Atos 17
Te Naa Besa Unnepu (PAONT) vs AAI
1 Mu Paul-no Silas memeadabena ka tubetse baa kumana memeana ka mu Amphipolis noko Apollonia mee nananeadu-toogoo memease, Thessalonica mee naneadu-kwi pepetuga. Yise ka Jason mee naneadu-baa tooa'e. Mu Jew numu o nanesootuhi nobe-ga'yoo.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Soo Paul ooka mu Jew numu nanesootuhi nobe-witoo meahoo ka ooosapa maneyina. Yise pahe nasateba-wi nanesootuhibu mu numu tunedyooeyakwe. Soo Paul mu numu ka Te Naa o'nosoo unnena tuukweyakwe oo nabo-kwa'nesoo hemma manegena.
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 “Soo Te Pabe'e nabatsase yise tuusootabue,” mee soo Paul mu netamma. “Soo Jesus Te Tubetse Pabe'e.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Susumudu mu Jew numu ka Paul noko Silas naka'oedyukute ka Te Pabe'e-witu pumme mu tuukwe, ewa'yoo wakwawa'a punno'o mu Jew-wa'nesoo nanesootuhidu, yise ewa'yoo unu nadatsungadu momoko'ne punno'o ka Te Pabe'e-wi tunaka'oedyukute.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Susumudu mu Jew numu-matu mu nuusoogwedakuna, huuhoo umu totoetzeabu sutakoo nanana ka mu numu ka Paul noko Silas-matoo mu nemanekute. Mu numu yise sumuse, ka Jason nobe-kwi petugonnoga ka Paul noko Silas wategana, mu nehanekwu mee unnena.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Ooonne'yoopana yise gi onoko mu ma'yu. Ka Jason noko susumudu mu tunaka'oedyukudu hemmowkase, ka tunehanepe-kwitu mu bihooga. Umu tu tunehanedu meeoo netamma, “Yow mu Paul-no Silas ena no'oko teepu-koobakwi suda tuneyugwedu. Yow yise umu meno'o pepetu.”
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Soo Jason mu numu-matu-no mu tummatzina, mu nabaa'yookute. Umu Paul-no Silas gi tamme-kobena katudu oedyukute. Umu pummesoo-kobena katudu oedyukudu, Mu Pabe'e Jesus mee naneadu.
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Mu numu, mu pumme moohedu-no naka suta'a ka mu unnena nakase.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Umu ka Jason umu-kooba tumanaga tuunguse, o'no umu mu tzama'wukwu.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 O'no togano mu tunaka'oedyukudu mu Paul noko Silas taya ona Berea mee naneadu-kwitoo.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Mu otuoo Jew numu ka mu Jew numu Thessalonica-witu ooonakwa besa'yoo, umu ka Te Naa unnepu-witu besa nakasoobedyana. Umu ooosapa ka Te Naa besa unnepu nabona neadu, ka Paul unnena soonakatoge'yookuna.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Ewa'yoo Jew numu oo soonaka'oedyukute, umu Greek momoko'ne ewa hemma hee-ga-nosoo, ewa'yoo Greek naana punno'o.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Mu Jew numu Thessalonica-witu oo naka ka Paul ka Te Naa unnepu mu numu Berea-witu oo tuukwe. Umu yise o petugase, susumudu mu numu otuoo ka Paul tumoo'oona ka mu numu ka Paul ooemota mu tooe neyugwe.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Mu tunaka'oedyukudu otuoo yise ka Paul ta'yase, mu Silas-no Timothy yise oso. Susumudu mu tunaka'oedyukudu ka Paul-no mea, oona ka tubetse baa-tamme.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Ka Athens mee naneadu-wi petugase, soo Paul umu puno kemmadu punowsoo ta'ya, ka mu Silas noko Timothy yabesoo umu bi tuunguna.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Ka mu Silas noko Timothy gisoo o pepetuga, soo Paul oona ka Athens-dootu sootsemadyinnumme. Ewa'yoo mu numusoo tumadabuena pummatoo mu nanesootuhidyina otuoo. Soo Paul suda soonamme ka pumatoo mu nanesootuhina ewow onoko poonnena.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Ka mu Jew numu nanesootuhi tabeba oe maneyakwe, soo Paul meayina mu Jew numu noko mu wakwawa'a nanesootuhibu tunedyoo'e. Nonotsa tabeno ka Athens-witoo meayina ka mu numu hemma-ma tumudu Te Naa-witu tuukweyakwe.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Susumudu mu numu atakoosoo nanesootuhibu Epicurean noko Stoic mee nananeadu-matu oonow. Paul umu-no yadoo'a. Meeoo umu unakwe ka Paul pumme tuukwe, soo Te Pabe'e tu ya'e-kwi'yoona namayodapu mee'e. Susumudu umu-matu meeoo nananetamma, “Oosoo Paul ooosapa sukwe yadooadu.” Susumudu punno'o meeoo, “Oosoo sumuna wakwawa'a naa nanesootuhi yadooawabe gi toogoope-gakoo te tuukwe.”
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Umu yise oona ka tu tunehaneyi-kwitoo ka Paul bika Areopagus mee naneadu-kwitoo. Umu yise meeoo oo netamma, “Yaanona u tooe hemma tooe ne mesoo tuukwekwu ka u tunaka-kwitu.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Numme gi ooonnekoo nakadu. Meno'o numme oo pudu nakakwu. Numme yise punno'o oo nakasopedakwadookwu.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Mu numu oetuooo ooonne'yoo. Susumudu umu-matu Athens-witoo nadooamu-doopu, umu-matu punno'o oto nowu'apu ooosapa meeoo apegeamodu, besow pudu tusoohanepe tooetoo besa na'unnedu tutunakakwuna sookwipunnedu.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Soo Paul ka mu tunehanedu-kobena wunuse, meeoo mu netamma, “Nu mu sopedakwadoo mu unu nanesootuha'e.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Nu ka mana nummennummena ewow hemma mummesoo tumadabuena pummatoo mu nanesootuhidyina poonne. Nu sumuoo ka pukooba'yoona mu nanesootuhidyina poonne, meeoo oo-ma natubo'o, ‘Pu-matoo ka mu nanesootuhidyina gi mu nakasopedakwadoona.’ Meno'o nu ooka mu tuukwekwu mu tookwa ka Te Naa-matoo nanesootuhi, pana gi oo sopedakwatoo.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Soo Te Naa no'oko hemma nemadugoopedoopu, no'oko hemma manumudoopu, ka yaa teepu-koobatu no'oko tamme-koobawitoo tuwazoo, ka taba, muha, yise no'oko mu paatoozoobu.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Gi soo Te Naa tamme-makoo hemma soogwa'e ka puu te matabuepu-gana te songapu makase, tamme oo-ma yutsungamo'o te sootuha'e ka hemma te soogwa'e.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Sumuoo mogo'ne noko nana mooe matabuepu, umu-ma'yoona yise tamme ewa numu manepetuga. Mooasoo soo Te Naa hemma nemamakwu.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 O'no sumuna mu numu Te Naa watena, yise unusoo manena oetu nakasopedakwadoo. Umu sumuna oetu nakasopedakwadoo pana gi oo unu namanakwe ooka te nakasopedakwadoona. Yow yise soo Te Naa.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Soo Te Naa gwetzoibu te sootuhipu. Mooasoo mu oo sopedakwadoo soo mu hoobeabe bodu meeoo unakwe ka oo bona. ‘Yow tamme ka Te Naa dooamu.’
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Tamme oo sopedakwadoo ka Te Naa, gi oosoo mu numu tumadabuena pummatoo mu nanesootuhi-kwa'ne'yoo. Soo numu ka hemma matabuekwuse, oetuoo mooe soohanese, yise oo matabue. Tupe-ma, weehepu-ma, tooetoo oa tupe-ma oo matabue. Soo Te Naa God gi ooonne'yoo.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Mu gi ooosapa besa tusooyugwedu soo Te Naa ooonne'yoopana mu nakasootuhi. Meno'o soo Te Naa no'oko numu tooe hanotu tooe mee'e netamma, ‘Mu sakwa suda mu tumaduguna ma'wu.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Pudusoo ka teepu atasoo nu yugwekoo, nu bebesow mu-nagatu sootuhikwu, mu sutakoo numu soo suta'yoo umu-matoosoo kodyukwu.’ Soo Te Pabe'e namayodapu ka oo ya'ekwikoo, ooonne'yoona soo Te Naa no'obatusoo numu ka Te Pabe'e-toohakwi sootuhikwu ka pumme mu naka'oedyukute,” mee'e soo Paul ka mu tunehanedu netamma.
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Umu ka oo nakase, ka numu ya'ena namayoda-witu pumme oo tuukwese nana'atasoo tusooyugwe. Susumudu umu-matu ka Paul-ma'yoona naneko'e. Umu-matu meeoo unakwe, “Numme owetuoosoo unu besa soonakasopedakwadoo.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 — ausente —
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 — ausente —
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.