Lucas 8
Palikúr NT (PLU_WBT) vs ARIB
1 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus mpiye muwwapu apuriw paytwempu nopsadmin apuriw paytwempu nopsanyupnene akiw. Ayge ig kinetihwene gimin Uhokri gikumadukan. Igkisme giwatnipwi madikawkunene gikebyikis gikakkis piyana gawnakis (12) igkis atak gihapti.
1 Logo depois disso, andava Jesus de cidade em cidade, e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do reino de Deus; e iam com ele os doze,
2 Tinogben danuhpanos payak gikak hawwata. Egkis hiyeg ku kapititak ig kuwis pekkis wapitye gukakkis hiyeg ku pariye ig makniwe ariw gukahrikis. Pahapu tino ayge gaytakkis ku kapititak minikwak ig pekkis kaayhsima wapityempu, ntewnehker gikebyikis wapitye. Guw Mahi Madalena.
2 bem como algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual tinham saído sete demônios.
3 Hawwata pahapu tino guw Joana gaytakkis. Eg gugihgi kiyapwiye Kuza ku pariye apuriwne amekene Erodis gewkanbet. Hawwata kiyapuno Susana ayge gukakkis kaayhsima nawenópwi tinogben ayge akiw. Egkis ku pariye hiyak gikak Kiyapwiye Jesus gikakkis giwatnipwi, egkis ku pariye katiwnih gimawkanitnenes akak gudahankiswa gukakurakis.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes, Susana, e muitas outras que os serviam com os seus bens.
4 Kaayhsima hiyeg pahadguhwa atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis danuhpenes atere git apititak madikte paytwempu. Ig hiyapni henne, ig kinetihwa ta gitkis akak pahat yuwit patuwesbuhka. Giwn:
4 Ora, ajuntando-se uma grande multidão, e vindo ter com ele gente de todas as cidades, disse Jesus por parábola:
5 ―Minikwak pahapwi awayg tipik giwasra amedgete adahan ig sessehne gamutra ayak. Ig sessehne gamutra ayak, gaytakkis tuguhe apigku ahin ku kiney wayk adani. Egnes sibuhapepka atere. Hawwata akiw kuhipra ayta axapeprukis.
5 Saiu o semeador a semear a sua semente. E quando semeava, uma parte da semente caiu à beira do caminho; e foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe abetit tipebdi. Egnes hiyenpiwatkama kibentenwa henneme aynewa egkis huruhrup. Mmanawa wayk ka anugbetnama akak un.
6 Outra caiu sobre pedra; e, nascida, secou-se porque não havia umidade.
7 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe apuwit pudukupwi. Egnes pudukupwi hiyenpi payebitak akak gamutra. Egkis tuwathe gamutra juktah egkis miyorap.
7 E outra caiu no meio dos espinhos; e crescendo com ela os espinhos, sufocaram-na.
8 Gaytakkisme gamutra ayak tuguhe abetit kibeyne wayk. Ayge egkis hiyan. Egkis gamutra aymuhwa juktah egkis kew. Egkis sarayh kaayhsima guwkis, sah gukebyikis (100). Pisenwa inakni gawnhan, ig Kiyapwiye Jesus awna akiw. Giwn: ―Yis ku pariye katayebnene, ataybiswanabay numkanit.
8 Mas outra caiu em boa terra; e, nascida, produziu fruto, cem por um. Dizendo ele estas coisas, clamava: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
9 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus gikannuhnipwi igkis ayapri: ―Kaminki pis awna inakni yuwit patuwesbuhka?
9 Perguntaram-lhe então seus discípulos o que significava essa parábola.
10 Igme kaytwa giwnkis: ―Hiyeg amedgenepwi inin kote hiyakte ku samah Uhokri gikumadukan. Yisme Uhokri akkamnihni ta yitnek. Igkisme ka akkaka ta gitkis. Ta gitkis nah awna patuwesbuhkanen yuwit. Hiyawa igkis ikí gitewkis nimkanit kabayhtiwa henneme ka paduk ta abetit gihiyakemnikis. Hiyawa igkis ataybiswa nit kabayhtiwa henneme igkis ka pukuhpin.
10 Respondeu ele: A vós é dado conhecer os mistérios do reino de Deus; mas aos outros se fala por parábolas; para que vendo, não vejam, e ouvindo, não entendam.
11 ―Kuri nah akkamnihte yit inakni nuwnhu patuwesbuhka gimin ner amutriputne. No amutri ayak egnesbaki arakak gidahan Uhokri giwn.
11 É, pois, esta a parábola: A semente é a palavra de Deus.
12 Gaytakkis hiyeg kewa inibe ahinbe. Ignes timá nuwnhu ayteke wapitye danuh atere gitkis. Ig wiwhpiye nuwnhu abetitak gihiyakemnikis marihwa igkis ka iha inakni nuwnhu kahadbe igkis ka isamtaw.
12 Os que estão à beira do caminho são os que ouvem; mas logo vem o Diabo e tira-lhe do coração a palavra, para que não suceda que, crendo, sejam salvos.
13 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit tipebdi egnesbaki arakak gidahankis hiyeg ku pariye timá nuwnhu ignes amapin akak madikte gibetkikis, henneme igkis ka kamax inakni nuwnhu kabayhtiwatma abet gihiyakemnikis. In humaw kewa pahakti amutribe ku pariye yumanano guhampabet eg ka dep miyó. Igkis batek akak nuwnhu adahan aynessa hawkri. Ayteke pase igkis hiyá mbeyne, aynewa igkis miniw ariw nuwnhu.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria; mas estes não têm raiz, apenas crêem por algum tempo, mas na hora da provação se desviam.
14 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit pudukupwi, egnesbaki arakak gidahankis hiyeg ku pariye timá Uhokri giwn ignes amapin. Henneme kibeye kibeye igkis pi ikatuswate adahan arikna amadgaya inin. Igkis kinikiswe arit igiska arit batekka amadgaya inin. Ayge nikwe igkis ka kannuhwa keh Uhokri gibetki. Amun ini nikwe igkis humaw waditnepyenen kewa pahakti amutribe ku pariye sarayh guw henneme eg kigise madikte.
14 A parte que caiu entre os espinhos são os que ouviram e, indo seu caminho, são sufocados pelos cuidados, riquezas, e deleites desta vida e não dão fruto com perfeição.
15 Egnesme no amutri ayak ku pariye tuguhe ta abetit waxri kibeyne waxri egnesbaki arakak gidahankis hiyeg ku pariye timá nuwnhu ignes kamaxni kabayhtiwa. Gihiyakemnikis inyerwa kibeynewa. Igkis ka isahkiswa nuwhu aynesnima. Ayge nikwe igkis keh Uhokri gibetki kabayhtiwa. Amun ini nikwe igkis humaw kewa pahakti amutribe ku pariye kew kabayhtiwa.
15 Mas a que caiu em boa terra são os que, ouvindo a palavra com coração reto e bom, a retêm e dão fruto com perseverança.
16 Ayteke ig awna gitkis akak pahat yuwit patuwesbuhka akiw. Giwn: ―Nuwnhu kewa pahow lalampbe adahan uguhne hiyeg gihiyakemnikis. Wis ka hakis lalamp adahan wis asabkeptenma anapi suwyeg. Iné wis kawnata hakisru adahan ayempitnima ta anapit payt abukapayni. Kawa. Wis ikigu ta inut akekrit adahan eg uguhno madikte hiyeg ku pariye parekwiye ta upinekut.
16 Ninguém, pois, acende uma candeia e a cobre com algum vaso, ou a põe debaixo da cama; mas põe-na no velador, para que os que entram vejam a luz.
17 Aysawnemenek madikte ku pariye ayempiki ini kahayaknek. Inakni nuwnhu patuwesbuhka in ke wotbe in awastepkabe henneme aysawnemenek in mawasaptihpikanek, in kahayak kabayhtiwanek.
17 Porque não há coisa encoberta que não haja de manifestar-se, nem coisa secreta que não haja de saber-se e vir à luz.
18 Ikinay yitew ta nuthu kabayhtiwa. Ku pahapwi darih nuhiyakemni kabayhtiwa, nikwe ig Uhokri akki git pi kiyeste akiw. Henneme ku pahapwi ka darih nuhiyakemni kiyesradima, nikwe ini nuhiyakemni wiwhpikanek abetitak gihiyakemni.
18 Vede, pois, como ouvis; porque a qualquer que tiver lhe será dado, e a qualquer que não tiver, até o que parece ter lhe será tirado.
19 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus ginag gikakkis gisamwipwi egkis danuh atere. Henneme egkis ka ik adahan danuh kennesnima ta git Kiyapwiye Jesus awaku ba akebentenwa hiyeg ayge.
19 Vieram, então, ter com ele sua mãe e seus irmãos, e não podiam aproximar-se dele por causa da multidão.
20 Pahapwi hiyeg ayge hiyapni henne, ig awna ta git: ―Kiyapwiye, pinag ay kabaywak gikakkis pisamwipwi. Egkis ayta danuhpanokis pit.
20 Foi-lhe dito: Tua mãe e teus irmãos estão lá fora, e querem ver-te.
21 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn, ig awna gitkis madikte hiyeg ayge. Giwn: ―Ku pariye timepnepwi Uhokri giwn, ku pariye ihpenepwi inakni giwn, egnes nah ikiygukis ke nnaghube, ignesme awaykemni nah ikiygikis ke nukebyupwibe.
21 Ele, porém, lhes respondeu: Minha mãe e meus irmãos são estes que ouvem a palavra de Deus e a observam.
22 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus katapta ta muhumdakat payak gikakkis gikannuhnipwi. Ig awna gitkis: ―Uyay manuke ta pahambakaytak mahakwa. Igkisme kaytwa giwn: ―Uyay. Igkis tarekwe ayteke.
22 Ora, aconteceu certo dia que entrou num barco com seus discípulos, e disse-lhes: Passemos à outra margem do lago. E partiram.
23 Igkis tipikwiyes, ig Kiyapwiye Jesus himeke. Ku aysaw igkis ayhté pakwa amadga mahakwa, pahaye adahan mayg kannikew gimkanitkis. Gihmunkis me buwisemet. Igkis hiyepnes mbeyne kaayhsima.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu; e desceu uma tempestade de vento sobre o lago; e o barco se enchia de água, de sorte que perigavam.
24 Igkis gikannuhnipwi hiyapni henne, igkis atere wadise Kiyapwiye Jesus. Igkis awna git: ―Kiyapwiye. Kiyapwiye. Wixwiy me biyukapmet! Ig timapni henne, ig kannikaw ig himehe mayg akak paraw. Aynewa madikte kariswehwe. Paraw mapawanew.
24 Chegando-se a ele, o despertaram, dizendo: Mestre, Mestre, estamos perecendo. E ele, levantando-se, repreendeu o vento e a fúria da água; e cessaram, e fez-se bonança.
25 Pisenwa ig awna gitkis gikannuhnipwi. Giwn: ―Mmahki yis ka kamaxwa ta gipitit Uhokri? Igkisme apisasew, igkis wakaymnibdi gidahan. Igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna: ―Pariyeneki ner hiyeg? Ig kumaduka juktah mayg akak paraw. Juktah mayg akak paraw iha giwn.
25 Então lhes perguntou: Onde está a vossa fé? Eles, atemorizados, admiraram-se, dizendo uns aos outros: Quem, pois, é este, que até aos ventos e à água manda, e lhe obedecem?
26 Ayteke pisenwa igkis hamah ta pahambakat ariw Galiléyamnaw. Igkis minahwa atere apit hiyeg jerasayenepwi giwaxrikis.
26 Apontaram à terra dos gerasenos, que está defronte da Galiléia.
27 Igme Kiyapwiye Jesus sarayhwe waxrit. Ayge pahapwi awayg paytwempuyene atere patiptakig. Ig wapityewnipye. Kaayhsima hawkri ig wew makawihan. Ig yuma gipin. Ig msakwa abet imewtinen ayge apuheket.
27 Logo que saltou em terra, saiu-lhe ao encontro um homem da cidade, possesso de demônios, que havia muito tempo não vestia roupa, nem morava em casa, mas nos sepulcros.
28 Pase ig hiyé Kiyapwiye Jesus, ig kabiman, ig padakwa ta gitiput. Ig awna git akak madikte gihawna. Giwn: ―Aa, Jesus! Pis Uhokri gikamkayh inugikyene. Pariye pimawkan ta nuthu ku apim inin? Uyá amnihun. Ka ba hiyapkis mbeyne nuthu.
28 Quando ele viu a Jesus, gritou, prostrou-se diante dele, e com grande voz exclamou: Que tenho eu contigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Rogo-te que não me atormentes.
29 Ig awna inakni yuwit henne mmanawa ig Kiyapwiye Jesus kuwis pekkiswiye ner wapitye mbeyepye ayta gipititak. Kaayhsima hawkri kuwis ig wapitye keh ig awayg nuwiskewempiye. Ig awayg wanakminepka inpawa kuwis. Gibagwan akak giwan wanakminepka akak xen akak sipari. Henneme ig matisbetepni madikte. Ayteke ner wapitye keh ig sigis ta abetit imewti.
29 Porque Jesus ordenara ao espírito imundo que saísse do homem. Pois já havia muito tempo que se apoderara dele; e guardavam-no preso com grilhões e cadeias; mas ele, quebrando as prisões, era impelido pelo demônio para os desertos.
30 Ig amnihswene atere git Kiyapwiye Jesus, igme ayapri: ―Mmah piw? Igme kaytwa giwn: ―Nuwhu “Pibohram”. Ig awna inakni yuwit awaku kaayhsima wapityempu ay gipit.
30 Perguntou-lhe Jesus: Qual é o teu nome? Respondeu ele: Legião; porque tinham entrado nele muitos demônios.
31 Ayteke nerras wapityempu amnihswa git Kiyapwiye Jesus akiw. Igkis awna git: ―Ka ba arewepma wothu awahkiswima usuh ta arimkat miyarapye giwetrikis.
31 E rogavam-lhe que não os mandasse para o abismo.
32 Ayge pahabunene pakirempu axwenekis apit pahá waxri imuwadnene. Igkis wapityempu hiyapni henne, igkis ayá git Kiyapwiye Jesus: ―Uyá awahkis usuh tahhan gipuritkis pakirempu. Isaksanaba usuh parak atere gipititkis. Igme Kiyapwiye Jesus isakseprikis.
32 Ora, andava ali pastando no monte uma grande manada de porcos; rogaram-lhe, pois que lhes permitisse entrar neles, e lho permitiu.
33 Ayteke nikwe igkis wapityempu pesbetwikis gipititak ner awayg. Igkis pareke ta gipititkis ignes pakirempu. Igkisme pakirempu sigisbetwikis ta asebrikute. Igkis tubohbetwikis ta ahakwate mahakwa. Ayge igkis aniksewbet.
33 E tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos; e a manada precipitou-se pelo despenhadeiro no lago, e afogou-se.
34 Pakirempu gikapriwtenkis igkis hiyapni henne, igkis sigisbet kibentenwa ta paytwempuit. Igkis danuh atere, igkis kinetihwa amin muwwapu paytwempuriw muwwapu iwetrit aranwa paytwempu.
34 Quando os pastores viram o que acontecera, fugiram, e foram anunciá-lo na cidade e nos campos.
35 Nerras hiyeg paytwempuyenepwi igkis timapni henne, igkis tipik atere adahan igkis hiyepne ku pariye danuh. Igkis danuh atere git Kiyapwiye Jesus, igkis uté ner awayg ku kapititak wapityempu pesbetwikis. Igme bat ayge gikimpu Kiyapwiye Jesus. Ig kasimsapu kuri. Gihiyakemni diyuh adukwenewa akiw. Igkis hiyapni henne, igkis apisasew.
35 Saíram, pois, a ver o que tinha acontecido, e foram ter com Jesus, a cujos pés acharam sentado, vestido e em perfeito juízo, o homem de quem havia saído os demônios; e se atemorizaram.
36 Nerras ku pariye hiyepnepwi madikte ku pariye kehka gikak ner awayg igkis kinetihwa ta gitkis nerras hiyeg amin ku samah ig makniw ariw wapityempu.
36 Os que tinham visto aquilo contaram-lhes como fora curado o endemoninhado.
37 Nerras jerasayenepwi timapni henne, igkis madikte ayá git Kiyapwiye Jesus adahan ig tipik ayteke mmanawa igkis apisasew gibohri kaayhsima. Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig katapte amadgat gihmun adahan ig diyuhpiye ta pahambakat akiw.
37 Então todo o povo da região dos gerasenos rogou-lhe que se retirasse deles; porque estavam possuídos de grande medo. Pelo que ele entrou no barco, e voltou.
38 Igme ner awayg ku pariye kuwisnene makniw ariw wapityempu, ig awna git Kiyapwiye Jesus: ―Nah ataka pihapti. Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Pi kabayte pis msakwa ay.
38 Pedia-lhe, porém, o homem de quem haviam saído os demônios que o deixasse estar com ele; mas Jesus o despediu, dizendo:
39 Su ataknate ta pipinwat. Kinetihwanaba gitkis pikebyupwi amin madikte ku samah Uhokri keh pikak. Igme awayg timapni henne, ig tipik ta paytwempuit. Ig danuh atere, ig kinetihwa gitkis madikte hiyeg aygnenepwi amin ku samah Kiyapwiye Jesus keh gikak.
39 Volta para tua casa, e conta tudo quanto Deus te fez. E ele se retirou, publicando por toda a cidade tudo quanto Jesus lhe fizera.
40 Igme Kiyapwiye Jesus manuke pahambatak mahakwa akiw. Ig danuh atere, ig utí kaayhsima hiyeg pahadgupu adahan igkis patiptakig mmanawa igkis giwhpetni ayge.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu; porque todos o estavam esperando.
41 Ayteke pahapwi awayg danuh atere. Giw Jayru. Ig pahapwi leglis akipara, judeyenepwi gileglisakis. Ig danuh atere, ig mabukwe ta gitiput Kiyapwiye Jesus, ig awna git: ―Kiyapwiye, uyá amnihun. Uyá atak ta nupinekut.
41 E eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga; e prostrando-se aos pés de Jesus, rogava-lhe que fosse a sua casa;
42 Nukamkayh pahapuwa tino. Eg madikawkubu kamukri gaw akak pikana arawna (12). Kuri eg mihenapyo pahayempi guyekwin. Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig tipik gihapti. Ig waywe dehebdi akak hiyeg.
42 porque tinha uma filha única, de cerca de doze anos, que estava à morte. Enquanto, pois, ele ia, apertavam-no as multidões.
43 Ayge nikwe pahapu tino danuh gihapu butte. Eg kuwis hiyá mbeyne akak guminewkan adahan kaayhsima kamukri kuwis, madikawkubu akebyi akak pikana arawna (12). Yuma hiyeg hiyá gusamanak adahan gumakniwetni.
43 E certa mulher, que tinha uma hemorragia havia doze anos {e gastara com os médicos todos os seus haveres} e por ninguém pudera ser curada,
44 Eg danuh atere giharaptak, eg dax gikanwapta akigbimna. Aynewa guminewkan matiswe.
44 chegando-se por detrás, tocou-lhe a orla do manto, e imediatamente cessou a sua hemorragia.
45 Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus awna: ―Pariye daxwen? Madikte gikannuhnipwi wihwebdipkis niw. Ayteke kiyapwiye Pedru awna git: ―Kiyapwiye, ka ba pis hiyá kaayhsima hiyeg daykegbetpi pikak?
45 Perguntou Jesus: Quem é que me tocou? Como todos negassem, disse-lhe Pedro: Mestre, as multidões te apertam e te oprimem.
46 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Kawa. Pahapwi hiyeg daxwen. Nah kayah ndatni pes aynessa adahan nah makniwa pahapu.
46 Mas disse Jesus: Alguém me tocou; pois percebi que de mim saiu poder.
47 Eg tino hiyapni henne ku eg hiyekepka kuwis, eg segke, eg mabukwe ta gitiput, eg ekkew ta git. Ayge giwtrikkis ignes hiyeg eg kinetihwa amin ku kawaku eg daxri. Eg kinetihwa amin ku samah eg daxwig aynewa eg makniw.
47 Então, vendo a mulher que não passara despercebida, aproximou-se tremendo e, prostrando-se diante dele, declarou-lhe perante todo o povo a causa por que lhe havia tocado, e como fora imediatamente curada.
48 Igme Kiyapwiye Jesus awna gut: ―Nukebyi, pis makniw mmanawa pis kamaxwa ta nupitit. Hiyawa pis tipik akak kabayka.
48 Disse-lhe ele: Filha, a tua fé te salvou; vai-te em paz.
49 Ku samah ig Kiyapwiye Jesus awnempiye inakni yuwit henne, pahapwi awayg danuh atere. Ig ayta gipinwatak ner leglis akipara. Ig atere ewk inetit git. Giwn: ―Pikamkayh ayipa miyop. Ka muwaka wewkis ukannuhtenwiy waditnepyenen.
49 Enquanto ainda falava, veio alguém da casa do chefe da sinagoga dizendo: A tua filha já está morta; não incomodes mais o Mestre.
50 Igme Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna ta git kiyapwiye Jayru. Giwn: ―Ka muwaka apis. Ku pis he kamaxwanen ta nupitit kuri, eg kannikaw akiwnek.
50 Jesus, porém, ouvindo-o, respondeu-lhe: Não temas: crê somente, e será salva.
51 Ayteke igkis danuh atere gipinekut. Ig Kiyapwiye Jesus ka aympa pahapwinama hiyeg parak atere. Ignewa kiyapwiye Pedru gikakkis amekene Tiyagumni, kiyapwiye João ig aympigkis. Hawwata akiw ig aympa no bakimni gig gukak gunag.
51 Tendo chegado à casa, a ninguém deixou entrar com ele, senão a Pedro, João, Tiago, e o pai e a mãe da menina.
52 Madikte hiyeg ayge tihenekwiyes, igkis kadniyes guharit kaayhsima. Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna ta gitkis: ―Ka ba yi muwaka tih. No bakimni ka miyó. Himak eg.
52 E todos choravam e pranteavam; ele, porém, disse: Não choreis; ela não está morta, mas dorme.
53 Igkisme hiyaraptihpig. Igkis hiyakni kabayhtiwa ku eg ayipa gumiromni.
53 E riam-se dele, sabendo que ela estava morta.
54 Igme atere sumuhe guwak. Ig awna gut akak madikte gawaygyi. Giwn: ―Mim, kannikaw.
54 Então ele, tomando-lhe a mão, exclamou: Menina, levanta-te.
55 Ig awna inakni, aynewa ner awnparinene diyuhe ta gupitit. Aynewa eg kannikew. Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus awna gutkis adahan egkis ikapkisru.
55 E o seu espírito voltou, e ela se levantou imediatamente; e Jesus mandou que lhe desse de comer.
56 Eg gunag gikak gig egkis kagubetkikisima. Henneme ig Kiyapwiye Jesus ayá gutkis adahan egkis ka kinetihwa amin ku pariye ig keh gudahankis.
56 E seus pais ficaram maravilhados; e ele mandou-lhes que a ninguém contassem o que havia sucedido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.