Lucas 20

Te Naa Besa Unnepu (PAONT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Sumu ka Te Pabe'e mu numu tunedyooedyakwe ka Pabow Nanesootuhi Nobe-kobena'yoona umu Jew numu tutunehanedu-nagatu oo-baa petuse,
1 Veya ta Jesu in Tafaror Bar run ma sabuw i’obaiyih Tur Gewasin binan hima hinonowar, basit firis ukwarih, ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in bairi hina
2 mee oo tubenga. “Haga meeoo u netammana u ka Pabow Nanesootuhi Nobe-kwi u tooe namabedakwabawunu?” Soo Te Pabe'e yise punno'o mee mu nanekwegea, “Nu punno'o ka John-witu mu tubengakwu.
2 Jesu hibatiy. “Kuo anowar, a fair menane ibai iti bowabow kusisinaf? Naatu iti fair i yait it?”
3 Mu ka e nanekwegease nu punno'o ka nuga pooha-witu mu tuukwekwu.
3 Jesu iyafutih eo, “Bo ayu’ubo kwa abibatiyi.
4 Haga ka John meeoo netammana oosoo numu baa-wi matzaka soo Te Naa pute oosoo puusoo oo sukwe manakwe?”
4 John fair i menane bai sabuw bapataito itih, God biyanane ai sabuw biyahine? Kwao anowar.”
5 — ausente —
5 Baise sabuw hikasiy taiyuwih hitatabir hima hibabatiyih hio, “Mi’itube tanao? God biyanane tanao, boro nao, ‘Bo aisim John bibinan men kwaitumitum.’
6 — ausente —
6 Naatu sabuw biyahine fair bain tana rouw tanao, iti sabuw rau’ay gagamin tema’am boro kabayamaim hinarabit, anayabin etei tibitumatum John i God ana dinab orot ta.”
7 Umu yise mee ka Te Pabe'e nanekwegea, “Numme gi oo sopedakwatoo.”
7 Iti na’at hio sawar, basit hiya’afut hio, “Aki men aso’ob John ana fair menane bai.”
8 Soo Te Pabe'e yise mee mu netamma, “Nu punno'o gi hemma mu tuukwe-wa'ne'yoo.”
8 Naatu Jesu iuwih eo, “Ayu auman au fair menane abai abowabow boro men anao kwananowar.”
9 Soo Te Pabe'e Jesus yise mu numu meeoo natugwenga, “Sumu'yoo nana tumasu'ana yise mu numu ooka mabetsea tuunguse, yise mea.
9 Naatu Jesu sabuw oroubonamaim iti na’atube eo, “Ana veya ta orot masaw bow, ana ai grape tanum naatu sabuw masaw bowayah afa tubunih hima hikaif, i ef yok bai nanawanamih in.
10 Ka oo kwasuse, soo tumasuadu ka sumuoo tu tummatziwabe umu-matu taya. Oo naamookwitu a tupooe oo hane tuunguna. Mu numu yise ka pumatoo natayadu petugase oo wupagetahoose gi a tupooe-matu oo hanekupana oo tayakwunihoo.
10 Naatu grape hiw hi’inu’in hiyamur, basit bairut ana veya natit, orot ana akir wairafin ta iyafar eo, ‘Inan ai ro’oh hibirut ayu au nowau ta inab inan initu ana’aan, baise nan masaw bowayah himisir akirwairafin hibai hirab uman en hiyafar matabir.
11 Soo tumasuadu yise tuwazoo kumma'akoosoo pumme tummatzi oetusoo taya. Mu numu yise tubetse suda manena oo wupagetana punowsoo oo ta'ya gi hemma oo geapana.
11 Naatu akir wairafin tabo iyafar maiye na tit, baise masaw bowayah hibai hirab hiu kwanikwaniy naatu hi’i’iyab uman en matabir maiye in.
12 O'no yise soo tumasuadu ka kumma'akoosoo tuwazoo taya, ookow yise manayahoose punowsoo taya.
12 Iban maiye ana aki wairafin baitounin iyafar na tit, baise masaw bowayah hibai hirab feher hitin hibai hitit ufun hisaroun re.
13 Soo tumasuadu yise meeoo tusooyugwe, ‘Howga yise nu manekwu? Nu ka e besaa tooa tayakwu. Umu sakwa sumuna ookow e besaa tooa naka'oedyuku.’
13 Imaibo orot masaw matuwan eo, ‘Abisa boro anasinaf? Anotanot ayu natu ta’imon isan abiyabow aniyafar nan, saise i boro hina’itin hinakakafiy.’
14 Pana mu numu ka oo poonnese meeoo nana'unakwe, ‘Yow esoo ka tumasuadu besaa dooa. Tamme a batsowse, ka oo tubewabe manekwu,’ mee unnena.
14 Baise orot natun iyafar na titit ana veya sabuw masaw bowayah hi’itin taiyuwih himare hiyabuna sawar hio, ‘Iti i masaw matuwan natun enan, gewasin i boro tanarab namorob, saise iti sawar boro it ninowat.’
15 Umu yise ka tumasuape-wikoo oo matzatsepoogese oo batsa.
15 Basit orot natun hibai hirab masaw ana fur ufunane hitaiy re hi’asabun morob.’” Naatu Jesu sabuw ibatiyih eo, “Iti orot masaw matuwan nanan sabuw masaw bowayah isah boro mi’itube nasinaf?
16 Soo tumusuadu ka oo nakahoose ka tu tooa'a nabatsahoose unu suta'a, oosoo yise mu tumahese mu goe. O'no yise oosoo tumasuape hee-ga'yoo kumma'akoosoo numu hane tuungukwu.” Mu numu ka Te Pabe'e nakapunne oo unnena nakasopedakwadoose mee unne, “Suda hayoo.”
16 I boro sabuw nabow narouw hinamorob, naatu masaw i boro nab sabuw afa nitih hinakaif hinama.” Iti na’at eo sabuw hinonowar hio, “Iti na’at i men namatar!”
17 Soo Te Pabe'e yise mee mu netamma, “Ka o'nosoo Te Naa nayadooawabe mee'e nu-kwitu botugupu-ga'yoo,
17 Baise Jesu nuw sabuw itih sawar, basit eo, “Buk Atamaninamaim hikikirum anayabin i kwaso’ob.
18 Nu yow tupe-kwa'ne'yoo. O'no mu gi nuka naka'oedyukudu kadoo namayugwekoo. Ka numu nanemadabuekwu-kwi oo manepetuse umu gi e nakaheesoobedyadu kadoo namayugwekwu.”
18 Imih sabuw iyab iti kabay afe’en hinare nararabih boro hina taweyaweyar, baise iti kabay i tafah nare nararabih boro hinimusumus.
19 Mu Jew numu tutunehanedu ka Te Pabe'e umu pukwitu netammana nakasopedakwatoona oo wutumahookwu mee unnegonno pana mu ewahoo Jew numu-ma sui.
19 Ofafar bai’obaiyenayah naatu firis ukwarih hikok Jesu nati ana veya’amaim hitab hitafatum, anayabin ana oroubon eo naniyan hibaib i iuwih, baise sabuw isah hibir.
20 Umu tutunehanedu-matu ka Te Pabe'e oo-matoo taya mu tutubenga tuunguna ka Te Pabe'e nehoawipunnena oo tunedyooepu-kwitu oo hooawipunne yise ka wakwawa'a numu moohedu-tamme oo tzamunahookwu.
20 Imih hin sabuw afa hitobon, hiyafarih ana itinin sabuw gewasih na’atube hina Jesu hibabatiy abitur tao na’at, saise Jew sabuw hitab Roman gawan hititin baimakiy titin isan ana ef hinuwet.
21 Umu oo-matoo natayadu yise mee oo netamma, “Numme kaaheno numu u tunedyooena sopedakwatoo. U ooosapa Te Naa kaaheno unnepu numu tuukweno'o. U gi numu tuutzeadu, mu numu u-nakwana sumu'yoosoo.
21 Basit iti oro’orot hina Jesu hibatiy, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob abisa o sabuw kubi’obaiyih i tur anababatun naatu ana efamaim kuo, naatu o i men sabuw ufuhine ku’i’itinimih, baise o i anababatun God ana efamaim sabuw kubi’obaiyih.
22 U ka mu wakwawa'a-tamme mu teepu-kooba natunekwiyi-kwitu ha'yoo sooyugwe'e?”
22 Imih kuo anowar, Rome Ana Aiwob isan kabay tabibaiyan i ata ofafar ta’a’astu’ub ai en?”
23 Soo Te Pabe'e ka pumme mu nanekwegeakwu-kwitoo pumme mu hoawipunnena sopedakwadoona, mee mu netamma,
23 Baise Jesu hai baifuwen itin, naatu iuwih eo,
24 “Mu tumanagana e tzapoonneku.” Umu yise sumuoo oo tzapoonnekute. “Haga namanagana ma-ma?” mee'e mu tubenga. Umu yise meeoo oo nanekwegea, “Ka mu Tibo-kooba katudu namanagana ma-ma.”
24 “Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hitin basit ibatiyih, “Iti kabay wanawanan i yait ana yumat naatu wabin tema’am?” Hiya’afut hio, “Caesar.”
25 Soo Te Pabe'e yise mee mu netamma, “Tamme sakwa mu Tibo'o numu pabe'e geasoo umuoo nanumu tumadabuena. Tamme puu Te Naa tumadabuena Te Naa yise te hee-ga'yoo.”
25 Jesu iuwih eo, “Caesar nowan Caesar kwanitin naatu God nowan God kwanitin.”
26 Umu tutunehanedu-matu natayadu gi ha'yoo unni-kwa'ne'yoo ka ewow numu ka pumme nakapunne.
26 Fatumin isan hai tur hibogaigiwas hina hibikubibiruw sabuw nahimaim iyafutih gewas hai kasiy ra’at, naatu men abisa hisinaf.
27 Mu Jew numu nananesootuhidu Sadducee mee nananeadu oo naka'oedyukute soo numu gi hownnekoosoo ka ya'eyina soo oo moogooa ka Te Naa-baatoo me'a, gi too gwetzoi-wa'ne'yoo mee oo sooyugwedu. Susumudu umu-matu ka Te Pabe'e-baa petuse nanatugwe'nga.
27 Nati’imaim Sadducee orot afa morob ufunamaim yawas maiye isan men tibitumatum i hina Jesu hibatiy,
28 Mee yise umu oo netamma, “Ka o'nosoo soo Te Naa yadooawabe Moses mee naneadu mee tunetammapu, ‘Soo nana ka ya'ese soo oo wannga'a sakwa ka oo nodukwa nodukwadoose ka tu Pabe'e dooamu-dookukwu.’
28 “Bai’obaiyenayan, Moses ofafar ta aki isai iti na’atube kirum, orot natabin nama’am aurin kek en namorob, kwafur i boro nati tain ni’awan, saise kek hinatufuw orot murubin efanin.
29 Umu natakwatsukwu'yoo (7) nanakwannga'amu-witu. Soo mu pabe'e nodukwadoose, gisoo dooamu-gana ya'e.
29 Imih, marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu aurin kek en morob.
30 — ausente —
30 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’awan, i auman kek en morob.
31 — ausente —
31 Naatu orot baitounin kwafur i’awan, kek en morob naatu orot ufi’uf kwafur hibi’awan kek en etei himorob in sawar.
32 Saa'a soo mogo'ne punno'o ya'e.
32 Basit uftoro’ot kwafur babin morob.
33 U meeoo unnena, ‘Soo numu tu ya'ekwikoo natzadyodase,’ ka ume unne-kwa'ne mane haga yise umu-matu ka mogo'ne nodukwa-gakwu, umu ka no'yoona oo nodukwa-gapana?”
33 Imih morobone hinayawas maiye hinamimisir ana veya, iti babin boro yait ni’awan, anayabin orot ain uf nah seven etei iti babin ta’imon hi’awan?”
34 Soo Te Pabe'e yise mee mu netamma, “Mu numu meno'o ka yaa teepu-kooba mommodu ooosapa nananodukwadooyikwu.
34 Jesu iyafutih eo, “Orot babin iti tafaramamaim tema’am ana veya i tetatabin.
35 Soo numu ka tuise namayodase gi nananodukwamu-gakwu, umu ka umu Te Naa tutummatziwabe, mu toha kakasa-ga-kwa'ne'yookwu.
35 Baise sabuw iyab gewasih nati efan gewasinamaim ma isan hirurubih naatu morobone misir maiye isan hirurubinih i morobone hinamimisir maiye boro men hinatabin.
36 Umuoo Te Naa besa dooamu ka oo tummatzidu mu toha kakasa-ga-kwa'ne'yoo umuoo ooosapa gwetzoibu nasootuhipu.
36 I boro tounamatar na’atube hinama naatu men hinamorob. Nati sabuw i God natunatun na’atube hinama, anayabin morobone himisir maiye.
37 Tubetse togesapa soo Te Naa numu tu tui-kwikoo mayodakwu soo Moses pana meeoo te netamma ka numu tu tui-kwikoo namayodase. O'nosoo soo Moses ka niwunudu sawabe-kobena wunupunnena soo Te Naa mee oo netamma,
37 Moses bebeyan ebi’obaiyit i turobe, morobone boro hinamisir maiye anayabin buk wanawanan wairaf toto’ab isan kirum. Nati’imaim Moses Regah isan eo, ‘O i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’
38 Soo Te Naa no'oko mu numu moogooa gi watzekute.”
38 Imih iti God i ma’ama wanatowan ana God, men murubih hai Godamih. Sabuw iyab i wanawananamaim tema’am i yawasih.”
39 Susumudu mu nanesootuhibu numu tunedyooedu-matu o konnopunnena ka Te Pabe'e mee netamma, “U besakoo mu tuukwe'e.”
39 Ofafar bai’obaiyenayah afa nati’imaim hima hinonowar himisir hio, “Anababatun turamaim iyafutih bai’obaiyenayan!”
40 Umu yise gi hemmasoo oo tubenga-wa'ne mane.
40 Nati ufunamaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.
41 Soo Te Pabe'e yise mee mu netamma, “Umu nanesootuhibu numu tunedyooedu meeoo numu tunedyooe,” soo Te Pabe'e yise ka David-ma'yoona suaketu. Hownnekoo yise soo David ka Te Pabe'e natubangakwu?
41 Imaibo Jesu ibatiyih eo, “Aisim sabuw teo Roubinenayan orot i boro aiwob orot David ana rara’ane natufuw?
42 Tooe soo David puusoo ka tu hoobeadoo-kwi mee tubotugupana,
42 Anayabin David akisin iti na’atube eorereb Buk Atamanin wabin Psalm imaim kirum,
43 ka umu ume wohonedu e matzooekuno'otoo tooe.” ’
43 Ina ma’am ayu boro a rakit sabuw
44 Nu ka David kobenatusoo, soo Te Naa ka yaa teepu-koobatoo e taya. Nu ka David-ma'yoona kemmadu, ooone'yoona soo David, ‘E Pabe'e,’ natubanga,” mee'e soo Te Pabe'e.
44 David Roubinenayan orot isan i ana Regah rouw eo, naatu mi’itube’emih Roubinenayan i boro David ana rara’ane nan natufuw?”
45 Soo Te Pabe'e ka umu pumme nakatizmodu mee mu netammadyakwe ewa'yoo mu numu oo nakapunne,
45 Jesu eo sabuw hima hinonowar auman, ana bai’ufununayah iuwih eo,
46 “Mu sakwa gi mu Jew numu nanesootuhibu numu tunedyooedu-kwa'ne manepana. Umu puu besa-kwi tu namasooa-ma nasootza'mepunne numu pumme besa neyugwena petukudu. Umuoo ka tu na'ewa tuka numu-koobatu naneyugwena soobedyadu punno'o, o'no mu numu besa mu sooyugwekwu mee'e nasooyugwedu.
46 “Mata to niwa’an Ofafar Bai’obaiyenayah hinanan kwanahaiwih, anayabin i hai kok faifuw manih hina’osen hinabat hinaremor, ahar hai efanamaim sabuw hina’itih hai merar hinay hinakakafiyih, naatu Kou’ay Bar wanawanan efan gewasih hinabow hinamare hinama, na’atube hiyuw ana veya efan gewasih hinabow saise sabuw hai merar hinay.
47 Nanesootuha'e mee naneyugwe pana ka mu pepeawabe nobe umu-makoo tuduha tuwazoo. Umuoo tuma'emukwana umu-matoosoo kodyukwu ka suda mu tumatugu-kwi.”
47 Kwafur baibin hai sawar boro asir hinabow kwanekwan, yoyoban manimanih hinayoyoban, nati sabuw hai baimakiy i boro kakafin anababatun hinab.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.