Lucas 24

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ayteke paka abet kabeyweke egkis tinogben tipikwiyos ta arimkanit Kiyapwiye Jesus gimew. Egkis iwé ini imihgi ku pariye gahegbetankis. Egkis tipik.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Egkis danuh atere, egkis uté gimew asabwat ayipa wokepka.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Egkis hiyapni henne, egkis pareke aterenewa agikut gimew. Henneme egkis ka utí Kiyapwiye Jesus gipit ayge.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Egkis hiyapni henne, egkis wakaymnibdi kaayhsima. Egkis awna: ―Kineypahki gipit? Pahaye adahan egkis hiyá piyana awaykemni tabirwak ayge gumunkis. Igkis kasimsapu akak simis tigigihwe.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Egkis hiyapni henne, egkis apisasew, egkis paberetusaw mabuw ta gikimpuitkis. Ayteke nikwe nerras awaykemni awna ta gutkis: ―Kiyapwiye Jesus ipeg. Mmahki yis gipegepten ay agiku miyapiye giwetri?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 Ig yuma ay. Ig kuwis kannikew. Kiyemnahnay giwn ku samah ig awna yit kuhwekwa ku samah ig aynete apit Galiléyamnaw.
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 Apim ini ig awna yit ku ig kamaykiswikanek ta gitkis hiyeg ku pariye mbeyepyenen gihiyakemnikis. Ig awna ku ig daddahkiswikanek henneme amamnam hawkri ariwntak gimiremni ig kannikaw akiw.
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Egkis timapni henne, egkis kiyé inakni giwn.
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 Ayteke nikwe egkis pese agikutak gimew egkis diyuhe ta gitkis Kiyapwiye Jesus giwatnipwi madikawkunene gikebyikis gikak pahapwi gawna (11). Egkis danuh atere, egkis ekke gitkis madikte ku pariye danuh gutkis. Henne egkis akki ta gitkis madikte gikannuhnipwi nawenépwi.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Eg kiyapuno Mahi Madalena gaytakkis norras tinogben gukak kiyapuno Joana gukak kiyapuno Mahi ku pariye kiyapwiye Tiyagu ginag gukakkis nawenópwiwa tinogben akiw. Egkis akki madikte ta gitkis Kiyapwiye Jesus giwatnipwi.
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 Igkisme timapni henne, igkis ka iha inakni gunetnikis. Gitkis he inetitapnen.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Igme kiyapwiye Pedru kannikaw, ig sigise atere arimkanit Kiyapwiye Jesus gimew. Ig danuh atere, ig darakaw ig iwasa atere ta agikut. Ig hiyá he Kiyapwiye Jesus gidagmanpitnen in kihubete ayge agiku gimew. Yumahe gipit ayge. Ig hiyapni henne, ig tipik baruki.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Nikwenéwa apim ini hawkri piyana gikebyikis gikannuhnipwi igkis tipikwiyes ta arimkanit pahá paytwempu kewye Emaús. In msakwa piyawakte ariw Jerusalém. Wis danuh atere adahan pisaya ler.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Igkis waywapi apigku ahin, igkis kinetihwenes amin ku pariye danuh git Kiyapwiye Jesus amakohnokwa.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Igkis kinetihwenes ayge akak madikte giwakemnikis. Pahaye adahan igwa Kiyapwiye Jesus humewpi gihapukis butte. Ig waywe pahamteke gikakkis.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Igkis hiyapni henne, igkis mahikohpig. Gihiyakemnikis ka ik adahan igkis hiyakri.
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Igme Kiyapwiye Jesus ayaprikis: ―Pariye yinetni kuhwekwa ahinaprik? Igkisme msekwe barukibdi.
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 Pahapwi gaytakkis kewye Kilewpas, ig awna: ―Mmah pis nawwotunye arit Jerusalém? Mmah pis ka hiyak ku pariye danuh ayge apim inin hawkri?
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Igme ayaprikis: ―Pariye danuh? Igkisme kaytwa giwn: ―Ku pariye danuh ta git amekene Jesusmin, ig nazaréyene. Ig Uhokri gawnepe. Ig keh kibeynenen annut. Ig awna kibeynenen yuwit. Uhokri ay gikak. Madikte hiyeg kiyatig.
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 Henneme nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis uwewkistenwiy igkis kamaykiswig adahan ig ikaksaka adahanikwa miyaka. Ayteke igkis daddahkiswig.
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 Usuhme upewkankama ku ignewa ayta uwiwhpitniwiy giwakutakkis upetunyapuwiy wixwiy israelyenepwi. Ku apim inin kuwis amamnam hawkri ariwntak ku samah ini mbeyne danuh git.
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Henneme ku apim inin aynessa waytakhu tinogben keh usuh wakaymni mpiynepepye. Kabeyweke egkis tipik arimkanit gimew.
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 Egkis danuh atere, egkis ka utí gipit ayge. Ayteke nikwe egkis diyuh ta wothu. Egkis awna wothu ku egkis hiyá he ahjnenwa hiyapkiswa gutkis. Igkisme awna gutkis ku ig Kiyapwiye Jesus kuwis ipeg akiw.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Waytakhu timapni henne, igkis tipik iwasenes gimew. Igkis danuh atere, igkis hiyá ku inyerwa ku samah norras tinogben awna. Henneme igkis ka hiyapri ayge.
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Ig Kiyapwiye Jesus timapni henne, ig awna gitkis: ―Mmahkay yis ka pukuhasaki? Mmahkay yis ka iha madikte ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi awna?
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Amawka ku Cristo hiyá madikte ini mbeyne ayteke nikwe Uhokri ikí gikiythani ta gipitit akiw ayhté inugik.
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus akkamnih madikte yuwit amadgatak Uhokri gannasan minikweknene ku pariye kinetihwa gimin. Ig kapusa ariwntak amekene Moís gikagtan, ig akkamnih madikte gannasankis Uhokri gawnepepu pitatyepwi ku samah in kinetihwa gimin.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Ayteke ariwnteke ini igkis kennesmin gidawnhankis arimkanit ini paytwempu ku kitwiye igkis. Ig Kiyapwiye Jesus keh ke wotbe ig mapiyepni, ig tipiknene.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Igkisme kinistig adahan ig msakwa ayge gikakkis. Igkis awna git: ―Uyá msakwanate ay ukakhu, mmanawa kuwis aygete, kabá msanpi. Ig timapni henne, ig parak atere adahan ig msakwa gimunkis.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Ig batahkiswe atere adahan axne gikakkis. Ig kidis bugut. Ig kabayha Uhokri. Ayteke ig sigkebdih ini bugut ig ibekhepni gipuriwkis.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Aynewa Uhokri woke gihiyakemnikis. Igkis hiyakri ku ig Kiyapwiye Jesus. Aynewa akiw ig menwepi giwkis.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Igkis hiyapni henne, igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna: ―Ignewa Kiyapwiye Jesus. Mmanawa ku samah ig kinetihwempiye ukak ig akkamnihpiye Uhokri gannasan wot, giwn dax ta apit uyakni.
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Ayteke nikwe igkis kannikaw igkis diyuhe tipik ta apitit paytwempu Jerusalém akiw. Igkis danuh atere, igkis uté giwatnipwi madikawkunene gikebyikis gikak pahapwi gawna (11), ignes pahadgupunas gikakkis gikannuhnipwi nawenépwi.
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 Ku samah igkis danuhantenwa atere, ignes kit awna gitkis: ―Inyerwa Kiyapwiye Jesus kannikew. Ig kuwis hiyapkiswe ta git Simawh Pedru.
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Nerras piyananene gikebyikis timapni henne, igkis akki gitkis ku pariye kuhwekwa danuh gitkis ahinaprik. Igkis akki ku samah igkis hiyakri amun ku samah ig sigkebdihne bugut gidahankis.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Ku samah igkis awnempiye inakni yuwit, igwa Kiyapwiye Jesus hiyapkiswa tabir ayge gibetkis. Ig awna gitkis: ―Uhokri gabay yikaknek.
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Igkisme wakaymnibdi mpiynepepye igkis apisasew mpiynepepye. Gitkis igkis hiyá pahapwi anmapti.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Ig hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Mmahki yis kiyimwihwa? Mmahki yis mategbeta yihiyakemni?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Ipegnay ta nuwakuit ta nukugkuprikut adahan yis hiyak ku nahnewa ay in. Daxtanuy. Ayge nikwe yis ihpin. Mmanawa anmapti yuma gih yuma gapita kema nahma.
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Ig awna inakni, ig akki giwak gitkis akak gikugku adahan igkis hiyá pudubdu adukwen.
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Igkis hiyapni henne, igkis batek mpiynepepye. Kabahte igkis ka ikwa adahan ihpin. Igkis wakaymnibdi mpiynepepye. Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Ba yis kamananama adahan nah ax?
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Igkis timapni henne, igkis ikí git im tepka.
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 Igme iwepni, ig axni ay giwtrikneswa.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Ayteke nikwe ig awna gitkis: ―Kuhwekwa ku samah nah aynete yikak, nah akki yit madikte ku pariye amekene Moís gikagtan kinetihwa numinhu, madikte ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa numinhu, madikte ku pariye kagta apatkekne Salmus kinetihwa numinhu. Nah awna yit ku inyerwa in danuh nuthunek. Kuri, kibeyne, metakwa in kuwis kahayak.
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Ayteke nikwe ig woke gihiyakemnikis adahan metakwa igkis pukuha Uhokri gannasan gidahan.
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 Ig awna gitkis: ―Uhokri gannasan minikweknene awna ku amawka nah hiyá mbeyne kaayhsima, amawka nah umehpika, henneme amamnam hawkri ariwntak numiremni nah kannikaw akiw.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 Hawwata akiw in awna ku amawka inetitkekne atak muwwapu nuwntak adahan ekkene nuwnhu ta gitkis madikte hiyegipiyenepwi. Igkis inetitkekne kinetihwa gitkis adahan ignes wages gihiyakemnikis marihwa Uhokri bayahminigkis ariw gitaraksankis.
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Yisnewa ku pariye inetitkekne ndahan adahan ekkene inakni yuwit ta gitkis. Pitatye yis kapusa akkin ay Jerusalém.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Hawkuwanek nah kawihkis ntipuh ta yipititnek ku pariye Wigwiy gikaksan ta yit. Msakwanabay ay apit ini paytwempu Jerusalém juktah ku aysaw Uhokri gannu kawihkiska ta yipititnek.
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Ayteke pisenwa inakni gawnhan, igkis pese. Ig Kiyapwiye Jesus waxeprikis kennesa arimkanit paytwempu Betâniya. Ayge ig awokasaw ta gimkanitkis. Ig sarayh kabayka ta gipititkis.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Hennewa ig tipik giwkis ig iwepka ta inugikut.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Igkis hiyapni henne, igkis kabayhig. Ayteke igkis diyuhe ta apitit Jerusalém akak madikte gibetkikis.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Ariwnteke ini igkis takunipti agiku ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge igkis kibeyhenes Uhokri takunipti.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.