Atos 28
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NAA
1 Usuh danuh atere, usuh uté ku ini kewgihri kewye Maltamnaw.
1 Uma vez em terra, verificamos que a ilha se chamava Malta.
2 Hiyeg kewgihriyenepwi ayge igkis amapa usuh kabayhtiwa. Igkis hamah nopsad tiket udahan awaku muwok akiswih. Igkis apuriw usuh ayge. Igkis kagamnihrasima ukakhu.
2 Os nativos nos trataram com singular humanidade, porque, acendendo uma fogueira, acolheram a todos nós por causa da chuva que caía e por causa do frio.
3 Igme kiyapwiye Pol pahadguh gitimka. Ig sarayhpiye gitimka tiketrikut, ayge pahapwi kaybune pahaywitniye pese abetitak gitimka. Ig pese awaku awahni. Ayteke nikwe ig kagehe kiyapwiye Pol giwak.
3 Tendo Paulo ajuntado e atirado à fogueira um feixe de gravetos, uma víbora, fugindo do calor, prendeu-se na mão dele.
4 Nerras kewgihriyenepwi hiyapni henne ku samah ner kaybune msakwa mawwe kiyapwiye Pol giwaku, igkis ikiygi ku ig kakehniye. Igkis awna: ―Ke nuthube ner awayg umehekeputne. Ku apim inin Uhokri diyuhkiswig. Ig ka miyá un ahakwa henneme kuri ig miyanek.
4 Quando os nativos viram a víbora pendurada na mão de Paulo, disseram uns aos outros: — Certamente este homem é assassino, porque, salvo do mar, a Justiça não o deixa viver.
5 Henneme ig kiyapwiye Pol sassah giwak padeke kaybune ta abetit tiket. In kaybune apuyi ka kehgi ariknawnama. Ig gidukwenewa makniw.
5 Porém ele, sacudindo a víbora no fogo, não sofreu mal nenhum.
6 Nerrasme hiyeg ipeg ta gimkat adahan igkis hiyepnes ku samah ig miyá. Igkis apuriwgi ba giwak wagewge ba kawk ba ig miyá pahaye adahan. Igkis wahá ayipwad, ig ka miyá. Ig gidukwenewa makniw. Igkis hiyapni henne, igkis uniye gihiyakemnikis. Igkis awna: ―Ig ka hiyegma. Ig pahapwi Uhokri.
6 Mas eles esperavam que Paulo viesse a inchar ou a cair morto de repente. Depois de muito esperar, vendo que nada de anormal lhe acontecia, mudando de opinião, diziam que ele era um deus.
7 Ayteke ariwnteke ini pahapwi awayg kewye Públiw, ig awnase usuh ta gipinwat. Ig kumadukene madikte hiyeg ayge apit ini kewgihri. Giwasra kennesa amun ku kiney usuh awehewne. Ig awnase usuh, usuh atere gipinwat. Usuh msakwa ayge gimun adahan mpana hawkri. Igme apuriw usuh kabayhtiwa.
7 Perto daquele lugar havia um sítio que pertencia ao homem principal da ilha, chamado Públio, o qual nos recebeu e hospedou com muita bondade durante três dias.
8 Usuh ayge, kiyapwiye Públiw gig kakahrip. Digiki utepri. Ig nawe. Ig haritmin. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig atere iwasapri. Ig piriyepkaw gidahan. Ig sarayh giwak ta gipitit. Ayge ig makniwepri.
8 Aconteceu que o pai de Públio estava enfermo de disenteria, ardendo em febre. Paulo foi visitá-lo e, orando, impôs-lhe as mãos, e o curou.
9 Ayteke nikwe nerras kewgihriyenepwi timapni henne ku samah ig makniwepri, nerras ku pariye kakahrapye igkis danuh atere. Igkis hawwata makniwepka.
9 À vista deste acontecimento, os demais enfermos da ilha vieram e foram curados,
10 Ayteke nikwe igkis kakanhaw wothu kaayhsima. Igkis ikí wothu madikte umawkanitnene adahan utepkemni amadgew nawiy.
10 os quais nos distinguiram com muitas honrarias; e, tendo nós de prosseguir viagem, nos puseram a bordo tudo o que era necessário.
11 Usuh mpiyase mpana kayg ayge. Ayteke usuh tipikwiye amadgew pahamku nawiy kewyo “Uwohkiga Abes”. No nawiy aytonti paytwempu Alexandriya. Eg ayipa wahá muwokwekri mpiya ayge apit ini kewgihri. Usuh katapte amadga eggu nawiy. Aydye usuh tarekwe.
11 Três meses depois, embarcamos num navio de Alexandria, que tinha passado o inverno na ilha. O navio tinha por emblema os deuses gêmeos Castor e Pólux.
12 Usuh wewpi wewpi. Usuh danuh ta apitit paytwempu Sirakusa. Usuh msakwa ayge adahan mpana hawkri.
12 Chegando a Siracusa, ficamos ali três dias.
13 Ayteke usuh tipik akiw kawerihwa akiw. Usuh manuksewmin adahan usuh kamaxne mayg he usuh danuh ta apitit paytwempu Réjyu. Hewke mayg upupukeh tiwgiktak. Usuh hiyapni henne, usuh tarekwe. Usuh mpiyasa pina hawkri, usuh danuh ta apitit paytwempu Pozwoli. Ayge usuh msekwe ariw nawiy.
13 Dali, navegando ao longo da costa, chegamos a Régio. No dia seguinte começou a soprar o vento sul e, em dois dias, chegamos a Putéoli,
14 Ayteke usuh uté aynessa Jesus gihiyegapu aygnenepwi. Igkisme awnase usuh adahan usuh msakwa gimunkis pahay paka. Usuh hiyapni henne, usuh msekwe ayge. Ayteke usuh tipikwiye apigku ahin ta apitit paytwempu Roma ku kiney kiyapwiye Sésar msakwa.
14 onde encontramos alguns irmãos que nos pediram que ficássemos com eles sete dias; e foi assim que nos dirigimos a Roma.
15 Jesus gihiyegapu ayhté Roma igkis timá wakhu ku usuh danuh atere. Ayteke nikwe igkis pes paytwemputak patiptakaw apigku ahin. Gaytakkis patiptakaw ayge paytwempu kewye “Ahewi Appiyu”. Gaytakkisme patiptakaw ayge amun pahá iwetrit kewye “Mpana Piyukket”. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne ku samah igkis wew piyawakad adahan igkis aytnihgi, ig kabayha Uhokri ig bateke ginaktin.
15 Tendo ali os irmãos ouvido notícias nossas, vieram ao nosso encontro até a Praça de Ápio e as Três Vendas. Ao vê-los, Paulo deu graças a Deus e sentiu-se mais animado.
16 Metakwa usuh danuh atere Roma. Ig ner suwtat gikiparakis ig isiy kiyapwiye Pol msakwa gipineku. Henneme pahapwi suwtat msakwa gikak adahan gapuriwten.
16 Uma vez em Roma, Paulo recebeu permissão para morar por sua conta, tendo em sua companhia o soldado que o guardava.
17 Ayteke ariwnteke ini mpana hawkri, ig kiyapwiye Pol awnase ta gipinwat madikte judeyenepwi giwewkistenkis ku pariye msekwenepwi ayge Roma. Igkis pahadgupu git, ig awna ta gitkis: ―Nukebyupwi, ayhté Jerusalém nah kamaxwika, nah ikepka ta giwakuitkis hiyeg romayenepwi. Henneme nah ka taraksa gikakkis ukebyupwiy judeyenepwi, iné nah kawnata taraksa amekenegben gihiyakemnikis.
17 Três dias depois, ele convocou os principais dos judeus. Quando estavam reunidos, Paulo disse: — Meus irmãos, apesar de nada ter feito contra o povo ou contra os costumes paternos, vim preso desde Jerusalém, entregue nas mãos dos romanos.
18 Igkis romayenepwi igkis hikekun baki nah kakehniyewatma. Pisenwa igkis awna: “Ig yuma mbaynama gikehni. Ka kis adahan wis umahkisri. Amawka wis isahkiswig.”
18 Estes, depois de me interrogarem, quiseram soltar-me, porque não encontraram em mim nenhum crime passível de morte.
19 Igkis muwaka isahkisun henneme nerras uwewkisten ayge ka muwaka igkis isahkisun. Inneki keh nah ayá gitkis nerras romayenepwi adahan igkis awahkisun atan gimin kiyapwiye Sésar adahan igwa hiyapun baki nah wadityewatma. Nah ka ayta kamiyenema ukebyupwiy judeyenepwi.
19 Diante da oposição dos judeus, fui obrigado a apelar para César, não tendo eu, porém, nada de que acusar o meu povo.
20 Inneki keh nah awnase yit pahadguhwa nuthu adahan nah kinetihwa yikak. Madikte wixwiy hiyeg judeyenepwi wixwiy wahepnenekwa gidawnhan Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy. Nah kinetihwene gimin gitkis hiyeg. Apatra ini nah kamaxwika, nuwan wanakminepka akak inin xen ku apim inin.
20 Foi por isto que pedi para vê-los e para falar com vocês; porque é pela esperança de Israel que estou preso com esta corrente.
21 Igkisme kaytwa giwn: ―Nerras hiyeg ayhté Judeyamnaw igkis ka awahkis kagta uminhu adahan igkis akki wothu ku pariye pikehni. Nerras ku pariye danuhpenepwi atan igkis kawnata akki wothu ariknawnama. Igkis ka mbayha piw.
21 Então eles lhe disseram: — Nós não recebemos da Judeia nenhuma carta que falasse a respeito de você. Também não veio qualquer dos irmãos que nos anunciasse ou dissesse algo de mau a seu respeito.
22 Henneme usuh timé nak ku samah hiyeg muwwapu mbeyhene giwkis nerras ku pariye wewnenepwi gikak Kiyapwiye Jesus gihiyakemni. Inneki keh usuh timepkere piwn gidahankis.
22 Mas gostaríamos de ouvir o que você pensa, porque sabemos que em todos os lugares essa seita é contestada.
23 Nikwe igkis kaniy pahay hawkri adahan igkis timepnes kiyapwiye Pol giwn. Ayteke abet ini hawkri kaayhsima hiyeg danuh atere git. Igkis kabubuk ayge gipinwa. Igme kiyapwiye Pol kinetihwa ta gitkis gimin Uhokri gikumadukan. Ig akkamnihni gitkis mataytak. Ig ekkene gitkis madikte ku pariye amekene Moís gikumadukan kinetihwa gidahan Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy. Ig ekkene gitkis madikte ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa gidahan. Ig awna gitkis: ―Kiyapwiye Jesus ignewa Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy.
23 Tendo eles marcado um dia, foram em grande número ao encontro de Paulo no lugar onde ele residia. Então, desde a manhã até a tarde, lhes fez uma exposição em testemunho do Reino de Deus, procurando persuadi-los a respeito de Jesus, tanto pela Lei de Moisés como pelos Profetas.
24 Igkis hiyeg timapni henne, gihiyakemnikis ibekhewbet. Gaytakkisme ihe giwn, gaytakkisme ka iha giwn.
24 Houve alguns que ficaram persuadidos pelo que Paulo dizia; outros, porém, continuaram incrédulos.
25 Ayteke igkis tipikwiyes gihiyakemnikis ka pakekwanama. Igme kiyapwiye Pol awna gitkis pahat yuwit akiw. Ig awna: ―Uhokri Gitip keh amekene Isaías awna inyerwa yuwit giminkis amekenegben. Giwn:
25 E, havendo discordância entre eles, começaram a ir embora. Mas, antes que saíssem, Paulo disse estas palavras: — Bem falou o Espírito Santo aos pais de vocês, por meio do profeta Isaías, quando disse:
26 “Ataknaba kinetihwa ta gitkis piyaki judeyenepwi. Awnanaba han: ‘Yis ataybiswa git Uhokri giwn kabayhtiwa henneme yis ka pukuhpin. Yis ikí yitew arimkanit giwn kabayhtiwa henneme ka paduk ta yitiwgikut.
26 “Vá a este povo e diga: Ouvindo, vocês ouvirão e de modo nenhum entenderão; vendo, vocês verão e de modo nenhum perceberão.
27 Hiyeg amadgayapu inin pet gihiyakemnikis. Pet gitaybikis. Manan giwtyakkis. Ayge nikwe igkis ka ik adahan giwtyakkis hiyap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, iné kawnata ik adahan gitaybikis timap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, iné kawnata ik adahan gihiyakemnikis pukuhpin. Ayge nikwe igkis ka wages gihiyakemnikis ta numkat adahan nah makniwgikis.’ ” Ginapnawa amekene Isaías.
27 Porque o coração deste povo está endurecido; ouviram com os ouvidos tapados e fecharam os olhos; para não acontecer que vejam com os olhos, ouçam com os ouvidos, entendam com o coração, se convertam e sejam por mim curados.”
28 Nah ikene yinetni ku apim inin kahadbe yis hiyakni ku inakni inetit gidahan Uhokri gamnihra in kuwis awahkiska giminkis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima. Igkisme timapni. Igkis ihpin.
28 E Paulo concluiu: — Portanto, fiquem sabendo que esta salvação que Deus oferece foi enviada aos gentios. E eles a ouvirão.
29 Pisenwa inakni gawnhan nerras judeyenepwi pese. Igkis piledukewnes kihhawnete ayge.
29 [Ditas estas palavras, os judeus foram embora, tendo entre si grande discussão.]
30 Igme kiyapwiye Pol msekwe ayge kamaxka gipineku ku pariye ig gisunpan adahan katiwnihka. Ig msakwa ayge adahan pikana kamukri. Amun ini ig amapa madikte hiyeg ku pariye danuhpene ta git.
30 Durante dois anos, Paulo permaneceu na sua própria casa, que tinha alugado, onde recebia todos os que o procuravam.
31 Ig kinetihwene gitkis gimin Uhokri gikumadukan gimin Kiyapwiye Jesus Cristo. Ig kinetihwene gitkis hiyeg akak madikte gibowka. Yuma hiyeg mpitig ayge.
31 Pregava o Reino de Deus, e, com toda a ousadia, ensinava as coisas referentes ao Senhor Jesus Cristo, sem impedimento algum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.