Lucas 22
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Msekwe aynessa hawkri adahan judeyenepwi gipetrakis adahan igkis axnes muttuhyan arih akak bugut miyegbiye adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkise muttuhyan gidukwenaprikkis gihiyegapu.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan igkis ipegminenes gihiyakemnikis adahan igkis hiyak ku samahpa igkis umahkise Kiyapwiye Jesus. Igkis apise nawenétke hiyeg fetyapu ayge hahhayruke gikakkis gipatra.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Ayteke ner wapitye gikiparadkis Satanás ig kawihe pahapwi gaytakkis Kiyapwiye Jesus giwatnipwi kewye Judas Iskariyotis.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Ayteke nikwe ig Judas Iskariyotismin tipik ta gimkatkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin. Ig danuh atere, ig kinetihwa gikakkis adahan ig kamaykiswiye Kiyapwiye Jesus ta gitkis.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Igkis timapni henne, igkis batek ginaktinkis kaayhsima. Igkis awna git:
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Igme kaytwa giwnkis:
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Ayteke ariwnteke ini, danuh ahawkanaprik adahan ini fet adahan hiyeg axnes bugut miyegbiye. Abet pitatye hawkri abet ini fet ignes judeyenepwi umah muttuhyan adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkise muttuhyan gidukwenaprikkis gihiyegapu.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Ayge nikwe ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis kiyapwiye Pedru gikak kiyapwiye João. Giwn:
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Igkisme ayapri:
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Igme kaytwa giwnkis:
10 Jesus respondeu:
11 Awnanabay ta git payt akipara ku yikannuhten awna: “Kineypa xam adahan nah fetya axne muttuh arih gikakkis nukannuhnipwi?”
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Ayge nikwe ig akki ta yitnek pahayku xam nopsadnene ayhté payt apahnap inuteknene. Arikna ayge madikte ahegbet kuwis. Ahegbetanabay umanawiy ayge adahan wixwiy fetya.
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Igkis piyananene timapni henne, igkis tipik ta apitit paytwempu. Igkis danuh atere, igkis utí madikte ku samah Kiyapwiye Jesus akkamnih gitkis. Ayge nikwe igkis ahegbete madikte adahan igkis fetya axnes muttuhyan arih. Pisenwa igkis diyuhe ta git Kiyapwiye Jesus.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Ayteke ariwnteke ini ku aysaw ahawkanaprik danuh, igkis atere fetya. Ig Kiyapwiye Jesus bat ahumwa axtet gikakkis giwatnipwi.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Ayge ig awna ta gitkis:
15 e lhes disse:
16 Ig muttuhyan arakak ndahan. Ku samah ig umehpika gidukwenaprikkis amekenegben marihwa igkis isamtaw, hawwata nah umehpikanek. Apim ini nah inyerwa keh hiyeg isamtaw. Awetupye nah ax yikak henne akiw juktah ku aysaw madikte ini arakak inyerwa danuh abetnewa Uhokri gikumadukan. Hennewatbaki in.
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Ayteke ig iwé pahow goblé. Ig kabayha Uhokri. Ig awna gitkis:
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Kuri nah ka takunima higá win ay amadga inin akiw. Awetupye nah higá win ay juktah ku aysaw Uhokri gikumadukan danuh. Hennewatbaki in.
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Ayteke ig iwé pahak bugut. Ig kabayha Uhokri. Ig sigkebdih ini bugut ig ibekhepni ta gipuriwkis giwatnipwi. Ig awna gitkis:
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Ayteke ariwnteke ini pisenwa gaxnikis madikte gimanakis, ig iwé pahow goblé. Ig keh nikak hawwata ku samah ig keh akak bugut. Ig awna gitkis:
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna:
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah umahkiswanek ku samah Uhokri ikiswanaw ndahan. Amawka ku nah miyá henneme ner ku pariye nuwmasepten iggi hiyá mbeyne kaayhsimanek nupatra.
22 Pois o
23 Igkis giwatnipwi timapni henne, igkis kinetihwa pawtak amin ku pariyepa kehpiye ini gikak Kiyapwiye Jesus henne.
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Hawwata akiw igkis kapusa mapihpak amin ku pariye gaytakkis pi kiyattenene giwkis.
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis:
25 Então Jesus disse:
26 Yisme ka hennema. Yidahan nawenéwa. Yisme yidahan ku pariye yaytak yapitmin madikte amawka ku ig ka kabukhaw yit. Amawka ku ig ikaw ke wotbe igwa yibukbe. Ku pariye kumadukene amawka ku ig ikaw ke wotbe igwa kumadukakibe.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Uyay akki nuthu. Pariyepa pi kiyatte giwtrikkis hiyeg? Ba pahapwi ku pariye betnene ahumwa gaxten ig axne ayge? Ba ig pi kiyatte? Ba kawk ba ner gibuk ku pariye ewkne gimana git? Nah akkite yit ku pariye gaytakkis pi kiyatte. Ner ku pariye betnene ahumwa gaxten iggi pi kiyatte giwtrikkis hiyeg ay amadga inin. Nahme nah ka ikaw kema ner kiyatyema. Nah ikaw kewa pahapwi ibuktibe ay yibet. Amawka ku yis ikaw hawwata ke nahbe.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Yis kibeynepwi nuhiyegapu yis arehun kabayhtiwa abet mbeyne. Nikwe aysawnemenek yis hiyá kaayhsima kabaykanek.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Ku samah Nighu ikí kumadukaki nuthu, nah hawwata nah ikí yitnek.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Apim ini yis ax payak nukakhu yis higap payak nukakhu ayhté ku kiney nukumadukan. Hawwata yis batebdeweknene amadga yepwi kiyatyo adahan yis hiyekne gikakkis madikte israelyenepwi.
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta git kiyapwiye Pedru. Giwn:
31 Jesus continuou:
32 Henneme nah kuwis piriyepkaw pidahan adahan pis ka tuguhkis pikamaxwan. Kuwewanek ku aysaw pis diyuh ta nuthu akiw ikinaba pikebyupwi gawaygyikis.
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Igme kiyapwiye Pedru kaytwa giwn:
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Igme awna git:
34 Então Jesus afirmou:
35 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis madikte giwatnipwi. Giwn:
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Igme awna gitkis:
36 Então Jesus disse:
37 Mmanawa kuwis ahawkanaprik danuh adahan nah ikaka ke wotbe nah kakehniyebe. Uhokri gannasan kinetihwa numinhu minikwak ku in danuh nuthu. Hennewatmeki in danuhnek. Mmanawa madikte ku pariye Uhokri gannasan ndahan in kabá makisu.
37 Pois as
38 Igkisme timapni henne, igkis awna:
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Pisenwa nikwe ig pes ayteke, ig tipik ta apitit ini waxri imuhgipitnene kewye Olipegpit ku samah inpawa ig keh. Igkisme gikannuhnipwi tipike gihapti.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Ig danuh atere, ig awna gitkis:
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Ayteke ig wewkiswe ataresa barew apiyukan. Ig paberetusaw ig piriyepkaw ta git Uhokri.
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 Ig awna:
42 dizendo:
43 Pahaye adahan pahapwi ahj hiyapkiswe ta git atere, ig ikene gawaygyi git.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Igme Kiyapwiye Jesus wakaymni mpiynepepye. Ig hiyapni henne, ig piriyepkaw pi kihhawnate akiw. Ig piriyepkaw ba ahawnapepye he giwnrapwi suke ke migatbe suruhpiyebe ta waygboit.
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Ayteke pisenwa gipigyepkawni ig kannikaw, ig diyuhe ta gitkis gikannuhnipwi. Ig uteprikis himekweke awaku igkis barukiswe.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Ig hiyapni henne, ig awna gitkis:
46 E disse:
47 Ku samah ig awnempiye inakni yuwit, pahabunad hiyegad danuh atere. Ner pahapwi gaytakkis giwatnipwi kewye Judas Iskariyotis ig wew pitatyempi gapitkis. Ig danuh atere, ig mpiye danukwa ta gihumwat Kiyapwiye Jesus adahan ig gaympoketni.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig wakaymni. Ig awna git:
48 Mas Jesus disse:
49 Igkisme nerras ku pariye aynenepwi gikak Kiyapwiye Jesus igkis hiyapni henne, igkis hiyak ku pariye me danuhe git. Ayge nikwe igkis awna git:
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Aynewa pahapwi gaytakkis nuwipwihe pahapwi ibukti gidahan ner muwpegpiyene gikiparakis. Ig ihuke gitaybi kihehaptak.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna git:
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Ayteke ig awna ta gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras apuriwnepwi Uhokri Gipin, nerras judeyenepwi giwewkistenkis ku pariye gikamaxwitni atere. Giwn:
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Takunipti nah ayge yikak yikannuhten agiku Uhokri Gipin. Henneme yis ka kibowka kamaxun ayge. Ka sam. Kuwis yihawkanaprik danuh adahan yis keh nukakhu ku samah amisnapyi akiparad gimawkan.
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Ayteke nikwe igkis kamaxe Kiyapwiye Jesus igkis waxepri ta gipinekut ner muwpegpiyene gikiparakis. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig makeke gihapu butte henneme ig piyawakte giw aynessa.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Igkis danuh atere gipinekut ner muwpegpiyene gikparakis, nerras hiyeg hamehe tiket ayhté gipinbuk. Igkis bat atere ahumwa eggu tiket. Ig kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig bat aterewata payak gikakkis.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Ayteke pahapu tino bukitwiyo hiyapri ayge betnene abet tiket abutni. Eg ipegkak gikak, eg awna:
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Igme wihwe giw. Ig awna ta gut:
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Ayteke ariwnteke ini pahapwi hiyeg akiw hiyapri atere. Ig awna git:
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Ayteke ariwnteke ini ayiptenesa akiw, pahapwiwa awayg awna akiw:
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Igme kiyapwiye Pedru timapni henne, ig awna git:
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Apiminewa ini hawkri ig Kiyapwiye Jesus ipeganaw ta gimkanit kiyapwiye Pedru. Igme kiyapwiye Pedru hiyapni henne, ig kiyé inakni ku pariye Kiyapwiye Jesus giwn kuhwekwa ta git amin: “Apit takarak awna pahaywowa gawnhan, pisme ayipa wihwe nuwhunek mpamaput.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Ig kiyé inakni giwn nikwe, ig pes ayteke. Ig kiyemna gitaraksan mpiynepepye. Ig biyuk gikan. Ig tihene ayge.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Apimwata ini nerras hiyeg ku pariye Kiyapwiye Jesus ay giwakukis, igkis biptepri igkis hiyaraptihpig.
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Ayteke igkis wanakotepri igkis biyuhpokepri. Igkis awna git:
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Ayteke igkis awna arakembet yuwit akiw adahan gimiytetni.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Hewke nikwe hawkanawa madikte judeyenepwi giwewkistenkis igkis keh gipandukawnikis. Igkis pahadguhwe payak gikakkis nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi amin amekene Moís gikumadukan. Ayteke igkis waxase Kiyapwiye Jesus ta gipetunatkis. Ig danuh atere, igkis awna ta git:
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 ―Ku pis Cristo, ku pis Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni, asá akkaw wothu.
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Waké nah ayapyibe amin inakniwata, yis ka kaytwakam.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Kuri yis betnene ayge adahan yis hiyekne nukakhu. Henneme kuri aytekihan nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, nah bat ayge gihumwa Uhokri detye ay amun ini iwetrit ku pariye kanenikiythanisima kihehaptak. Apim ini nahme hiyekne yikak nikwe.
69 Mas de agora em diante o
70 Igkisme timapni henne, igkis awna payebitak:
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Igkis timapni henne, igkis awna:
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.