Lucas 19
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT
1 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus danuh ta apitit paytwempu Jerikó. Ig mpiyepye ayegbiw paytwempu.
1 Jesus entrou em Jericó e atravessava a cidade.
2 Ayge pahapwi awayg giw Zakew. Ig ladwan gikiparakis. Ig kaayhsima igisye.
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos cobradores de impostos.
3 Ig hiyepkerepye Kiyapwiye Jesus ku pariyene ig, henneme ig ka hiyá igma hiyapri awaku ig wakatésa. Kaayhsima hiyeg ayge kabubuk ganwa mpithe gipegyi.
3 Tentava ver Jesus, mas era baixo demais e não conseguia olhar por cima da multidão.
4 Ig hiyapni henne, ig sigise bukihne Kiyapwiye Jesus apigku ini ahin ku kitwiye ig. Ig uté pahat ah akat ig wagehe apewit adahan ig hiyapri ayteke.
4 Por isso, correu adiante e subiu numa figueira-brava, no caminho por onde Jesus passaria.
5 Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus danuh atere. Ig sarayh gipegyi ta inut, ig hiyá kiyapwiye Zakew ayge apew ah, ig awna git atere: ―Kiyapwiye Zakew. Uyá muhuk kibentenwa. Nah danuhpene ta pipinekut ku apim inin.
5 Quando Jesus chegou ali, olhou para cima e disse: “Zaqueu, desça depressa! Hoje devo hospedar-me em sua casa”.
6 Igme kiyapwiye Zakew timapni henne, ig muhuke, ig amapig ta gipinekut akak madikte gibetki.
6 Sem demora, Zaqueu desceu e, com alegria, recebeu Jesus em sua casa.
7 Nerras hiyeg hiyapni henne, igkis minimnihegbet gimin Kiyapwiye Jesus. Igkis awna: ―Ig darihwekne gikak pahapwi ku pariye kane kibeynema.
7 Ao ver isso, o povo começou a se queixar: “Ele foi se hospedar na casa de um pecador!”.
8 Igme kiyapwiye Zakew tabir ayge giwtrikkis hiyeg, ig awna git Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye, nah kakanhawte ta gitkis madiptapye abusku newkanbet. Hawwata akiw ku nah katiwnihkis git pahapwi mpiynepepye, nah diyuhkis gikakura mapiy akiw paxkaput akiw.
8 Enquanto isso, Zaqueu se levantou e disse: “Senhor, darei metade das minhas riquezas aos pobres. E, se explorei alguém na cobrança de impostos, devolverei quatro vezes mais!”.
9 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna: ―Ku apim inin ig kiyapwiye Zakew isamtaw payebitak gikakkis gimunyapu. Ig hawwata amekene Abrawh gihiwhi hawwata ke yisbe henneme pitatye ig ke wotbe ig biyukwiyebe giw Uhokri.
9 Jesus respondeu: “Hoje chegou a salvação a esta casa, pois este homem também é filho de Abraão.
10 Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah ayta adahanikwa nah ipegepye hiyeg biyukapye adahan nah gamnihtenkis.
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar os perdidos”.
11 Ayteke ig awna ta gitkis nerras timepnepwi pahat yuwit akiw patuwesbuhka yuwit. Ig awna inakni yuwit giminwa awaku ig kennesmin gidawnhan apitit Jerusalém nerras hiyeg gipewkankiskam ku pase ig danuh atere Uhokri gikumadukan kapusakam.
11 A multidão estava atenta ao que Jesus dizia. Então, como ele se aproximava de Jerusalém, contou-lhes uma parábola, pois o povo achava que o reino de Deus começaria de imediato.
12 Ig awna: ―Minikwak pahapwi awayg kiyatye tipikwiye ta apitit pahá waxri akiw ku pariye piyawakad. Ig atere adahan ig wageswepye ikiparat gidahankis hiyeg ayge ku kiney ig msakwa ayteke ig diyuh akiw.
12 Disse ele: “Um nobre foi chamado a um país distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Apit gitepkemni ig pahadguh gibukpig madikawku gikebyikis. Ig ikise mpuse giwakuitkis pahamku karukri nopsad karukri wahano seyno. Ig awna gitkis: “Kannipwinabay gukak no karukri juktah ku aysaw nah diyuh akiw.” Ayteke ig tipik.
13 Antes de partir, reuniu dez de seus servos e deu a cada um deles dez moedas de prata, dizendo: ‘Invistam esse dinheiro enquanto eu estiver fora’.
14 Henneme gaytakkis hiyeg ku pariye msekwenepwi ayge ku kiney ig msakwa ignes amiyhepri. Pase ig tipik igkis wasapanaw gimin gikipara. Igkis awna git gikipara: “Usuh ka muwaka ner awayg humaw ukipara.”
14 Seu povo, porém, o odiava, e enviou uma delegação atrás dele para dizer: ‘Não queremos que ele seja nosso rei’.
15 Igme gikipara ka aminama ariw inakni giwnkis. Ig ner awayg danuh atere, ig gikipara iké madikte hiyeg ku pariye msekwenepwi ayge ta giwakuit adahan igme gikumaduketnikis ayge. Ig awayg hiyapni henne, ig diyuhe akiw. Ig danuh ta gipinwat, ig pahadguh nerras gibukpig ku kawakuit ig ikí karukri. Ig muwaka hiyak ku samah igkis kannipwiyes gukak no karukri ba kuwisma eg kiyestenma.
15 “Depois de ser coroado, ele voltou e chamou os servos aos quais tinha confiado o dinheiro, pois queria saber quanto haviam lucrado.
16 Igme ner pitatye gibuk danuh atere git, ig awna git: “Kiyapwiye, akak no karukri ku pariye pis ikise nuwakuit nah kuwis utí madikawkumku akiw pidahan.”
16 O primeiro servo informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu dez vezes a quantia recebida.
17 Igme gikipara timapni henne, ig awna git: “Kibeyne. Pis kibeyne awayg. Ku samah pis kuwis kannuh kawih aynessa arikna kabayhtiwa ndahan, kuri nikwe nah ikí ta piwakuit paytwempu madikawku akebyi.”
17 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você é um bom servo. Foi fiel no pouco que lhe confiei e, como recompensa, governará dez cidades.’
18 Ayteke ig ner apeynipye gibuk danuh atere. Ig awna git: “Kiyapwiye, akak no karukri ku pariye pis ikise nuwakuit nah kuwis utí pohowkumku akiw pidahan.”
18 “O servo seguinte informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu cinco vezes a quantia recebida’.
19 Igme gikipara timapni henne, ig awna git: “Pis hawwata nah ikí ta piwakuit paytwempu pohowku akebyi.”
19 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você governará cinco cidades.’
20 Ayteke pahapwiwa gibuk akiw danuh atere. Ig awna git: “Kiyapwiye, ahah pikakura. Nah he msekwepi gukak. Nah wanakamkuhpig abet kamisbet.
20 “O terceiro servo, porém, trouxe de volta apenas a quantia recebida e disse: ‘Senhor, escondi seu dinheiro para mantê-lo seguro.
21 Nah ka kannipwi gukak no karukri pidahan awaku nah marenpi pibohri nah hiyakni ku pis pi kannuhte nuwhu. Pis kapannusima. Ku kiney pis ka ikis ariknawnama, hiyawa kuwewanek pis atere iwé kaayhsima arikna ayteke. Ku kiney pis ka mutuh ariknawnama, hiyawa kuwewanek pis atere iwé kaayhsima amutri ariw ayteke.”
21 Tive medo, pois o senhor é um homem severo. Toma o que não lhe pertence e colhe o que não plantou’.
22 Igme gikipara kaytwa giwn: “Pis mbeyepye pihiyakemni! Inakni piwn arekhetni ku samah pihiyakemni ka wadit. Ku pis kuwis hiyakni ku nah kanannusima, mmahki nikwe pis ka battukaw kannipwi ndahan? Pis kuwis hiyakni ku kiney nah ka ikis ariknawnama, hiyawa kuwewanek nah iwé kaayhsima arikna ayteke. Pis kuwis hiyakni ku kiney nah ka mutuh ariknawnama, hiyawa kuwewanek nah iwé kaayhsima amutri ariw ayteke.
22 “‘Servo mau!’, exclamou o senhor. ‘Suas próprias palavras o condenam. Se você sabia que sou homem severo, que tomo o que não me pertence e colho o que não plantei,
23 Kiskama pis kawihpinkam ndahan ini ku pariye nah ikise ay piwaku. Mmah nikwe pis ka ikí nukakura ta agikut payt abeyheki karukri adahan ignes hiyeg ayge sunapkis ini nukakura ta gitkis nawenépwi hiyeg kahadbe ku aysaw nah danuh atere, ignes diyuhkis nukakurakam apitminakama ta nuthu?”
23 por que não depositou meu dinheiro? Pelo menos eu teria recebido os juros.’
24 Ayteke ig awna ta gitkis nerras hiyeg ayge gihumwa. Giwn: “Iwepnay giw no karukri pahamkunano adahan yis ikepni git ner ku pariye kuwisnene kadahan madikawkumku gikakura.”
24 “Então, voltando-se para os outros que estavam ali perto, o rei ordenou: ‘Tomem o dinheiro deste servo e deem ao que tem dez moedas.
25 Igkisme awna git: “Kiyapwiye, ig kuwis kadahan madikawkumku gikakura kuwis. Ikeypi.”
25 “‘Mas senhor!’, disseram eles. ‘Ele já tem dez!’
26 Igme gikiparakis kaytwa giwnkis, ig awna: “Ka sam. Ku pariye darih kaayhsima, iggi ikakka git pi kiyeste akiw. Henneme ku pariye ka darih kiyestema, nikwe in iwepka giw ini ku pariye ig kuwis kadahan. Hennewatbaki in iwepka.”
26 “Então o rei respondeu: ‘Sim, ao que tem, mais lhe será dado; mas do que nada tem, até o que tem lhe será tomado.
27 Ayteke ariwnteke ini ig gikiparakis awna gitkis: “Kuri, su yis atak kamax nerras nupetunyapu ku pariye kane muwaka nah humaw gikiparakis. Waxnigkis ayta nuthu adahan yis pisenwa gikakkis ay nuwtrik.”
27 E, quanto a esses meus inimigos que não queriam que eu fosse seu rei, tragam-nos aqui e executem-nos na minha presença’”.
28 Pisenwa gawnhan inakni giwn, ig Kiyapwiye Jesus tipiknene akiw gapitkis pitati ta arimkanit Jerusalém.
28 Depois de contar essa história, Jesus prosseguiu rumo a Jerusalém.
29 Ig danuh atere apitit ini waxri imuhgipitnene kewye Olipegpit. Ig kennesmin arit paytwempu ku pariye nopsanyupwinen kewye Betfajé akak Betâniya. Ayge ig awahkis piyana giwatnipwi adahan igkis ta sunepnes gidahan pahapwi kaway.
29 Quando chegou a Betfagé e Betânia, próximo ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos.
30 Ig awna gitkis: ―Ataknabay ta apitit ini paytwempu nopsanyupnene pahambakaytak. Parakantenwa yis hiyá pahapwi kawayyan “jumentinyu”. Ayge ig wanak. Hiyeg kote batte giduhyamadgat. Wataknig waxwanig atan nuthu.
30 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
31 Ku hiyeg ayge awna yit: “Mmeneki yis dax?” yisme kaytwa giwnkis: “Kiyapwiye muwakapri.”
31 Se alguém perguntar: ‘Por que estão soltando o jumentinho?’, respondam apenas: ‘O Senhor precisa dele’.”
32 Igkis giwatnipwi timapni henne, igkis tipik. Igkis danuh atere, igkis utí madikte ku samah ig Kiyapwiye Jesus akki gitkis.
32 Eles foram e encontraram o jumentinho, exatamente como Jesus tinha dito.
33 Ayteke nikwe igkis watekwiyes ner kawayyan. Igkis watekempiye, ignes akipara danuh atere. Igkis awna gitkis: ―Mmeneki yis dax yis watak upig kawayyan?
33 E, enquanto o desamarravam, seus donos perguntaram: “Por que estão soltando o jumentinho?”.
34 Igkisme kaytwa giwnkis: ―Kiyapwiye muwakapri.
34 Os discípulos responderam: “O Senhor precisa dele”.
35 Ayteke igkis diyuhe waxe ner kawayyan ta gimkat Kiyapwiye Jesus. Igkis danuh atere, igkis amboha gidagmanpitkis ta giduhyamadgat kawayyan. Ayteke igkis wagahkise Kiyapwiye Jesus ta giduhyamadgat.
35 Então trouxeram o jumentinho e lançaram seus mantos sobre o animal, para que Jesus montasse nele.
36 Ayteke nikwe ig tipikwiye. Nerras hiyeg ayge igkis hiyapni henne, igkis barewha ahin gapit pitati. Igkis awasaprike ahin akak gidagmanpitkis.
36 À medida que Jesus ia passando, as multidões espalhavam seus mantos ao longo do caminho diante dele.
37 Ig kennesmin gidawnhan ta apitit Jerusalém, igkis muhukwiyes aseb ini waxri imuhgipitnene Olipegpit. Apim ini madikte gikannuhnipwi kabubuknene ayge, igkis batek ginaktinkis. Igkis kapusa kabayha Uhokri akak madikte gibetkikis adahan madikte annut ku pariye igkis hiyá ig keh.
37 Quando ele chegou próximo à descida do monte das Oliveiras, seus seguidores começaram a gritar e a cantar enquanto o acompanhavam, louvando a Deus por todos os milagres maravilhosos que tinham visto.
38 Igkis awna: ―Uhokri gabay gikaknek ner Ukiparawiy ku pariye ayta giwaprik Uhokri. Batekka ayhté inugik. Kibeyne gidahan Uhokri!
38 “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”.
39 Nerras farisewkis ku pariye ayge gibetkis hiyeg igkis timapni henne, igkis awna ta git Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye, wani nerras pikannuhnipwi ka muwaka awna inakni henne.
39 Alguns dos fariseus que estavam entre a multidão disseram: “Mestre, repreenda seus seguidores por dizerem estas coisas!”.
40 Igme kaytwa giwnkis: ―Amawka ku igkis awna inakni henne. Waké igkis ka awnabe henne, no tip kabimankama akak batekka giwenyankiskama. Hennewatbaki in.
40 Ele, porém, respondeu: “Se eles se calarem, as próprias pedras clamarão!”.
41 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus danuh kennesa arimkat paytwempu Jerusalém. Ig sarayh gipegyi atere, ig kadni gidahankis madikte hiyeg ayge. Ig biyuk gikan ig tihene ayge.
41 Quando Jesus se aproximou de Jerusalém e viu a cidade, começou a chorar.
42 Ig awna: ―Aa, yis hiyeg paytwempuyenepwi. Nah kaayhsima muwaka yis hawwata kadahan batekka ku apim inin. Henneme ku apim inin yis ka hiyá ahiyaka
42 “Como eu gostaria que hoje você compreendesse o caminho para a paz!”, disse ele. “Agora, porém, isso está oculto a seus olhos.
43 Inneki keh aysawnemenek yis hiyá mbeyne kaayhsimanek. Yipetunyapu danuh atannek igkis kiyarewnihpey akak wayk atikka. Igkis mpithepyi muwwapu adahan yis ka pes.
43 Chegará o tempo em que seus inimigos construirão rampas para atacar seus muros e a rodearão e apertarão o cerco por todos os lados.
44 Apim ini igkis umehpey. Igkis mehe yipinnek madikte. Igkis ka ikis pahownama tip papitmintak akak guyaki tip. Yis hiyá madikte ini mbeyne awaku yis mahikohpen apim ini ku aysaw nah danuh atan adahan yamnihten.
44 Esmagarão você e seus filhos e não deixarão pedra sobre pedra, pois você não reconheceu que Deus a visitou.”
45 Pisenwa gawnhan inakni yuwit ig tipik. Ig pareke ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge ig uté hiyeg ku pariye piyuknepwi puwikne akak kuhipra adahan hiyeg kakanhewne ta git Uhokri. Ig hiyapni henne, ig ipukwapeprikis.
45 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que ali vendiam,
46 Ig awna gitkis: ―Uhokri gannasan minikweknene awna: “Inin nipinhu ini piriyepkewket.” Yisme kehne gipin humaw amepwiyeket.
46 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
47 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus kannuhekne takunipti ayge agiku ini Uhokri Gipin. Nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan gikakkis awaykemni kiyatyepwi ayge Jerusalém igkis ipegminene gihiyakemnikis, igkis awna: ―Mmenepri wixwiy hiyá giwmepka kuri?
47 Jesus ensinava todos os dias no templo, mas os principais sacerdotes, os mestres da lei e outros líderes do povo planejavam matá-lo.
48 Henneme igkis ka hiyá gisamanak. Mmanawa madikte hiyeg kiyatha Kiyapwiye Jesus, igkis ataybiswa git kabayhtiwa.
48 Contudo, não conseguiam pensar num modo de fazê-lo, pois o povo ouvia atentamente tudo que ele dizia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.