Mateus 12
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Pisenwa inakni gawnhan, ig Kiyapwiye Jesus tipik mpiye amadgew pahak was abet samdi. Usuh gikannuhnipwi tipik gihapti. Usuh matipwe. Nikwe usuh matise fahhin ariw, usuh axwig.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Nerrasme farisewkis hiyapni henne, igkis awna ta git Kiyapwiye Jesus:
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis:
3 Então Jesus respondeu:
4 Nikwe ig pareke ta agikut ini leglis kewye Uhokri Gipin. Ayge ig ax ini bugut ku pariye ekkepka ta gipetunat Uhokri. Hawwata ig ikepni ta gitkis gihaptiyepwi. Amekene Moís gikumadukan awna ku muwpegnenwa kis adahan ignes axne ini bugut. Igkisme axni henneme igkis ka taraksa mmanawa ig muwpeg amnihpigkis.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Hawwata akiw, mmah yis kote ipegbohate amekene Moís gikumadukan ku kiney in kinetihwa amin ku samah muwpegpiyene agiku Uhokri Gipin ignes kannipanene abet samdi? Henneme igkis ka taraksa mmanawa amawka ku igkis keh henne adahan kiyathene Uhokri Gipin.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Timapnay nuwnhu yit. Ay pahapwi yibet ku pariye pi kiyatte giw Uhokri Gipin. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki ig.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Uhokri gannasan minikwekene awna:
7 Se vocês soubessem o que as
8 Mmanawa nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nahnewa samdi akipara.
8 Pois o
9 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus tipik lammisya agiku judeyenepwi gileglisakis.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Ayge pahapwi awayg kidubetwiye giwak. Igkisme nerras hiyeg ayge hiyapni henne, igkis awna git Kiyapwiye Jesus:
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis:
11 Jesus respondeu:
12 Ku ka sam wis amnih muttuh abet samdi, kawnata sam wis amnih hiyeg abet samdi. Hiyeg kaayhsima pi kapigte git Uhokri ariw muttuh. Amekene Moís gikumadukan isaksa adahan wis keh kabayka abet samdi.
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta git ner awayg kidubetwiye giwak. Giwn:
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Igkisme nerras farisewkis hiyapni henne, gitkis ig Kiyapwiye Jesus ig taraksepye hiyeg. Nikwe igkis pes ayteke, igkis ahegbete ginetnikis adahan igkis giwmasepten.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Igme Kiyapwiye Jesus hiyak ku pariye gikehnikis. Ig hiyapni henne, ig tipik ariwntak ini iwetrit. Kaayhsima hiyeg kuruwnene gihapu butte. Ayge ig makniw madikte ku pariye kakahribdapye.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Henneme ig awna ta gitkis:
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Inakni giwn danuh henne kahadbe in kahayak ku samah Uhokri gawnepe amekene Isaías awna. Ig awna:
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Uhokri awna: ‘Ipegnay nubukhu nukanyan. Ignewa nah batek gikak. Ig keh nah batek kaayhsima. Nah kawihkis nutiphu ta gipititnek. Ayge nikwe ig ekkene nuhiyakemni waditye ta gitkis madikte hiyeg.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Henneme ig ka kabayhaknaw ta gitkis hiyeg. Ig ka kabiman adahan kehne giwanti. Ig ikaw tuwatapye giwtrikkis hiyeg.
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Ig amnih ku pariye hiyeg yumanene gawaygyikis. Ku ig hiyá pahapwi hiyeg kene yakkot patukwiyebe, ig ka akiwpi atere akiw. Ku ig hiyá pahapwi hiyeg kene lalampbe igiyihpisa, ig kawnata akiwpi atere akiw. Aysawnemenek ig wanegbete gihawkankis gipetunyapu madikte awaku ku samah ig kibeyne hiyeg.
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Ayge nikwe muwwapu hiyeg kamaxwenekwiye ta gipititnek.’ ”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Ayteke hiyeg waxe pahapwi awayg motpiye monpiye ta git Kiyapwiye Jesus. Ig kadahan wapitye ay gipit. Igme Kiyapwiye Jesus piyihpig. Ig keh ig awna. Ig keh ig hiyap.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Nerras hiyeg hiyapni henne, igkis wakaymnibdi. Igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna:
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Igkisme nerras farisewkis timapni henne, igkis awna:
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Igme Kiyapwiye Jesus hiyak ku pariye abet gihiyakemnikis. Nikwe ig awna ta gitkis:
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Wapitye hawwata. Waké ig Satanás pekkis gihiyegapu wapitye gipititakkis hiyeg, amun ini nikwe gikakwakam ig kerye. Waké ig keh hennebe, ig pisenwakam akak gikumadukan.
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Mmah nikwe yis awna numinhu ku nah pekkis wapitye gikak Belzebu gannu ay nupithu? Ya yis yikannuhnipwi? Igkis hawwata pekkis wapitye gipititakkis hiyeg. Pariye ikí gidahankis gannukis? Waké nah pekkis wapitye gikak Belzebu gannube, nikwekam ignes yikannuhnipwi nopinawatkam. Igkisnewa arakak ku yis ka awna wadit.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Ka ba yis hiyaknima ku nah pekkis wapitye gipititakkis hiyeg akak Uhokri Gitip gannu ay nupithu? Inineki arakak ku Uhokri gikumadukan kuwis danuh.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 Nah kehte abektey akak pahapwi ku pariye parekkere ta gipinekut pahapwi hiyeg detye adahan ig kidisne gewkanbet atere. Apit ig parak atere amawka ku ig wanakminanete ner hiyeg detye. Pisenwa nikwe ik adahan ig parak atere kidis ku pariye ay gimun. Hennewa nah keh gikak wapitye gikiparadkis. Inneki keh nah detye adahan nah wanegbeta gihawkankis ku pariye wapitye kapinawnene ay gipitkis hiyeg.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 ―Mmahkay yis ka amapan? Ku pahapwi ka amapan, amun ini nikwe ig kuwis kapetunsepun. Ku pahapwi ka darihwak nukakhu, amun ini nikwe ig kuwis siguhpen. Ka ik adahan yis msakwa hennenwatma.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 ―Ik adahan Uhokri bayahmina hiyeg ariw madikte gitaraksankis ariw madikte miyathaki. Henneme ku ignes ka kiyatha Uhokri Gitip, nikwe ig ka hiyá igma bayahminigkis ariw ini gitaraksankis. Hennewatbaki in.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Ku pahapwi ka kiyathan nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, ka sam. Nawenétke kuwewanek ig Uhokri Gitip dax apit giyakni adahan ig kiyathan. Ayge nikwe ig Uhokri bayahminig ariw ini gitaraksan ku samah pitatye ig ka kiyathan. Henneme ku pahapwi ka kiyatha Uhokri Gitip, nikwe ka ik adahan ig Gitip dax apit giyakni adahan ig wagese gihiyakemni. Ayge nikwe kawnata ik adahan ig Uhokri bayahminig ariw ini gitaraksan. Iné ku apim inin, iné aysawnemenek akiw. Ini gitaraksan nidukwenewa.
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 ―Ku yis hiyá nah keh kabayka, nikwe yis hiyak ku nah kibeyne hiyeg. In ke ahbe akat. Ku pariye ah akat kabaynowa, eg sarayh guw kabaynopwi guw. Egme ah akat ku pariye kane kabaynoma, guw kawnata kabaynopwima. Ku wis hiyá pahakti amutri sarayh guw kabaynopwi, nikwe wis hiyak ku eg amutri kabaynowa.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Yis kaybunyune hiyeg pahaywitniyepwi! Yis ka ik adahan awna kibeyne yuwit mmanawa yihiyakemni mbeyepyenen. Mmanawa ku pariye ay abet uhiyakemni innewa wis awnin.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Ku pariye kibeynewa hiyeg iggi ipegminenekwa gihiyakemni adahan kabaykanenwa. Nikwe he kabaykanen pes giwntak. Igme ku pariye mbeyepye hiyeg iggi ipegminenekwa gihiyakemni adahan mbaykanenwa. Nikwe he mbaykanen pes giwnktak.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Aysawnemenek apim ini ku aysaw Uhokri gihiypetnikis hiyeg ba ignes kibeynepwiwatma, apim ini ig keh igkis akkamnih madikte ginetnikis ku pariye tuguh gibiygikutkis. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Ku ig hiyá yis awna kibeyne yuwit, nikwe ig hiyá yis kibeynepwi hiyeg. Henneme ku ig hiyá yis awna mbeyepye yuwit, nikwe ig hiyá yis ka kibeynepwima hiyeg.
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Igkis kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan gikakkis farisewkis igkis timapni inakni henne, igkis awna git:
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis:
39 Jesus respondeu:
40 Minikwak ig amekene Jonas msekwe mpana hawkri im gayhgiku henneme ig ka miyá. In humaw arekhetni gitkis nerras hiyeg apitnenepwi paytwempu Nínive ku ig inyerwa ekkene Uhokri giwn. Nah hawwata nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, nah msakwanek mpana hawkri waykiku. Inenewa humaw arekhetni ndatni yitnek.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Aysawnemenek ku aysaw Uhokri gihiypetnikis hiyeg ba ignes kibeynewatma, kaayhsima hiyeg ayge hiyekepyi ku yis mbeyepye yihiyakemni. Apim ini nerras hiyeg apitya paytwempu Nínive, igkis hiyekepyinek ay gipetun Uhokri ku yis mbeyepye yihiyakemni. Mmanawa minikwak igkis ihe amekene Jonas giwn igkis wages gihiyakemnikis. Yisme ka iha nuwnhu. Hiyawa nah pi kiyatte giw amekene Jonas, henneme yis ka iha nuwnhu.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Hawwata akiw no tino ku pariye gikiparakis amekenegben tiwgikyenepwi eggu hawwata hiyekepyi ayge gipetun Uhokri ku yis mbeyepye yihiyakemni. Eg kane Uhokriyanma eg msakwa piyawakad, hiyaksa eg ayta atan adahan timapno amekene Salomawh giwn awaku ig kagihiyakemnisima. Yisme ka timepkere nuwnhu. Hiyawa nah pi hiyakemnite giw amekene Salomawh, henneme yis ka timepkere nuwnhu.
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 ―Yis kewa pahapwi awaygbe ku pariye wapitye pes gipititak. Ig wapitye pes, ig wewpari ku kiney yumanene un. Ig ipegpene pahayku mayekket henneme ig ka utí.
43 Jesus continuou:
44 Ig hiyapni henne, ig awna gitwa: “Nah diyuhpite ta nupinwat, ta gipitit ner awayg ku kitak nah pes.” Ig tipik. Ig danuh atere, ig utí gipin miyakegik, barewagik, ahegbet adahan pahapwi parak atere.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Ig hiyapni henne, ig tipik, ig iwé ntewnehker gikebyikis wapityempu akiw ku pariye pi mbaytenene gihiyakemnikis giw. Ayteke nikwe igkis diyuh atere msakwa ayge gipit ner awayg. Nikwe ner awayg giwskawni pi mbayte ariw pitatye. Yis hiyeg amadgaya inin yis kewa ner awaygbe. Yis kuwis wageswiye yihiyakemni kameki yis amapanme. Yihiyakemni mbeyepye. Nikwe aysawnemenek in danuh ta yit hawwata ku samah in danuh ta git ner awayg. Yiwskawni pi mbaytenek ariw pitatye.
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Ku samah ig Kiyapwiye Jesus awnempiye inakni yuwit, ginag gikakkis gisamwipwi egkis danuh atere. Egkis msekwe kabaywak. Aytontak kabaywaktak egkis wasapanaw gimin Kiyapwiye Jesus ku egkis kinetihwekepye gikak.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Pahapwi hiyeg ayge hiyapni henne, ig awna git:
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn:
48 Jesus perguntou:
49 Ig tarak giwak ta gimkatkis nerras hiyeg gikannuhnipwi ayge. Ig awna git:
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Mmanawa ku pariye hiyeg kehnenepwi Wigwiy inugikyene gibetki, ignes nah ikiygikis ke nukebyupwibe, egnesme tinogben nah ikiygukis ke nnaghube.
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.