Atos 28
Uhokri Gannasan (PLU) vs NTLH
1 Usuh danuh atere, usuh uté ku ini kewgihri kewye Maltamnaw.
1 Quando já estávamos em terra, sãos e salvos, soubemos que a ilha se chamava Malta.
2 Hiyeg kewgihriyenepwi ayge igkis amapa usuh kabayhtiwa. Igkis hamah nopsad tiket udahan awaku muwok akiswih. Igkis apuriw usuh ayge. Igkis kagamnihrasima ukakhu.
2 Os moradores dali nos trataram com muita bondade. Como estava chovendo e fazia frio, acenderam uma grande fogueira.
3 Igme kiyapwiye Pol pahadguh gitimka. Ig sarayhpiye gitimka tiketrikut, ayge pahapwi kaybune pahaywitniye pese abetitak gitimka. Ig pese awaku awahni. Ayteke nikwe ig kagehe kiyapwiye Pol giwak.
3 Paulo ajuntou um feixe de gravetos e os estava jogando no fogo, quando uma cobra, fugindo do calor, agarrou-se na mão dele.
4 Nerras kewgihriyenepwi hiyapni henne ku samah ner kaybune msakwa mawwe kiyapwiye Pol giwaku, igkis ikiygi ku ig kakehniye. Igkis awna:
4 Os moradores da ilha viram a cobra pendurada na mão de Paulo e comentaram: — Este homem deve ser um assassino. Pois ele escapou do mar, mas mesmo assim a justiça divina não vai deixá-lo viver.
5 Henneme ig kiyapwiye Pol sassah giwak padeke kaybune ta abetit tiket. In kaybune apuyi ka kehgi ariknawnama. Ig gidukwenewa makniw.
5 Mas Paulo sacudiu a cobra para dentro do fogo e não sentiu nada.
6 Nerrasme hiyeg ipeg ta gimkat adahan igkis hiyepnes ku samah ig miyá. Igkis apuriwgi ba giwak wagewge ba kawk ba ig miyá pahaye adahan. Igkis wahá ayipwad, ig ka miyá. Ig gidukwenewa makniw. Igkis hiyapni henne, igkis uniye gihiyakemnikis. Igkis awna:
6 Eles pensavam que ele ia ficar inchado ou que ia cair morto de repente. Porém, depois de esperar bastante tempo, vendo que não acontecia nada, mudaram de ideia e começaram a dizer que ele era um deus.
7 Ayteke ariwnteke ini pahapwi awayg kewye Públiw, ig awnase usuh ta gipinwat. Ig kumadukene madikte hiyeg ayge apit ini kewgihri. Giwasra kennesa amun ku kiney usuh awehewne. Ig awnase usuh, usuh atere gipinwat. Usuh msakwa ayge gimun adahan mpana hawkri. Igme apuriw usuh kabayhtiwa.
7 Perto daquele lugar havia algumas terras que pertenciam a Públio, o chefe daquela ilha. Ele nos recebeu muito bem, e durante três dias nós fomos seus hóspedes.
8 Usuh ayge, kiyapwiye Públiw gig kakahrip. Digiki utepri. Ig nawe. Ig haritmin. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne, ig atere iwasapri. Ig piriyepkaw gidahan. Ig sarayh giwak ta gipitit. Ayge ig makniwepri.
8 O pai dele estava de cama, doente com febre e disenteria. Paulo entrou no quarto, fez uma oração, pôs as mãos sobre ele e o curou.
9 Ayteke nikwe nerras kewgihriyenepwi timapni henne ku samah ig makniwepri, nerras ku pariye kakahrapye igkis danuh atere. Igkis hawwata makniwepka.
9 Depois disso os outros doentes da ilha vieram e também foram curados.
10 Ayteke nikwe igkis kakanhaw wothu kaayhsima. Igkis ikí wothu madikte umawkanitnene adahan utepkemni amadgew nawiy.
10 Eles mostraram muito respeito por nós e, quando embarcamos, puseram no navio tudo o que precisávamos para a viagem.
11 Usuh mpiyase mpana kayg ayge. Ayteke usuh tipikwiye amadgew pahamku nawiy kewyo “Uwohkiga Abes”. No nawiy aytonti paytwempu Alexandriya. Eg ayipa wahá muwokwekri mpiya ayge apit ini kewgihri. Usuh katapte amadga eggu nawiy. Aydye usuh tarekwe.
11 Depois de ficarmos três meses na ilha, embarcamos num navio da cidade de Alexandria, que tinha na proa a figura dos deuses gêmeos Castor e Pólux. O navio tinha passado o inverno na ilha.
12 Usuh wewpi wewpi. Usuh danuh ta apitit paytwempu Sirakusa. Usuh msakwa ayge adahan mpana hawkri.
12 Nós chegamos à cidade de Siracusa, onde ficamos três dias.
13 Ayteke usuh tipik akiw kawerihwa akiw. Usuh manuksewmin adahan usuh kamaxne mayg he usuh danuh ta apitit paytwempu Réjyu. Hewke mayg upupukeh tiwgiktak. Usuh hiyapni henne, usuh tarekwe. Usuh mpiyasa pina hawkri, usuh danuh ta apitit paytwempu Pozwoli. Ayge usuh msekwe ariw nawiy.
13 Dali seguimos viagem e chegamos à cidade de Régio. No dia seguinte o vento começou a soprar do sul, e em dois dias chegamos a Pozuoli.
14 Ayteke usuh uté aynessa Jesus gihiyegapu aygnenepwi. Igkisme awnase usuh adahan usuh msakwa gimunkis pahay paka. Usuh hiyapni henne, usuh msekwe ayge. Ayteke usuh tipikwiye apigku ahin ta apitit paytwempu Roma ku kiney kiyapwiye Sésar msakwa.
14 Nessa cidade encontramos alguns cristãos que nos pediram que ficássemos com eles uma semana. E assim chegamos a Roma.
15 Jesus gihiyegapu ayhté Roma igkis timá wakhu ku usuh danuh atere. Ayteke nikwe igkis pes paytwemputak patiptakaw apigku ahin. Gaytakkis patiptakaw ayge paytwempu kewye “Ahewi Appiyu”. Gaytakkisme patiptakaw ayge amun pahá iwetrit kewye “Mpana Piyukket”. Ig kiyapwiye Pol hiyapni henne ku samah igkis wew piyawakad adahan igkis aytnihgi, ig kabayha Uhokri ig bateke ginaktin.
15 Os irmãos de Roma tinham recebido a notícia da nossa chegada e foram se encontrar conosco nos povoados de Praça de Ápio e de Três Vendas. Ao ver esses irmãos, Paulo agradeceu a Deus e se animou.
16 Metakwa usuh danuh atere Roma. Ig ner suwtat gikiparakis ig isiy kiyapwiye Pol msakwa gipineku. Henneme pahapwi suwtat msakwa gikak adahan gapuriwten.
16 Quando entramos em Roma, Paulo recebeu permissão para morar por sua conta, guardado por um soldado.
17 Ayteke ariwnteke ini mpana hawkri, ig kiyapwiye Pol awnase ta gipinwat madikte judeyenepwi giwewkistenkis ku pariye msekwenepwi ayge Roma. Igkis pahadgupu git, ig awna ta gitkis:
17 Três dias depois, Paulo convidou os líderes dos judeus de Roma para se encontrarem com ele. Quando estavam reunidos, ele disse: — Meus irmãos, eu não fiz nada contra o nosso povo, nem contra os costumes que recebemos dos nossos antepassados. Mesmo assim eu fui preso em Jerusalém e entregue aos romanos.
18 Igkis romayenepwi igkis hikekun baki nah kakehniyewatma. Pisenwa igkis awna: “Ig yuma mbaynama gikehni. Ka kis adahan wis umahkisri. Amawka wis isahkiswig.”
18 Eles me interrogaram e queriam me soltar, pois não acharam nenhum motivo para me condenar à morte.
19 Igkis muwaka isahkisun henneme nerras uwewkisten ayge ka muwaka igkis isahkisun. Inneki keh nah ayá gitkis nerras romayenepwi adahan igkis awahkisun atan gimin kiyapwiye Sésar adahan igwa hiyapun baki nah wadityewatma. Nah ka ayta kamiyenema ukebyupwiy judeyenepwi.
19 Mas os judeus não queriam que me soltassem. Por isso fui obrigado a pedir para ser julgado pelo Imperador, embora eu não tenha nenhuma acusação para fazer contra o meu próprio povo.
20 Inneki keh nah awnase yit pahadguhwa nuthu adahan nah kinetihwa yikak. Madikte wixwiy hiyeg judeyenepwi wixwiy wahepnenekwa gidawnhan Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy. Nah kinetihwene gimin gitkis hiyeg. Apatra ini nah kamaxwika, nuwan wanakminepka akak inin xen ku apim inin.
20 Foi por esse motivo que pedi para ver vocês e conversarmos. Estou preso com estas correntes de ferro por causa daquele que o povo de Israel espera.
21 Igkisme kaytwa giwn:
21 Então eles disseram: — Nós não recebemos nenhuma carta da Judeia a seu respeito. Também nenhum dos nossos irmãos veio de lá com qualquer notícia ou para falar mal de você.
22 Henneme usuh timé nak ku samah hiyeg muwwapu mbeyhene giwkis nerras ku pariye wewnenepwi gikak Kiyapwiye Jesus gihiyakemni. Inneki keh usuh timepkere piwn gidahankis.
22 Mas gostaríamos de ouvir você dizer o que pensa, pois sabemos que, de fato, em todos os lugares falam contra essa seita à qual você pertence.
23 Nikwe igkis kaniy pahay hawkri adahan igkis timepnes kiyapwiye Pol giwn. Ayteke abet ini hawkri kaayhsima hiyeg danuh atere git. Igkis kabubuk ayge gipinwa. Igme kiyapwiye Pol kinetihwa ta gitkis gimin Uhokri gikumadukan. Ig akkamnihni gitkis mataytak. Ig ekkene gitkis madikte ku pariye amekene Moís gikumadukan kinetihwa gidahan Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy. Ig ekkene gitkis madikte ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa gidahan. Ig awna gitkis:
23 Então marcaram um dia com Paulo. Nesse dia, muitos deles foram ao lugar onde Paulo estava. Desde a manhã até a noite ele lhes anunciou e explicou a mensagem sobre o Reino de Deus . E, por meio da Lei de Moisés e dos livros dos Profetas , procurou convencê-los a respeito de Jesus.
24 Igkis hiyeg timapni henne, gihiyakemnikis ibekhewbet. Gaytakkisme ihe giwn, gaytakkisme ka iha giwn.
24 Alguns aceitaram as suas palavras, mas outros não creram.
25 Ayteke igkis tipikwiyes gihiyakemnikis ka pakekwanama. Igme kiyapwiye Pol awna gitkis pahat yuwit akiw. Ig awna:
25 Então todos foram embora, conversando entre si. Mas, antes que saíssem, Paulo ainda disse mais uma coisa: — O Espírito Santo tinha razão quando falou por meio do profeta Isaías aos antepassados de vocês.
26 “Ataknaba kinetihwa ta gitkis piyaki judeyenepwi. Awnanaba han: ‘Yis ataybiswa git Uhokri giwn kabayhtiwa henneme yis ka pukuhpin. Yis ikí yitew arimkanit giwn kabayhtiwa henneme ka paduk ta yitiwgikut.
26 Pois ele disse a Isaías: “Vá e diga a esta gente: Vocês ouvirão, mas não entenderão; olharão, mas não enxergarão nada.
27 Hiyeg amadgayapu inin pet gihiyakemnikis. Pet gitaybikis. Manan giwtyakkis. Ayge nikwe igkis ka ik adahan giwtyakkis hiyap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, iné kawnata ik adahan gitaybikis timap ku pariye hiyakemniki inyerwatnene, iné kawnata ik adahan gihiyakemnikis pukuhpin. Ayge nikwe igkis ka wages gihiyakemnikis ta numkat adahan nah makniwgikis.’ ”
27 Pois a mente deste povo está fechada; eles taparam os ouvidos e fecharam os olhos. Se eles não tivessem feito isso, os seus olhos poderiam ver, e os seus ouvidos poderiam ouvir; a sua mente poderia entender, e eles voltariam para mim, e eu os curaria — disse Deus.”
28 Nah ikene yinetni ku apim inin kahadbe yis hiyakni ku inakni inetit gidahan Uhokri gamnihra in kuwis awahkiska giminkis hiyeg ku pariye kane judeyenepwima. Igkisme timapni. Igkis ihpin.
28 E Paulo terminou, dizendo: — Pois fiquem sabendo que Deus mandou a mensagem de salvação para os não judeus! E eles escutarão!
29 Pisenwa inakni gawnhan nerras judeyenepwi pese. Igkis piledukewnes kihhawnete ayge.
29 [Depois que Paulo disse isso, os judeus foram embora, discutindo com violência.]
30 Igme kiyapwiye Pol msekwe ayge kamaxka gipineku ku pariye ig gisunpan adahan katiwnihka. Ig msakwa ayge adahan pikana kamukri. Amun ini ig amapa madikte hiyeg ku pariye danuhpene ta git.
30 Durante dois anos Paulo morou ali numa casa alugada e recebia todos os que iam vê-lo.
31 Ig kinetihwene gitkis gimin Uhokri gikumadukan gimin Kiyapwiye Jesus Cristo. Ig kinetihwene gitkis hiyeg akak madikte gibowka. Yuma hiyeg mpitig ayge.
31 Ele anunciava o Reino de Deus e ensinava a respeito do Senhor Jesus Cristo, falando com toda a coragem e liberdade.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.