Atos 16
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NAA
1 Ayteke igkis danuh ta apitit paytwempu Derbi, ta apitit paytwempu Listra. Ayge pahapwi awayg Jesus gihiyega kewye Timótyu ig kapinene ayge. Ig kiyapwiye Timótyu ginag eg judeyano. Eg hawwata Jesus gihiyega. Igme kiyapwiye Timótyu gig ig grésiyene. Ig ka judeyenema.
1 Paulo chegou também a Derbe e a Listra. Havia ali um discípulo chamado Timóteo, filho de uma judia crente, mas de pai grego.
2 Madikte ukebyupwiy ayge Listra ayge Ikôniyu, igkis kabayha kiyapwiye Timótyu.
2 Os irmãos em Listra e Icônio davam bom testemunho dele.
3 Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig iwepkere kiyapwiye Timótyu tipik gihapti. Ayteke nikwe apit ig iwapri ig hiwhkise gipit. Mmanawa madikte judeyenepwi ayge igkis hiyakni ku kiyapwiye Timótyu gig ig ka judeyenema, Nikwe igkis hiyakni ku ig ka hiwhkis gikamkayh gipit. Awaku ini ig kiyapwiye Pol hiwhkis gipit kahadbe igkis hiyeg judeyenepwi kiyatig ayge igkis ataybiswa arit giwn.
3 Paulo queria que Timóteo fosse em sua companhia e, por isso, circuncidou-o por causa dos judeus daqueles lugares; pois todos sabiam que o pai dele era grego.
4 Ayteke pisenwa, igkis kiyapwiye Pol tipikwiye. Ku kit paytwempu igkis danuh, igkis ekkenes ta gitkis madikte Jesus gihiyegapu ayge amin ku samah Kiyapwiye Jesus giwatnipwi gikakkis Jesus gihiyegapu giwewkistenkis igkis ahegbete ginetnikis ayhté Jerusalém adahan hiyeg ku pariye kane judeyenepwima ka muwaka iha giwnkis judeyenepwi gikumadukankis.
4 Ao passar pelas cidades, entregavam aos irmãos as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros de Jerusalém, para que as observassem.
5 Ayteke igkis ikenes gihiyakemnikis adahan ignes ihpa inakni giwnkis. Nerras Jesus gihiyegapu ayge igkis timapni henne, igkis awayghaw igkis pi kamaxwate ta gipitit Kiyapwiye Jesus akiw. Ayteke nikwe mpuse hewkepye igkis kibihwa.
5 Assim, as igrejas eram fortalecidas na fé e, dia a dia, aumentavam em número.
6 Igkisme kiyapwiye Pol tipik danuhpenes muwwapu apitiw Firíjiyamnaw apitiw Galásiyamnaw. Metakwa igkis danuh atere Ásiyamnaw. Henneme Uhokri Gitip ka isaksigkis adahan igkis akki Uhokri giwn atere.
6 E percorreram a região frígio-gálata, tendo sido impedidos pelo Espírito Santo de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Igkis hiyapni henne, igkis tipik danuh ta apitit Mísiyamnaw. Aytontak igkis gipewkankis igkis tipik ta apitit Bitíniyamnaw henneme Jesus Gitip ka isaksigkis adahan igkis atere.
7 Chegando perto de Mísia, tentaram ir para Bitínia, mas o Espírito de Jesus não o permitiu.
8 Ayteke nikwe igkis mpiya apitiw Mísiyamnaw. Igkis danuh ta apitit paytwempu Trôadi. Ayge igkis patiptak nukakhu nah Lúkas.
8 E, tendo contornado Mísia, foram a Trôade.
9 Apim ini tiyegim ig kiyapwiye Pol hiyá pahapwi awayg giwtyakpeynen. Ig awayg masedôniyene. Ig tabirnene ayge, ig awna ta git kiyapwiye Pol: ―Ba ayta atan Masedôniyamnaw. Uyá amnih usuh.
9 À noite, Paulo teve uma visão na qual um homem da Macedônia estava em pé e lhe rogava, dizendo: — Passe à Macedônia e ajude-nos.
10 Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, aynewa usuh ahegbetaw adahan usuh tipikwiye ta apitit Masedôniyamnaw. Usuh hiyakni ku Uhokri inyerwa ig muwaka usuh akki ginetni ta gitkis hiyeg ayge.
10 Assim que Paulo teve a visão, imediatamente procuramos partir para aquele destino, concluindo que Deus nos havia chamado para lhes anunciar o evangelho.
11 Ayteke nikwe usuh tarekwe ayteke Trôadi. Usuh manuk parawhokwa wadé tahhan apitit kewgihri Samotrásiyamnaw. Hewke akiw usuh danuh atere apit paytwempu Neápolis.
11 Tendo, pois, navegado de Trôade, fomos diretamente para Samotrácia e, no dia seguinte, a Neápolis.
12 Ayteke usuh tipik ta apitit paytwempu Filipus. Ini pahá paytwempu nopsadnene ayge Masedôniyamnaw. Kaayhsima hiyeg romayenepwi msakwa ayge. Usuh danuh atere, usuh mpiyase kibite hawkri ayge.
12 Dali fomos a Filipos, cidade da Macedônia, primeira do distrito e colônia romana. Nesta cidade, permanecemos alguns dias.
13 Samdi abet usuh pes apititak ini paytwempu ta akigbimnat warik mmanawa usuh upewkan hiyeg judeyenepwi pahadguhwa ayge adahan gipigyepkawnikis. Usuh danuh atere, usuh batahkiswa. Ayge usuh kinetihwa gukakkis tinogben ku pariye pahadgupu ayge.
13 No sábado, saímos da cidade para a beira do rio, onde nos pareceu haver um lugar de oração; e, assentando-nos, falamos às mulheres que haviam se reunido ali.
14 Usuh uté pahapu tino ayge guw Lídiya. Eg tiyatirayano. Eg gannipwi adahan piyukno kamis duruweh kibeynewa. Eg kiyatha Uhokri. Eg ayge eg timapno wownhu. Apim ini ig Uhokri woke guhiyakemni adahan eg pukuha kiyapwiye Pol ginetni. Eg wagese guhiyakemni.
14 Certa mulher, chamada Lídia, da cidade de Tiatira, vendedora de púrpura, temente a Deus, nos escutava; o Senhor lhe abriu o coração para que estivesse atenta ao que Paulo dizia.
15 Ayteke nikwe eg kewpi ahakwat un payebitak gukakkis gumunyapu. Eg kewpi, eg awnase usuh ta gupinwat. Eg awna: ―Ku yis ikanhu ku nah inyerwa kamaxwa ta gipitit Kiyapwiye Jesus, ba yi ayta msakwa numunhu adahan yis nukannuhten. Usuh timapni henne ku samah eg kinistaw akak inakni yuwit usuh ihe guwn.
15 Depois de ser batizada, ela e toda a sua casa, nos fez este pedido: — Se julgam que eu sou fiel ao Senhor, venham ficar na minha casa. E nos constrangeu a isso.
16 Pahay hawkri akiw usuh atere ta apitit ini iwetrit adahan usuh piriyepkewne. Ayge apigku ahin usuh patiptak gukak pahapu himano bukitwiyo. Eg ihamru hiyapwano. Wapitye ay gupit ku pariye akki ta gut ku pariye nemnikumpiye. Gukiparapu dax kaayhsima karukri awaku ku samah eg akki ta gitkis hiyeg ku pariye nemnikumpiye gitkis, ignesme katiwnih gukiparapu.
16 Aconteceu que, indo nós para o lugar de oração, veio ao nosso encontro uma jovem possuída de espírito adivinhador, a qual, adivinhando, dava grande lucro aos seus donos.
17 Eg himano gubetki makakparu uhapuh butte. Eg awnano akak guhawna. Guwn: ―Nerrasbaki awaykemni igkis Uhokri inugikyene gihiyegapu. Igkis ekkenes ta wotwiy pahatra ahin adahan wixwiy danuhe ta git Uhokri.
17 Seguindo a Paulo e a nós, gritava, dizendo: — Estes homens são servos do Deus Altíssimo e anunciam a vocês o caminho da salvação.
18 Mpuse hawkri eg kehno henne adahan kibite hawkri. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig ka batek. Ayge nikwe ig wagestaw ig awna ta git ner wapitye ku pariye aynene gupit. Giwn: ―Nah awna ta pit giwaprik Kiyapwiye Jesus. Asá pes ayteke gupititak no tino. Aynewa ig wapitye pese gupititak.
18 Isto se repetiu por muitos dias. Então Paulo, já indignado, voltando-se, disse ao espírito: — Em nome de Jesus Cristo, eu ordeno que você saia dela. E, na mesma hora, o espírito saiu.
19 Igkisme gukiparapu hiyapni henne, igkis awna: ―Kuri wis ka dax karukri akiw. Ayteke nikwe igkis kamaxe kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas. Igkis kehehpigkis waxeprikis ta gimkatkis hiyaptigi ayhté ahigiwmadga.
19 Quando os donos da jovem viram que se havia desfeito a esperança do lucro, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram para a praça, à presença das autoridades.
20 Igkis danuh atere, igkis iweprikis ta gipetunatkis hiyaptigi romayenepwi. Igkis awna ta gitkis: ―Nerras hiyeg igkis judeyenepwi. Takunipti igkis sigimwih madikte paytwempuyenepwi ay.
20 E, levando-os aos magistrados, disseram: — Estes homens, sendo judeus, perturbam a nossa cidade,
21 Igkis kannuhnes hiyeg adahan igkis wew akak mbeyepye hiyakemniki ku pariye ukiparawiy ka muwaka wixwiy wew nikak. Wixwiy hiyeg ku pariye romayenepwi ka hiyá wixwiyma amapin, ka hiyá wixwiyma wew nikak.
21 propagando costumes que não podemos aceitar, nem praticar, porque somos romanos.
22 Madikte hiyeg ayge timapni henne, igkis awna: ―Uyay pisenwa gihawkankis. Igkis kuruwkehe gitiputkis. Ayteke nikwe nerras hiyaptigi wiwhkise gisimsakis. Igkis biptaseprikis akak ah.
22 Então a multidão se levantou unida contra eles, e os magistrados, rasgando-lhes as roupas, mandaram açoitá-los com varas.
23 Igkisme gisuwtatapukis bipteprikis kaayhsima he igkis migatpite. Pisenwa gibiyuhkakis igkis sarayhpigkis ta agikut parakseket. Ayteke nikwe nerras hiyaptigi awna ta git ner apuriwkeputne parakseket. Igkis awna: ―Apuriwnigkis kabayhtiwa.
23 E, depois de lhes darem muitos açoites, os lançaram na prisão, ordenando ao carcereiro que os guardasse com toda a segurança.
24 Ig ner apuriwkeputne parakseket timapni henne, ig iweprikis, ig parakseprikis ta agikut pakwa ayaknisep parakseket. Ayteke ig deheke gikugkukis ta agikut ah turuhkarad. Pisenwa ig tipik.
24 Este, recebendo tal ordem, levou-os para o cárcere interior e prendeu os pés deles no tronco.
25 Ayteke pakwa tiyegim ig kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas igkis ayge piriyepkewnes. Igkis peknes apat adahan kibeyhenes Uhokri. Igkisme nawenépwi kamaxkarempu igkis ayge timepnes gapankis.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas oravam e cantavam louvores a Deus, e os demais companheiros de prisão escutavam.
26 Pahaye adahan wayk segke akak ahawna. In keh parakseket segke pahatte. Apim ini madikte alappota wokhaw. Madikte xen matisbete, in tuguhe gipititakkis nerras kamaxkarempu.
26 De repente, sobreveio tamanho terremoto, que sacudiu os alicerces da prisão; todas as portas se abriram e as correntes de todos os presos se soltaram.
27 Ig ner apuriwkeputne parakseket timapni henne, ig wadise. Ig hiyá parakseket alappota wok. Ig hiyapni henne, ig awna: ―Wo! Madikte nerras kamaxkarempu bisike kuwis. Kuri nukipara umahkiswen gipatrakis. Ayteke nikwe ig wiwhe giponyara adahan ig umehwepye pisenwate.
27 O carcereiro despertou do sono e, vendo abertas as portas da prisão, puxando da espada, ia suicidar-se, pois pensou que os presos tinham fugido.
28 Igme kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig kabiman git. Giwn: ―Ka ba umahwa. Ipeg ayta. Madikte usuh aypekwiye.
28 Mas Paulo gritou bem alto: — Não faça nenhum mal a si mesmo! Estamos todos aqui.
29 Igme ner apuriwkeputne parakseket ig timapni henne, ig uguhkiswa git gihiyega. Ig parak atere kibentenwa. Ig danuh atere git kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas. Ig segege gimin ig paberetusaw gitiputkis.
29 Então o carcereiro, tendo pedido uma luz, entrou correndo e, trêmulo, prostrou-se diante de Paulo e Silas.
30 Ayteke ig iweprikis agikutak ini parakseket. Ig awna gitkis: ―Kiyapwiyegben, pariyeki nah keh kuri adahan nah isamtaw?
30 Depois, trazendo-os para fora, disse: — Senhores, que devo fazer para que seja salvo?
31 Igkisme kaytwa giwn: ―Kamaxwa ta gipitit Kiyapwiye Jesus. Inneki keh pis isamtaw payak gikakkis nerras pipinekuya.
31 Eles responderam: — Creia no Senhor Jesus e você será salvo — você e toda a sua casa.
32 Ayteke igkis ekkenes Uhokri giwn ta git payak gikakkis madikte gipinekuya ayge.
32 E pregaram a palavra de Deus ao carcereiro e a todos os que faziam parte da casa dele.
33 Nikwenéwa tiyegim ner apuriwkeputne parakseket ig iweprikis ig hiyak gikakkis, ig sukuha gibuskanakis. Pisenwa ig kewpi ahakwat un nikwenéwa tiyegim madikte akak gipinekuya.
33 Naquela mesma hora da noite, cuidando deles, lavou-lhes as feridas dos açoites. Logo a seguir, ele e todos os membros da casa dele foram batizados.
34 Ayteke ig parakse kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas ta gipinekut. Ig iké gimanakis. Ayge ig gikakkis gipinekuya igkis bateke giminkis ku samah igkis kamaxwa ta gipitit Uhokri.
34 Então, levando-os para a sua própria casa, deu-lhes de comer; e, com todos os seus, manifestava grande alegria por ter crido em Deus.
35 Hewke akiw nerras hiyaptigi awahkis sandagma gimin ner apuriwkeputne parakseket. Igkisme danuh atere, igkis awna git: ―Isahkisnaba nerras awaykemni adahan igkis tipik.
35 Quando amanheceu, os magistrados enviaram oficiais de justiça, com a seguinte ordem para o carcereiro: — Ponha aqueles homens em liberdade.
36 Igme ner apuriwkeputne parakseket awna ta git kiyapwiye Pol: ―Igkis hiyaptigi wasapanaw yimin ku yis ka kamaxka kuri. Kuri hiyawa yis tipik monye.
36 Então o carcereiro comunicou isso a Paulo, dizendo: — Os magistrados ordenaram que vocês fossem postos em liberdade. Portanto, vocês podem sair. Vão em paz.
37 Igme kiyapwiye Pol awna ta gitkis nerras sandagma. Giwn: ―Igkis hiyaptigi ka keh wadit ukakhu. Igkis biptase usuh giwtrikkis hiyeg yuma arik kapatra. Igkis sarayhe usuh ta agikut parakseket. Usuh hiyeg judeyenepwi henneme usuh hawwata hiyeg romayenepwi. Ka hiyá igkisma keh henne ukakhu usuh hiyeg ku pariye romayenepwi. Kuri hiyaksa igkis muwaka pekkis usuh monye. Kawa. Ka hiyá igkisma. Wani igkiswa ayta isahkis usuh. Waké usuh tipik monye, nikwekam madikte hiyeg ikiykam ku usuh bisike awaku usuh inyerwa kakehniye.
37 Paulo, porém, lhes disse: — Sem ter havido processo formal contra nós, nos açoitaram publicamente e nos jogaram na cadeia, sendo nós cidadãos romanos. Querem agora nos mandar embora sem maior alarde? Nada disso! Pelo contrário, que eles venham e, pessoalmente, nos ponham em liberdade.
38 Nerras sandagma timapni henne, igkis tipik ta gitkis gikiparakis hiyaptigi. Igkis danuh atere, igkis awna inakni gitkis. Igkisme timapni henne ku kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas ku igkis hiyeg romayenepwi igkis apisasew.
38 Os oficiais de justiça comunicaram isso aos magistrados. Quando estes souberam que Paulo e Silas eram cidadãos romanos, ficaram com medo.
39 Ayteke nikwe igkis atere ta gitkis kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas. Igkis danuh atere, igkis awna gitkis: ―Usuh ayá padoh yit. Hiyawa yis pes ayteke agikutak parakseket. Uyá pes paytwemputak hawwata.
39 Então foram até eles e lhes pediram desculpas; e, relaxando-lhes a prisão, pediram que se retirassem da cidade.
40 Igme kiyapwiye Pol gikak kiyapwiye Sílas igkis pekkiska agikutak parakseket, igkis wadé atere gupinwat kiyapuno Lídiya. Igkis danuh atere, igkis uté gikebyupwikis Jesus gihiyegapu aygnenepwi. Igkis hiyapni henne, igkis kinetihwa gikakkis ayge igkis ikenes gawaygyikis. Ayteke pisenwa igkis tipik.
40 Tendo saído da prisão, Paulo e Silas dirigiram-se para a casa de Lídia e, vendo os irmãos, os animaram. Depois partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.