Mateus 7

Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 ―Ka yi muwaka ikiy pahapwi ku ig ka kibeynema kahadbe ig Uhokri kawnata ikayi ku yis kawnata kibeynema.
1 — Não julguem os outros para vocês não serem julgados por Deus.
2 Ku wis ikiy pahapwi ku ig kibeyne hiyeg, hawwata ig Uhokri ikiy wis ku wis kibeynewata. Henneme ku wis ikiy pahapwi ku ig ka kibeynema hiyeg, nikwe ig Uhokri ikiy wis ku wis kawnata kibeynema.
2 Porque Deus julgará vocês do mesmo modo que vocês julgarem os outros e usará com vocês a mesma medida que vocês usarem para medir os outros.
3 Mmahki pis apuriw pikebyi gitaraksan? Pis ke wotbe kiyimwihwa akak pahá iget nopsehsabe ay giwtrik pikebyi. Pisme ka hiyaknima ba pahat ahadma nopsadminnene ay piwtrik.
3 Por que é que você vê o cisco que está no olho do seu irmão e não repara na trave de madeira que está no seu próprio olho?
4 Ku aysaw ini ahad ay piwtrik, pis ka hiyá pisma awna ta git pikebyi: “Isaksanate nah wiwh ini iget piwtriktak.”
4 Como é que você pode dizer ao seu irmão: “Me deixe tirar esse cisco do seu olho”, quando você está com uma trave no seu próprio olho?
5 Pis ikewne ke wotbe pis kibeynebe hiyeg bawa pis pi mbayte giw pikebyi. Asá hiyak akak pidahan kit pihiyakemni taraksepye. Ayge nikwe ik adahan pis hiyak akak pikebyi gitaraksan.
5 Hipócrita! Tire primeiro a trave que está no seu olho e então poderá ver bem para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
6 ―Ku samah in ka kis adahan wis ikí kibeynewa axka ta git pahapwi pewru, in kawnata kis adahan wis akka kibeynewa hiyakemniki ta git pahapwi ku pariye kotenene ikte adahan ig pukuha inakni hiyakemniki. Ku wis akki kibeyne hiyakemniki git akebyi ner hiyeg, in ke wotbe wis padekne akabdatbe ta gitiput pahapwi pakirbe. Pakir ka hiyak ku pariye barewka. Nawenétke ig sibuhbetepni, ayteke ig wageswa kagehpew.
6 — Não deem para os cachorros o que é sagrado, pois eles se virarão contra vocês e os atacarão; não joguem as suas pérolas para os porcos, pois eles as pisarão.
7 ―Apanenekwa ayepnenekwa ta git Uhokri. Igme ikí yit ku pariye yayapni git. Ku ig ka ikí yit nikwenéwatma apim ini, ka sam. Ikawnay kewa pahapwibe ku pariye ipegpene pahá arikna juktah ig utipni. Ayge nikwe yis utinek ku pariye yimawkan. Ikawnay kewa pahapwibe ku pariye tetesnene anumeku pahapwi gilappota juktah igme woka ta git. Ayge nikwe ig Uhokri kaytwa yiwnnek.
7 — Peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
8 Mmanawa ku wis ayá kabayka git, ikaka wotnek. Ku wis ipegpene ku pariye umawkan git, wis utipni. Ku wis awna git, kaytwaka wownnek.
8 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
9 Ig ka kiniswi. Nah kehte abektey. Yis awaykemni, ku pahapwi yikamkayh ayá bugut yit, yis ka ikí tipma git. Yuma pahapwinama awayg kinis gikamkayh henne.
9 Por acaso algum de vocês, que é pai, será capaz de dar uma pedra ao seu filho, quando ele pede pão?
10 Hawwata akiw ku yikamkayh ayá im yit, yis kawnata ikí kaybunema git.
10 Ou lhe dará uma cobra, quando ele pede um peixe?
11 Ku yis hiyá yis taraksapye ikí kibeyne arikna gitkis yikamkayupwi, igkata akiw Wigwiy inugikyene? Ig ikí kibeynewa arikna ta gitkis nerras ku pariye ayá git.
11 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai de vocês, que está no céu, dará coisas boas aos que lhe pedirem!
12 Amawka yis kabay gikak pahapwi hawwata ku samah yis muwaka pahapwi kabay yikak. Inakni yuwit in huwase amekene Moís gikumadukan akak Uhokri gawnepepu pitatyepwi giwnkis madikte.
12 — Façam aos outros o que querem que eles façam a vocês; pois isso é o que querem dizer a
13 ―Ay pitahra akebyi ahin adahan uhiyakemni. Ig Uhokri gihiyakemni kewa pahatra ahin mahamwisniyebe ku pariye mahiko wis wew apigku. Henneme paraknabay atere apigkut ini ahin. Mmanawa ku yis ka wew gikakma Uhokri gihiyakemni, in ke wotbe yis apigku pahatra ahin nopsad pugubrad ku pariye tipikwiye arimkat iwetrit ku kiney kaneayhsima hiyapka mbeyne ayge. Kaayhsima hiyeg tipikwiye atere.
13 — Entrem pela porta estreita porque a porta larga e o caminho fácil levam para o inferno, e há muitas pessoas que andam por esse caminho.
14 Henneme ini ahin nopsehsa mahamwisnene in tipikwiye arimkat kabayka dehetniki. Ka kiyesradima hiyeg utipni.
14 A porta estreita e o caminho difícil levam para a vida, e poucas pessoas encontram esse caminho.
15 ―Pukuhpawnabay gapitkis hiyeg ku pariye ikawnamahkis ke wotbe igkis Uhokri gawnepepube bawa igkis ka giwntakma Uhokri. Igkis hiyapkiswa yit huwipegepye kewa muttuhbe, henneme abet gihiyakemnikis igkis kewa axtigibe.
15 — Cuidado com os falsos
16 Nah akkite yit ku samah yis hiyak baki igkis giwntakwatma Uhokri. Ku yis hiyá ku igkis ka kehnema Uhokri gibetki, nikwe yis hiyakrikis ku igkis ka giwntakma Uhokri. Ku wis hiyá pahakti amutri eg ka sarayh guw kabaynopwima, nikwe wis hiyak ku eg amutri kane kabaynoma. Ke puduku akatbe ke ipeybe egkis ka sarayh guwkis kabaynopwima kema “uvama” kema “figuma”.
16 Vocês os conhecerão pelo que eles fazem. Os espinheiros não dão uvas, e os pés de urtiga não dão figos.
17 Ku pariye ah akat kabaynowa, eg sarayh guw kabaynopwi guw. Egme ah akat ku pariye kane kabaynoma, guw kawnata kabaynopwima.
17 Assim, toda árvore boa dá frutas boas, e a árvore que não presta dá frutas ruins.
18 Pahakti ah akat ku pariye kabaynowa ka ik adahan eg sarayh guw mbeyepyoma guw. Iné pahakti ah akat ku pariye kane kabaynoma ka ik adahan eg sarayh guw kabaynopwima guw.
18 A árvore boa não pode dar frutas ruins, e a árvore que não presta não pode dar frutas boas.
19 Madikte ah akat ku pariye ka sarayh guwkis kabaynopwima, egnes ihukapepkanek egkis padakapepka ariwtrikut tiket adahan egkis bukahapepka.
19 Toda árvore que não dá frutas boas é cortada e jogada no fogo.
20 Hawwata yis hiyak ku pariye hiyeg ka kibeynepwima akak ini mbayka ku pariye pes giwntakkis.
20 Portanto, vocês conhecerão os falsos profetas pelas coisas que eles fazem.
21 ―Ay hiyeg ku pariye awna nuthu: “Kiyapwiye, pis nukipara”, henneme waditnepyenen. Igkis ka kawih nukumadukan ayhté inugik. Ignewa ku pariye keh Wigwiy inugikyene gibetki, ignewa kawih.
21 — Não é toda pessoa que me chama de “Senhor, Senhor” que entrará no
22 Aysawnemenek apim ini ku aysaw Uhokri hiyepne hiyeg ba ignes kibeynepwiwatma, ayge apim ini kaayhsima hiyeg awna nuthunek: “Kiyapwiye, Kiyapwiye, ka ba pis hiyak usuh? Minikwak usuh ekkene Uhokri gihiyakemni piwaprik, usuh pekkis kaayhsima wapitye piwaprik, usuh keh kaayhsima annut piwaprik.”
22 Quando aquele dia chegar, muitas pessoas vão me dizer: “Senhor, Senhor, pelo poder do seu nome anunciamos a mensagem de Deus e pelo seu nome expulsamos demônios e fizemos muitos milagres!”
23 Nahme kaytwa giwnkisnek: “Nah ka hiyakyiwa ku pariye yis. Higihwanabay aytekihan, yis taraksapye.”
23 Então eu direi claramente a essas pessoas: “Eu nunca conheci vocês! Afastem-se de mim, vocês que só fazem o mal!”
24 ―Ku pahapwi hiyeg timá nuwnhu, ku ig ihpene nuwnhu, iggi kewa pahapwi awayg hiyakemniyebe ku pariye mutuhne gipinbe akigbimna warik amadga kayhap. Ig tabirase gipin awaku ta abetit tip.
24 — Quem ouve esses meus ensinamentos e vive de acordo com eles é como um homem sábio que construiu a sua casa na rocha.
25 Ayteke ariwnteke ini muwok wayk kihhaw. Warik digise. Mayg kamayghaw huwit ta apitit gipin. Henneme gipin ka hakuh mmanawa awaku mituw kabayhtiwa ta warikwit abet tip.
25 Caiu a chuva, vieram as enchentes, e o vento soprou com força contra aquela casa. Porém ela não caiu porque havia sido construída na rocha.
26 Henneme ku pahapwi hiyeg timá nuwnhu henneme ku ig ka ihpin, iggi kewa pahapwi awayg mahiyakemniyebe ku pariye tabirase gipin awaku ta abetit kayh.
26 — Quem ouve esses meus ensinamentos e não vive de acordo com eles é como um homem sem juízo que construiu a sua casa na areia.
27 Ayteke muwok wayk kihhaw. Warik digise. Mayg kamayghaw huwit ta apitit gipin. Pahaye adahan gipin hakuhe pahatte.
27 Caiu a chuva, vieram as enchentes, e o vento soprou com força contra aquela casa. Ela caiu e ficou totalmente destruída.
28 Pisenwa inakni gawnhan nerras hiyeg kabubuknene ayge igkis wakaymnibdi gidahan ku samah gikannuhakni.
28 Quando Jesus acabou de falar, as multidões estavam admiradas com a sua maneira de ensinar.
29 Mmanawa ig ka kannuhak kema nerras kannuhekeputnepwima amin amekene Moís gikumadukan. Henneme ig kannuhekne ayge akak madikte gikiythani.
29 Ele não era como os mestres da Lei; pelo contrário, ensinava com a autoridade dele mesmo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.