Lucas 15

Palikúr NT (PLU_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kaayhsima hiyeg ladwan gikakkis nawenépwi hiyeg ku pariye ikaka kane kibeynepwima hiyeg igkis danuh atere adahan igkis timepnes giwn.
1 Aproximavam-se de Jesus os publicanos e os pecadores para ouvi-lo.
2 Nerras farisewkis gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan igkis hiyapni henne, igkis minimnihegbet gimin Kiyapwiye Jesus. Igkis awna: ―Ner hiyeg darihwak gikakkis hiyeg kane kibeynepwima.
2 Os fariseus e os escribas murmuravam: Este homem recebe e come com pessoas de má vida!
3 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis pahat yuwit patuwesbuhka. Giwn: ―Mmahkay yis asene nerras hiyeg? Igkis kaapigikissima nuthu. Igkis kewa muttuh biyukapyebe nuthu.
3 Então lhes propôs a seguinte parábola:
4 Ku pahapwi yaytak kadahan kaayhsima gipig muttuh, sah (100) gikebyikis, ku pahapwi gaytakkis biyuke, nikwe ig ikise gipig akebyupwi (99) ayge amadga amatap, ig ta ipegepye gipig biyukwiye. Ig ipegpig ipegpig juktah ku aysaw ig utepri.
4 Quem de vós que, tendo cem ovelhas e perdendo uma delas, não deixa as noventa e nove no deserto e vai em busca da que se perdeu, até encontrá-la?
5 Ig utepri, ig hiyuhpig ta giteyaminat mmanawa kaayhsima ig batek.
5 E depois de encontrá-la, a põe nos ombros, cheio de júbilo,
6 Ig tipik, ig danuh ta gipinwat. Ayge ig pahadguh gikagmadapu gikakkis gihumwayepwi. Ig awna gitkis: “Uyay batek payak nukakhu. Mmanawa nah kuwis uté nupighu biyukwiye.”
6 e, voltando para casa, reúne os amigos e vizinhos, dizendo-lhes: Regozijai-vos comigo, achei a minha ovelha que se havia perdido.
7 Hawwata akiw ayhté inugik kaayhsima batekka ayge ku aysaw pahapwi taraksepye wages gihiyakemni. Ayge igkis pi batekte akak ku samah pahapwi taraksepye wages gihiyakemni mpiya ku samah igkis batek gikakkis kabá sah (99) gikebyikis ikewnepwi waditye.
7 Digo-vos que assim haverá maior júbilo no céu por um só pecador que fizer penitência do que por noventa e nove justos que não necessitam de arrependimento.
8 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna pahat yuwit patuwesbuhka akiw adahan ekkene ku samah hiyeg kaapigikissima git. Ig awna: ―Ku pahapu tino yaytak kadahan madikawkumku karukri ku pahamku biyuke guw, eg hakis gulampra, eg sagahakuh gupin, eg ipegpig kabayhtiwa juktah ku aysaw eg utepru.
8 Ou qual é a mulher que, tendo dez dracmas e perdendo uma delas, não acende a lâmpada, varre a casa e a busca diligentemente, até encontrá-la?
9 Ayteke ku aysaw eg utepru, eg humak gukagmadapu gikakkis guhumwayepwi. Eg awna gutkis: “Uyay batek payak nukakhu mmanawa kuwis nah uté nukakura biyukwiyo.”
9 E tendo-a encontrado, reúne as amigas e vizinhas, dizendo: Regozijai-vos comigo, achei a dracma que tinha perdido.
10 Hawwata akiw kaayhsima batekka gimunkis Uhokri gihiyegapu ahj ku aysaw pahapwi taraksepye wages gihiyakemni.
10 Digo-vos que haverá júbilo entre os anjos de Deus por um só pecador que se arrependa.
11 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna pahat yuwit patuwesbuhka akiw adahan ekkene ku samah hiyeg kaapigikissima git. Ig awna: ―Minikwak pahapwi awayg kakamkayh piyana gikebyikis.
11 Disse também: Um homem tinha dois filhos.
12 Pahay hawkri gikamkayh butye awna ta git gig: “Pa, nah muwaka pis ikí nuthu abusku pewkanbet ku pariye pis ikepye nuthu. Nah muwaka pis ikepni nuthu pisenwate.” Ig gig timapni henne, ig ibekhe gewkanbet gitkis gikamkayupwi.
12 O mais moço disse a seu pai: Meu pai, dá-me a parte da herança que me toca. O pai então repartiu entre eles os haveres.
13 Nikwenéwa gikamkayh butye piyuke gidahan gewkanbet madikte. Ig ahiw akakurapig madikte kuwis, ig awna: “Nah peste gipinekutak nighu.” Ig tipik ta apitit pahá waxri ku pariye piyawakad. Ig danuh atere ig mahayakemnihwenenwa sarayhnenenwa gikakura.
13 Poucos dias depois, ajuntando tudo o que lhe pertencia, partiu o filho mais moço para um país muito distante, e lá dissipou a sua fortuna, vivendo dissolutamente.
14 Ayteke gikakura madike kuwis, mihetniki biyuhe apitit ini waxri. Ig kamaxe matipwa kaayhsima nikwe. Ig yuma ariknawnama gimun.
14 Depois de ter esbanjado tudo, sobreveio àquela região uma grande fome e ele começou a passar penúria.
15 Ig hiyapni henne, ig ayá gannipwi ta git pahapwi hiyeg aygnene apit ini waxri. Igme awahkiswig ta wasamdakat adahan igme apuriwne gipig pakirempu.
15 Foi pôr-se ao serviço de um dos habitantes daquela região, que o mandou para os seus campos guardar os porcos.
16 Ig danuh atere, ig matipwe mpiynepepye juktah ig axkere pakir gimanakis. Henneme ka ikaka git ariknawnama.
16 Desejava ele fartar-se das vagens que os porcos comiam, mas ninguém lhas dava.
17 Amun ini ig ipegminene gihiyakemni ig hawkamnihwa ariw. Ig awna: “Nighu gibukpig kaayhsima axka gidahankis. Yuma ariknawnama muwekne gitkis. Nahme ay nah me miyapwa awaku matipwa.
17 Entrou então em si e refletiu: Quantos empregados há na casa de meu pai que têm pão em abundância... e eu, aqui, estou a morrer de fome!
18 Nah ta hikekwate atak git nighu. Nah kinetihwate gikak, nah awna git: ‘Pa, nah tarakse gikak Uhokri. Nah tarakse pikak hawwata.
18 Levantar-me-ei e irei a meu pai, e dir-lhe-ei: Meu pai, pequei contra o céu e contra ti;
19 Nah ka kis adahan pis kanumun pikamkayh akiw. Uyá amnihun amapan adahan nah humaw he pibuknenwa.’ ”
19 já não sou digno de ser chamado teu filho. Trata-me como a um dos teus empregados.
20 Ig awna inakni, ig ahegbetewpi, ig tipikwiye ta gimkanit gig. Piyawak ig gig sarayh gipegyi, ig hiyá gikamkayh nemnik. Ig amnihpig kaayhsima. Ig kayah apit giyakni. Ig sigis piyawakad ta gitiput gikamkayh. Ig aytihpig akak madikte gibetki. Ig ugiswig. Ig ayhpokig.
20 Levantou-se, pois, e foi ter com seu pai. Estava ainda longe, quando seu pai o viu e, movido de compaixão, correu-lhe ao encontro, lançou-se-lhe ao pescoço e o beijou.
21 Igme gikamkayh awna git: “Pa, nah tarakse gikak Uhokri. Nah tarakse pikak hawwata. Nah ka kis adahan pis kanumun pikamkayh akiw.”
21 O filho lhe disse, então: Meu pai, pequei contra o céu e contra ti; já não sou digno de ser chamado teu filho.
22 Inme inakni gikamkayh giwn ka ariknawnama git gig. Nikwe ig awna ta gitkis gibukpig. Giwn: “Iwawhawnay. Ewknabay ndagmanpit ku pariye pi barewtenene. Kawihkisninay ta gipitit. Kawihkisnay akawakti ta giwakuit. Kawihkisnay kasapat ta gikugkuprikut.
22 Mas o pai falou aos servos: Trazei-me depressa a melhor veste e vesti-lha, e ponde-lhe um anel no dedo e calçado nos pés.
23 Ataknabay kamax ner pak akamkayh ku pariye aynengarudi. Eggu yis umah adahan wixwiy fetya. Uyay batek.
23 Trazei também um novilho gordo e matai-o; comamos e façamos uma festa.
24 Mmanawa ner nukamkayh igte ke wotbe ig miyapyebe nuwhu kuwisbe. Kurime ig ay numunhu akiw. Ig ke wotbe biyukwiyebe nuwhube. Kurime ig utepka akiw.” Ayteke nikwe igkis kapusa fetya.
24 Este meu filho estava morto, e reviveu; tinha se perdido, e foi achado. E começaram a festa.
25 Nikwenéwa apim ini gikamkayh eggutye ayhté wasamdak. Ig tipikwiye ta gipinwat. Ig hiyukamin ta arimkat gipin kuwis, ig timá arigman ayteke gipinwatak. Ig timá hiyeg kaynekis ayteke.
25 O filho mais velho estava no campo. Ao voltar e aproximar-se da casa, ouviu a música e as danças.
26 Ig timapni henne, ig humak pahapwi gig gibuk. Ig awna git: “Mmahkay ku apim inin?”
26 Chamou um servo e perguntou-lhe o que havia.
27 Igme gibuk kaytwa giwn: “Awaku pisamwi diyuhe apim inin hawkri. Pig kaayhsima batek. Ig umahkis pak akamkayh aynengarudi awaku ku samah ig utí gikamkayh makniw akiw.”
27 Ele lhe explicou: Voltou teu irmão. E teu pai mandou matar um novilho gordo, porque o reencontrou são e salvo.
28 Ig eggutye timapni henne, ig dagawne. Ig awna: “Ku henne nikwe nah ka parak upinekut akiw.” Ig tabirnene ayge kabaywak, igme gig pes atere ta gimkanit adahan ig kinistig atere.
28 Encolerizou-se ele e não queria entrar, mas seu pai saiu e insistiu com ele.
29 Igme kaytwa giwn: “Pa, pikehni ka wadit. Kaayhsima kamukri nah kannipwiye pidahan. Nah ka taraksa pahatnama pikumadukan. Hiyaksa pisme ka ikiwa nuthu pahapwinama kabritma adahan nah fetya gikakkis nukagmadapu.
29 Ele, então, respondeu ao pai: Há tantos anos que te sirvo, sem jamais transgredir ordem alguma tua, e nunca me deste um cabrito para festejar com os meus amigos.
30 Igme pikamkayh ku pariye he sarayhpinen pikakura gukakkis tinogben powkemnapyo, pis umahkis pak akamkayh ku pariye aynengarudi gidahan. Mmahki inere?”
30 E agora, que voltou este teu filho, que gastou os teus bens com as meretrizes, logo lhe mandaste matar um novilho gordo!
31 Igme gig hiyapni henne ku samah ner gihiyakemni henne, ig kaytwa giwn: “Nukamkayh, pis ay numunhu apanenekwa. Madikte ku pariye ndahan in pidahanwata.
31 Explicou-lhe o pai: Filho, tu estás sempre comigo, e tudo o que é meu é teu.
32 Henneme in kabay adahan wixwiy fetya awaku ku samah pisamwi diyuhe wotwiy akiw. In kabay wixwiy batek gidahan mmanawa ner pisamwi igte ke wotbe ig miyapyebe wowiy kuwisbe. Kurime ig ay umunwiy akiw.”
32 Convinha, porém, fazermos festa, pois este teu irmão estava morto, e reviveu; tinha se perdido, e foi achado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.