugku ariw apathawni. Ini arekhetni ku samah gitaraksankis.
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Pisenwa inakni gawnhan, igkisme tipik muwwapu paytwempuriw. Igkis ekkenes Kiyapwiye Jesus ginetni. Igkis makniwenes hiyeg muwwapu.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Apim ini hawkri ner hiyaptigi amekene Erodis timé arak ini Kiyapwiye Jesus gannu. Ig kaayhsima kiyimwihwa awaku ig ka hiyakri iggi hiyeg. Ig kiyimwihwa awaku gaytakkis hiyeg ikiygi ku ig Kiyapwiye Jesus ig amekene João Batista kannikaw akiw ariw gimiremni.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Gaytakkisme ikiygi ku ig amekene Eliyas kahayak atan amadga inin akiw. Gaytakkisme ikiygi ku ig pahapwi gaytakkis Uhokri gawnepepu pitatyepwi kannikaw akiw.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Igme amekene Erodis awna: ―Nahnewa bukihkise amekene João Batistamni gibita. Hiyaksa kuri nah timé Kiyapwiye Jesus gak ku ig kagannusima keh annut. Mmah ka ignewatma amekene João Batistamni? Pariyenekig? Ayge nikwe ig kaayhsima patiptakere gikak Kiyapwiye Jesus.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Ig Kiyapwiye Jesus giwatnipwi igkis pisenwa gannipwikis, igkis diyuhe ta gimkanit. Igkis danuh atere, igkis akki git madikte ku pariye gikehnikis. Ayteke ariwnteke ini ig iweprikis adahan igkis tipikwiyes gihapti igkiswonas hampa arimkanit pahá paytwempu kewye Betsayda.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Henneme pase hiyeg timé gak ku ig kuwis tipik, igkis harakseprikis. Igkis danuh atere, ig amapigkis kabayhtiwa. Ig kinetihwa gitkis gimin Uhokri gikumadukan. Ig makniwe madikte hiyeg ku pariye amnihswenepwi git.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Ayteke ariwnteke ini wahanbuku kamuw, igkis giwatnipwi danukwa atere git. Igkis awna git: ―Kiyapwiye, inin iwetrit yuma hiyeg msekwene ay. Wani nerras hiyeg tipik adahan igkis ipegpa giwetrikis adahan igkis isimwi gimanakis atere. Ik adahan gaytakkis atak ta gitkis was akipara. Gaytakkisme atak tahhan paytwempuit.
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Kawa. Yisnewa ikí axka ta gitkis apim inin. Igkisme awna git: ―Usuh kadahan pohowkubuwa akebyi bugut akak piyanmowa im masaraku. Amawka usuh tahhan isim kaayhsima akiw adahan in ik gidahankis madikte hiyeg.
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Igkis awna inakni henne mmanawa kaayhsima hiyeg ayge. Awaykemninen pukuhka kabá danuh pohowku mil (5,000) gikebyikis. Igme Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis gikannuhnipwi: ―Wani nerras bat adahan igkis ahegwa adahan pohowkutra madikwa (50) gikebyikis.
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Igkisme ihe giwn. Igkis keh madikte hiyeg bat.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Ku aysaw kuwis igkis batebdebdihpikis, ig Kiyapwiye Jesus iwé ini pohowkubunene bugut akak piyananene im. Ig sarayh gipegyi ta inut, ig kabayha Uhokri adahan ini. Ayteke ig sigkabdihapepni, ig ikepni ta gitkis gikannuhnipwi. Igkisme ibekhepni ta gipuriwkis nerras hiyeg.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Ignesme madikte ax kabihribdape. Ka semeweknama gimanakis. Kaayhsima asemne msekwe. Pisenwa nikwe, igkis gikannuhnipwi ahiwapemni, igkis kipunse kaayhsima panye akak asemne gimanakis, madikawku akebyi panye akak pisaya arawna (12).
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Apim inin hawkri ig Kiyapwiye Jesus piriyepkewne ig pahapo. Igkisnewa gikannuhnipi ayge gikak. Ayge ig ayaprikis: ―Pariyeki gipewkankis hiyeg ikanhu nah kuri?
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Igkisme kaytwa giwn: ―Gaytakkis ikapi ku pis amekene João Batistamni. Gaytakkisme ikapi ku pis amekene Eliyas. Igkisme gaytakkis hiyeg ikapi ku pis pahapwi gaytakkis Uhokri gawnepepu pitatyepwi kannikaw akiw.
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Igme Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna gitkis: ―Ya yis. Mmahpa yis ikanhu kuri? Igme kiyapwiye Pedru kaytwa giwn: ―Pis Cristo, pis Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni.
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Hennewa. Henneme ka yi muwaka akka inakni ta gitkis hiyeg.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Ayteke ig awna: ―Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin amawka ku nah hiyá mbeyne kaayhsimanek ay amadga inin. Aysawnemenek nerras uwewkistenwiy gikakkis nerras muwpeg kiyatyepwi, nerras kannuhekeputnepwi, igkis madikte tukuhptepunnek. Ayteke nah umehpikanek. Henneme amamnam hawkri ariwntak numiremni nah kannikasaka akiwnek.
22 E continuou:
23 Ayteke ariwnteke ini ig awna ta gitkis madikte hiyeg. Giwn: ―Ku pahapwi humewkerepye nuhiyega, amawka ku ig ikise gidahan gibetki. Amawka ku ig umahkise gihiyakemni amadgaya inin takunipti ke wotbe ig daddahkiswinbe ta aminat ahbe. Amawka ku ig ikaw hawwata ke nahbe.
23 Depois disse a todos:
24 Mmanawa pahapwi ku pariye kiyé gipitnen, iggi biyuknek giw Uhokri adahan apananekwa. Pahapwime ku pariye miyehe gipitwa ndahan, iggi aymuhwanek gimun Uhokri adahan apanenekwa.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Ku pahapwi darih madikte igiska amadgaya inin, henneme ku ig biyuke giw Uhokri, nikwe ini igiska waditnepyenen gidahan. Ku ig kayehwene ayhté abet tiket, ini igiska waditnepyenenwa gidahan.
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Mmanawa aysawnemenek nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah aytanek akak madikte nukiythani, gikak Wigwiy gikiythani, gikakkis ahj barewpityepwi gikiythanikis. Apim ini nah marekepwe gikakkis hiyeg ku pariye marekepwepye nukakhu ku pariye marekepwepye akki nuwnhu ta gitkis hiyeg.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Kennesa gidawnhan Uhokri gikumadukan. Yaytak ku pariye ay ku akak inin, apit yis miyá yis hiyapninek. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Ayteke ariwnteke ini pahay paka, ig Kiyapwiye Jesus iwé kiyapwiye Pedru gikak amekene Tiyagumni, gikak kiyapwiye João adahan igkis tipik gihapti. Ig awna gitkis: ―Uyay ta piriyepkaw. Igkis wagehe apitit pahá waxri imuwadnene.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Igkis danuh atere, ig Kiyapwiye Jesus kapusa piriyepkaw. Ayge ig uniyehwe gihipak nawenéwa akiw. Gisimsa wageswe barewye tigigihwe.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Ayteke pahaye adahan piyana gikebyikis awaykemni hiyapkiswe atere git. Igkis kinetihwa ayge gikak. Igkis amekene Moís gikak amekene Eliyas.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Igkis kabutenne. Igkis ayge kinetihwenes gikak Kiyapwiye Jesus amin ku samah gitepkemni amadgatak inin. Igkis kinetihwenes amin ku samah ig umahkiswanek ayhté Jerusalém kahadbe ig keh madikte ku samah Uhokri ikiswanaw gidahan.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Igkisme Pedru himekbetwikis ayge. Pahaye adahan igkis wadis igkis hiyá Kiyapwiye Jesus gibutni ku samah ig kabutenne. Igkis hiyá nerras piyananene awaykemni tabiwak ayge gikak Kiyapwiye Jesus.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Ayteke ignes awaykemni tipikbetwikis giw. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig awna ta git Kiyapwiye Jesus. Giwn: ―Kiyapwiye, kibeynekata wixwiy ay kabubuk apim inin. Uyay msakwa ay. Usuh kehbetate mpana paytbetanyupwi ay. Paháme pidahan, paháme gidahan kiyapwiye Moís, paháme gidahan kiyapwiye Eliyas. Ig he awnepinen mmanawa ig ka hiyak ku samahpa ig awna.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Ku samah ig awnempiye inakni yuwit henne, pahá ukuhne biyuhe ta gipititkis. Ku samah in awasteprikis, igkis apisasewbdi kaayhsima.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Ayteke pahá ikupimnat awna gitkis aytontak abetitak ini ukuhne. In awna: ―Ner nukamkayh nukanyan. Ataybiswanabay git.
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Pisenwa gitimpankis inakni yuwit, igkis iwasa. Yumehe nerras piyananene gikebyikis. Igwo Kiyapwiye Jesus msekwe ayge gimunkis. Ku samah in danuh gitkis, apim ini igkis ka kinetihwa ta gitkis hiyeg aynesnima nimin.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Hewke nikwe igkis muhuke apititak ini waxri imuwadnene. Igkis danuh ta amadgat asababan. Igkis uté hiyeg kabubuk patiptakigkis atere.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Ayteke pahapwi hiyeg gaytakkis kabiman ta git Kiyapwiye Jesus. Ig awna git: ―Kiyapwiye, ba ayta amnihun iwasa ndahan nukamkayh ignewa nukamkayh pahapwiwa.
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Ig wapityewnipye. Ku samah wapitye parekwig ig kabiman, ig nuwiswig juktah ig kahawyo gibiy. Ig ka kiberema ig isahkisri. Apit gipeswen ig nuwiswig kaahawnasima.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Nah kuwis amnihswe gitkis pikannuhnipwi ay adahan igkis pekkis ner wapitye gipititak henneme igkis ka hiyá asamanak.
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna: ―Aa, hiyeg taraksapye amadgayapu inin. Mmahki yis kane kamaxwa aynesnima gipitit Uhokri? Aysaw akebyi hawkri yimawkan nah msakwa ay yikak nah kiyaknihwa yikak juktah yis kamaxwa gipitit Uhokri? Kuri waxwa pikamkayh ayta numkanit.
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Ig bakimni kabá danuh atere, igme ner wapitye nuwiswig akiw. Igme bakimni tuguhe ta waygboit kaahawnasima. Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig himehe ner wapitye. Ig pekkiswig. Ig makniwe ner bakimni. Pisenwa ig ekkepri ta giwakuit gig.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Madikte hiyeg hiyapni henne, igkis wakaymnibdi. Igkis awna: ―Uhokri kagannusima. Ig kagidatnisima. Jesus Kinetihwa Akiw Amin Gimiremni Mt 17.22; Mk 9.30 Henneme apiminewa ini hawkri ku samah madikte hiyeg wakaymnibdi gidahan Kiyapwiye Jesus, ig awna gitkis gikannuhnipwi:
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 ―Ataybiswanabay nuthu kabayhtiwa. Aysawnemenek nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah kamaykiswikanek ta gitkis hiyeg amadgayapu inin.
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Gikannuhnipwi timá inakni giwn, henneme igkis ka pukuhpin. Gihiyakemnikis sab adahan igkis ka pukuhpin. Igkisme marenpi gibohri adahan igkis ayapri amin ku samah inakni giwn.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Ayteke igkis gikannuhnipwi kapusa mapihpak amin ku pariye gaytakkis pi kiyattenene giwkis.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Ig Kiyapwiye Jesus hiyak ku pariye abet gihiyakemnikis. Ig hiyapni henne, ig iwé pahapwi bakimni. Ig kahgi ig tabirasig ta gihumwat.
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 Ayteke ig awna gitkis gikannuhnipwi: ―Ku pahapwi amnih pahapwi bakimni kene nerbe ndahan, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amnihunbe. Ku pahapwi hiyeg amnihun, amun ini nikwe in ke wotbe ig kuwis amnih ku pariye nawahkisten atan amadgat inin. Mmanawa ku pahapwi yaytak ikaw ke wotbe ig yumahbe gikiythanibe, iggi kiyatye hiyeg giwtrik Uhokri.
48 Aí disse:
49 Ayteke kiyapwiye João awna git: ―Kiyapwiye, usuh hiyá pahapwi awayg ig pekkis wapitye gipititakkis hiyeg piwaprik. Usuhme awna git: “Ka ba pekkis wapitye giwaprik Kiyapwiye Jesus.” Usuh mpithepri henne awaku ig ka wew pikak kema usuhma.
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ka yi muwaka awna git henne. Mmanawa pahapwi ku pariye ka siguhwi, iggi udahan.
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus gihawkanaprik danuhemet adahan ig iwepka ta inugikut. Ayge nikwe ig ikaw adahanikwa. Ig tipikwiye ta arimkanit paytwempu Jerusalém.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Ig awahkis hiyeg pitati gapitkis adahan ipegpene giwetrikis adahan igkis himekepyes. Igkisme tipik. Igkis danuh apitit pahá paytwempu gidahankis hiyeg samariyenepwi. Igkis ayapaptipwepye gitkis.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Igkisme ka ikekere iwetrit gitkis awaku igkis hiyakni ku igkis tipikwiye apitit paytwempu Jerusalém. Igkisme hiyapni henne, igkis diyuhe ta git Kiyapwiye Jesus. Igkis danuh atere, igkis awna git: ―Nerras samariyenepwi ka ikekere iwetrit wotwiy.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Igkisme gikannuhnipwi amekene Tiyagumni gikak kiyapwiye João, igkis timapni henne, igkis awna ta git Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye, uyay ayá tiket inugiktak adahan pisenwehe gihawkankis nerras hiyeg.
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Igme wagestaw ta gimkatkis ig awna gitkis: ―Ka yi muwaka awna inakni henne. Yis ka hiyak ku pariye kahiyakemniye yis awna inakni.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah ka ayta adahan pisenwepyema gikakkis hiyeg henneme adahan nah gamnihtenkis. Ayteke nikwe igkis tipik ta apitit nawenéwa paytwempu akiw.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Ayteke ariwnteke ini ku aysaw igkis apigku ahin, pahapwi awayg danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Ig awna git: ―Kiyapwiye, nah wewkere pikak ku kitwiye pis.
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ba pis ahegbetnama adahan pis hiyepne mbeyne payak nukakhu? Puwikne kadahan giwetrikis agiku miyokwiye. Kuhipra kadahan guwetrikis apew ah. Nahme ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah yuma nuwetri adahan nah mayekne.
58 Então Jesus disse:
59 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta git pahapwiwa nawenéwa awayg ayge. Giwn: ―Ba ayta wew nukakhu. Igme awayg kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, ik adahan nah atak pihapti henneme gita nighu miyapinate. Ku aysaw ig miyapi nah apuhpig nikwe nah tipik pihapti.
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ka sam pis tipik nuhapti kurinewa. Hiyawa pis isaksa pahapwi ku pariye kuwis ke wotbe ig miyapyebe giw Uhokri, isaksig adahan iggi apuhe giyaki miyapiye. Pisme, pis tipik kinetihwene gimin Uhokri gikumadukan.
60 Jesus disse:
61 Ayteke pahapwiwa akiw awna git: ―Kiyapwiye, nah muwaka wew pikak henneme uyá isaksan adahan nah ekkewe ta gitkis nukebyupwi pitatye.
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku pahapwi isaksa arikna adahan in mpitebdih giwewni nukakhu, iggi ka kawih gidahan Uhokri gikumadukan. Ig kewa pahapwi awaygbe ku pariye wew han pitatit henneme ig ipegnene gihaprikut butte.
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.