Lucas 7

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pisenwa gawnhan ta gitkis ignes hiyeg, ig Kiyapwiye Jesus tipik. Ig danuh atere paytwempu Kafarnawh.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Pahapwi romayene suwtat gikiparakis ayge ig kadahan pahapwi gibuk gibetki. Ner gibuk kakahrip ig me miyapimet.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Ig timá Kiyapwiye Jesus gak. Ayteke nikwe ig awahkis gaytakkis judeyenepwi giwewkistenkis atere gimin adahan igkisme amnihswa git marihwa ig makniwa gibuk.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Igkis tipik danuh atere, igkis amnihswe ta git Kiyapwiye Jesus akak madikte giwakemnikis. Igkis awna git: ―Uyá amnih ner suwtat gikiparakis. Ig muwaka adahan pis amnihgi. Ig kibeyne hiyeg.
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 Ig batek ukakwiy wixwiy hiyeg judeyenepwi. Ig kuwis kehkis pahá payt leglis udahanwiy.
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Igme Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig tipik gikakkis. Kennesmin gidawnhan arimkanit gipin, ner suwtat gikiparakis awahkise gikagmadapu atere gimin. Igkisme danuh atere, igkis awna git: ―Kiyapwiye, ner suwtat gikiparakis wasapanaw pimin. Giwn ku ig ka muwaka adahan ig mpithebdih pihawkan. Ig awna ku ig patehwepye hiyeg. Ig yuma gikiythanisima pitiput adahan pis parak gipinekut.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Iné ig ka kis ayta kinetihwa pikak. Kiyapwiye, ig hiyakni ku pis karayt akipara. Ku pis he awnepi aytontak piyawakad, ikeypi. Gibuk makniwnek.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Ig hiyakni mmanawa ig hawwata ig kakipara. Ig kumaduka nawenépwi suwtat akiw hawwata. Ku ig awna ta git pahapwi: “Su tipik”, igme iha giwn ig tipik. Ku ig awna ta git pahapwiwa akiw: “Ba ayta”, igme iha giwn ig ayta. Ku ig kawatni gibuk, igme hawwata ig iha giwn. Hennewatbaki ig suwtat gikiparakis awna.
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Ig Kiyapwiye Jesus timapni inakni giwnkis henne, ig wakaymni kaayhsima. Ig wagestaw, ig awna ta gitkis nerras ku pariye kaneayhsima gihapu butte. Giwn: ―Ner suwtat kane israelyenema ig pi kamaxwate ta nupitit mpiya madikte nukebyupwi israelyenepwi. Nah ka hiyapti pahapwinama israelyene gikamaxwan kema nerma. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in. Ayteke ig awna ta gitkis ner suwtat gikiparakis giwatnipwi. Giwn: ―Hiyawa yis diyuhe git.
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Ayteke nikwe igkis diyuhe git. Igkis danuh atere gipinekut, igkis uté gibuk makniw kuwis.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Hewke nikwe ig Kiyapwiye Jesus tipik apitite pahá paytwempu kewye Nayh gikakkis gikannuhnipwi. Kaayhsima hiyeg akiw tipikwiye gihaptikis.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Igkis danuh atere kennesa anumekut ini paytwempu alappota, ig sarayh gipegyi, ig hiyá pahabune hiyeg. Igkis apuhekwiyepwi. Igkis apuhpiye pahapwi awayg miyapiye. Ig pahapu madankuno gukamkayh, ig pahapwiwatnen. Kaayhsima hiyeg paytwempuyenepwi ayge gukak. Eg tihano kaayhsima.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig kaayhsima ig kayah gudahan. Ig awna gut: ―Ka muwaka tih.
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Ayteke ig danukwa kennesa arimkat ner awayg gitiy, ig dax ini gitiy. Igkisme ku pariye gihiyetnipwi igkis msekwe. Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna: ―Awayg, nah awna pit. Kannikaw.
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Aynewa ig awayg kannikew, ig kapusa awna. Ayteke ig Kiyapwiye Jesus ekkepri ta gut ginag.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Madikte hiyeg hiyapni henne, igkis apisasew. Igkis kibeyhenes Uhokri. Igkis awna: ―Kibeyne. Pahapwi Uhokri gawnepe kuwis kahayak ubetwiy. Kuri Uhokri parak abet uhawkanwiy wixwiy gihiyegapu.
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Aynewa inakni inetit gidahan Kiyapwiye Jesus ibekhewpi muwwapu apuriw Judeyamnaw muwwapu aranwew madikte waxri.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Apim ini amekene João Batista gikannuhnipwi igkis akki git madikte ku pariye Kiyapwiye Jesus gikehni. Ig amekene João Batista timapni henne, ig humeke piyana gikebyikis gikannuhnipwi ta gimkat.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Igkisme danuh atere, igme awna gitkis: ―Su iwasa Kiyapwiye Jesus baki ignewatma ner ku pariye nemnikumpiye nuhapuh butte. Ba kawk, ba wixwiy wahap pahapwi nawenéwa ku pariye nemnikumpiye nuhapuh butte akiw?
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Igkisme tipik nikwe, igkis danuh atere git Kiyapwiye Jesus. Igkis awna git: ―Kiyapwiye João Batista awahkise usuh atan pimin, Kiyapwiye. Ig hiyakni ku pahapwi nemnikumpiye gihapu butte. Kame pisnema aytniye? Ba kawk? Ba usuh wahap pahapwi nawenéwa ku pariye nemnikumpiye gihapu butte akiw? Hennewatbaki igkis awna git.
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Abetnewa ini hawkri ku samah igkis ayge ig Kiyapwiye Jesus piyihe kaayhsima hiyeg kakahribdapye, ig mpiyasa gikayhawnikis, ig pekkis wapitye gipititakkis hiyeg, ig keh kaayhsima motapye hiyap.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Pisenwa ig kaytwa giwnkis: ―Hiyawa yis diyuhe akki git kiyapwiye João Batista ini annut ku pariye yis timap ku pariye yis hiyap ku apim inin. Yis hiyá motapye hiyap, miyapupye wew. Yis hiyá hiyeg axpusakare apit busukne ignes miypit. Yis hiyá mataybapye timap. Yis hiyá miyarapye kannikaw. Yis hiyá hiyeg ku pariye kane hiyak kabayka, ku apim inin ignes ekkepka kabayka gitkis.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Ku pariye hiyeg ka tukuhun ignes utí kabayka nuwntaknek.
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Igkis amekene João Batista giwatnipwi timapni henne, igkis diyuhe gimkat. Igkis tipikanten, ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis nerras hiyeg kabubuknene ayge. Ig kinetihwa gimin amekene João Batista. Ig awna: ―Yis kuwis atak iwasa kiyapwiye João Batista ta amadgat amatap. Ku samah yis atere, mmahpa yipewkan yis utipri ayge? Mmah yipewkankama ku yis utipri yuma gidatni ke pahat sipapabe ku pariye mtibetnepye ayge? Kawa. Yis hiyakni ku ig ka wagekiswa gimun.
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Mmahpa yipewkan yis utipri ayge? Mmah yipewkankama ku yis utipri akak gisimsa kibeyne mtibete? Kawa. Hiyeg ku pariye kasimsapu mtibete ku pariye igisapye ignes ka msakwa amadga amatap. Igkis msakwa agiku ikiparat gipin barewyewatnene.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Ba yipewkan ku yis utipri Uhokri gawnepe ayge? Hennewa. Ignewa Uhokri gawnepe yis utí. Henneme ig mpiybeta Uhokri gawnepepu pitatyepwi mmanawa ig ekkene ku Uhokri gikumadukan kuwis ahawkanaprik.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Mmanawa ig kiyapwiye João Batista ignewa ku kamin Uhokri gannasan minikweknene kinetihwa. Inakni gannasan akki wot ku pariye Uhokri awna ta git gikamkayh. Giwn: “Nah awahkiste pahapwi nuwatni papitkiya adahan ig ahegbetene madikte papit.” Hennewatbaki inakni yuwit awna gimin kiyapwiye João Batista.
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Yuma pahapwinama awayg waypuka amadga inin kabaytema giw. Henneme pahapwi ku pariye kuwis kawih Uhokri gikumadukan iggi pi kabayte giw kiyapwiye João Batista. Hiyawa ig pahapwi yuma gikiythani giwtrikkis hiyeg amedgenepwi inin henneme ig pi kabayte giw mmanawa ginetni pi kabaytenene akiw.
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Igme kiyapwiye João Batista ginetni kabayhtiwa. Kibeyne, madikte hiyeg ataybiswa git kiyapwiye João Batista, juktah ladwan igkis ataybiswa git. Igkis amere inakni Uhokri gihiyakemni waditnene mmanawa igkis kaywasew ta git kiyapwiye João Batista.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Igkisme nerras farisewkis gikakkis nerras kannuhekeputnepwi gimin amekene Moís gikumadukan igkis tukuhe ku pariye Uhokri ikiswanaw gidahankis mmanawa igkis ka kaywasaw ta git kiyapwiye João Batista.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna akiw. Giwn: ―Mmah nuwnhu kuri adahan nah akki yit ku samah hiyeg gihiyakemnikis amadgayapu inin? Mmahpa gihiyakemnikis?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Gihiyakemnikis ke bakimnaybe nopsahyumni gihiyakemnikis. Nah akkite yit abektey akak ku bakimnay arehwene ay amadga higiw. Ig Uhokri humaw kewa bakimnaybe ku pariye wakaymni giminkis gidahewektenkis. Igkis bakimnay kabiman gitkis gidahewektenkis. Igkis awna gitkis: “Usuh agighene usuh kayepne yisme ka kaykere ukakhu, yis ka batekkere payak ukakhu. Ayteke nikwe usuh wages warehwan adahan apuhekwiye usuh tihene. Yisme kawnata tihkere payak ukakhu. Mmahki yis ka amepekere uhiyakemni?” Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki ig Uhokri. Hiyeg amedgenepwi inin igkis ka amepekere pahapwinama Uhokri giwatni ku pariye gawahkisni giminkis.
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Mmanawa ig kiyapwiye João Batista danuh atan, ig maxhewne ig ka higap win. Ignesme hiyeg ka amapig. Igkis awna: “Ig wapitye gipit.”
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Nahme nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, nah danuh atan nah ka hennema. Nah ka maxhaw, nah higap win. Kawnata hiyeg amapan. Igkis awna: “Ka ba yis hiyá ner awayg kayhpiye kahigpekepye? Ig gibetki darihwak gikakkis ladwan gikakkis hiyeg kane kibeynepwima akiw. Ig kawnata kibeynema.”
34 O
35 Ka sam igkis awna numinhu henne. Ku pariye hiyeg hiyeknepwi hiyakemniki ignesnewa ka mahikoh Uhokri gihiyakemni ignes amapinnek.
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Ayteke ariwnteke ini pahapwi farisew danuh atere. Ig awna git Kiyapwiye Jesus: ―Uyá atak ax nukakhu kuwewanek. Igme Kiyapwiye Jesus ihe giwn. Ig tipik atere gipinekut. Ig danuh atere, ig batahkiswa ahumwa axtet.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Ayge apit ini paytwempu pahapu tino powkemnipyo. Eg timé Kiyapwiye Jesus gak ku ig ayge axne gimun ner farisew. Eg hiyapni henne, eg iwé imihgi agiku pahá atiy kehka tip seyno, eg tipik. Eg danuh atere git Kiyapwiye Jesus.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Eg paberetusaw ta gikimpuit. Eg biyuk gukan, eg suke gukantak ayge. Ig Kiyapwiye Jesus gikugku sabapti awaku no tino gukantak. Ayge eg manpusano gikugku akak gusemnu, eg aympoka gikugku. Ayteke eg imihepni akak ini imihgi.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Ner farisew ku pariye gawnesetni Kiyapwiye Jesus atere ig hiyapni henne, ig awna abetpi gihiyakemni. Giwn: ―Mmahki ig isaksa no tino powkemnipyo daxtig? Waké igyerwa Uhokri gawnepebe, nikwekam ku samah ig hiyapru, ig hiyakkam ku samah guhiyakemni mbeyepye.
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig kaytwa giwn. Ig awna git: ―Kiyapwiye Simawh, nah muwaka akka pit arikna. Igme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, uyá akki nuthu.
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Minikwak piyana awaykemni matiwnih karukri ta git pahapwi awayg. Pahapwi matiwnih pohowku sah (500) karukri git. Pahapwime matiwnih pohowku madikwa (50) karukri git.
41 Jesus disse:
42 Igkis piyamate yuma ariknawnama adahan igkis diyuhkiswiyes gikakura awenyan. Ig awayg hiyapni henne, ig bayahminigkis ariw gimatiwnihnikis igkis piyamate. Kuri, uyá akki nuthu. Pariye pi batekte gikak ner awayg gaytakkis nerras piyananene gikebyikis?
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Igme kiyapwiye Simawh kaytwa giwn: ―Ke nuthube ner awayg ku pariye gimatiwnihni pi kiyestenene. Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Hennewa. Piwnapriknawa.
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Ayteke ig ipeg gumkat no tino. Ig awna git kiyapwiye Simawh: ―Ba pis hiyá no tino? Ku aysaw nah parak pipinekut pis ka ikí un aynesnima nuthu adahan nah sukuhkugewne. Egme no tino eg sukuhkugan akak gukantak, eg manpuse nukugku akak gusemnu.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Pisme pis ka aytnihun akak aympokakima. Egme no tino ku samah nah parak atan eg ka matiswa aympoka nukugku.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Pisme pis ka amapan pipinekut akak ariknawnama ntewharit iné akak iyti. Egme no tino ikí imihgi kaneatiwnisima ta nukugkuprikut.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Nah kuwis bayahminepru ariw kaneayhsima gutaraksan. Inneki keh eg batek nukakhu mpiynepepye. Henneme ku pariye hiyeg bayahminaka ariw aynessawa gitaraksan, iggi batek gikak gibayhamnihten aynessawa.
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Ayteke ig awna ta gut no tino. Giwn: ―Nah bayahminap ariw madikte pitaraksan gikak Uhokri.
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Nerras hiyeg ganwayepwi igkis timapni henne, igkis awna gimin ginaktinpinas. Giwnkis: ―Pariyenekig ner hiyeg? Mmahkama juktah utaraksan gikak Uhokri ig bayahminaw ariw?
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Igme awna ta gut no tino: ―Pis isamtaw awaku ku samah pis kamaxwa ta nupitit. Hiyawa pis tipik akak kabayka.
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.