Atos 16
Te Naa Besa Unnepu (PAONT) vs AAI
1 Mu Paul-no Silas ka memeadabena ka Derbe mee naneadu-too memease ka Lystra mee naneadu-kwi pepetuga. Sumu'yoo tunaka'oedyukudu Timothy mee naneadu oonow nobe-ga'yoo. Oo pea Jew numu. Oo naa mu wakwawa'a numu-matu.
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 — ausente —
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 — ausente —
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Mu Paul, Silas, Timothy-no ka meadabena no'oko tooe hanotu tooe mu tunaka'oedyukudu meeoo tuukwemena. Tamme moohedu Jerusalem-witu meeoo mu netamma, “Gi ka mu Jew nanamooatupu tumayohope mayohopana.”
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Mu numu unu tunaka'oedyukudu nono'otsa tabemeakwi ewasoo tunaka'oedyuku manemena.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Soo Te Naa Besa Pooha mu pihoo nanana ka teepu Asia mee naneadu-kwitoo gi nemeakute. Umu yise Phrygia noko Galatia mee nananeadu teepu-kumi me'a.
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 Ka Mysia mee naneadu teepu-kooba petugase, soo Te Naa Besa Pooha ka teepu Bithynia mee naneadu-koobatoo gi mu nemeakute.
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 Umu yise Mysia-too mease ka Troas mee naneadu-kwi petuga. Nu Luke, o'no o. Nu yise umu-no manika.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Sumu tooise soo Paul meeoo nose, sumu'yoo nana Macedonia-wi'yoona kemmadu oo nose-kwi oo-baa petu, yise meeoo oo netamma, “Ka Macedonia mee naneadu teepu-koobatoo natzemangese, ne tummatzi.”
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 Soo Paul ka meeoo nosese numme ka Te Naa-wi tunaka'oedyukuduna oosooga sumuna tu unnena oonow te waha tuunguna, numme yise Macedonia-witoo meakwu.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Numme yise Troas-wi'yoona mea. Numme natzemangekase Samothrace-wi petuga. Ookow mooa numme tuwazoo natzemangeka, Neapolis-witoo sawe petuga.
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 Numme yise Philippi-wi oona sogo mease oo petuga, soo Philippi ka teepu Macedonia-koobatu mooe nadatsunga. Mu numu otuoo Roman numu. Huu tabeno tooe numme o.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Ka nanesootuhi tabebano numme ka Philippi hooonakwatoo mea ka paa hooodu-kumabaa petuga, mu Jew numu o sumuna nanesootuhiyakwe. Numme aatase, mu momoko'ne nananesootuhidu-no apegea.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Sumu'yoo umu-matu ne nakapunnedu Lydia mee naneadu mogo'ne, Thyatira mee naneadu-witoo nadooa'adoopu. Oosoo Lydia Te Naa-matoo nanesootuhidu. Oo naka'oedyukute ka Te Pabe'e oowetuoo ka Paul pumme tuukwe.
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 Ka saa'a Lydia ka umu puno baa-wi namatzakapu nenuummakuna mee unakwe, “Mu sakwa nu-baasoo ka e sopedakwatoose, nu punno'o ka Te Pabe'e-wi tubetse tunaka'oedyukudu.” Ne tubetse nenuummakute.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Sumu numme oona pukwi'yoona mu Jew numu nanesootuhidyi-kwitoo meana, oosoo tsuaduma togogwa pooha-ga'yoo ne weke'ahoo. Ka tu togogwa pooha hemma manekwuna pumme oo tuukweyakwe soo tsuadumu mu numu tuukweyakwe. Mu numu ka tsuadumu meeoo neyugwedu ewa natumanakakute ka tsuadumu numu tuukwe-kwi.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 — ausente —
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 — ausente —
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Umu meeoo ka tsuadumu neyugwedu unu suta'a. Umu oo sopedakwadoona ka hemma manikwuna, yise gi haka natumanakakwu-wa'ne'yoo.
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 Umu yise ka Paul noko Silas-ma tzakaduse mu numu nehanedu-matoo mu bika. Yise meeoo mu netamma, “Umu naana yow Jew numu, umu tamme-baa'yoona suda tuneyugwe.”
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 Umu meeoo te netammana, “Numme Jew tumayohona mayoho.” Tamme no'yoona mu netumoo'oo ka gi mu Jew tumayohope tumayoho-wa'ne'yoona. Umuoo tumayohope gi tamme Roman numu tumayoho-kwa'ne'yoo.
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Mu numu unu sutana ka mu Paul noko Silas topagetakooha. Mu numu nehanedu yise mu kwasu tzakebooekwunihoose mu tukwutumadu mu Paul noko Silas wupageta tuungu.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Ka saa'a wuna'me mu wupagetase, mu wutumetowse mu tueya'edu umu eya'e tuungu.
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Mu tueya'edu yise numu kwinga'a-kwitu-kwi mu wutumetase, mu kowpa wobe tasekeya-wi tsakunetahoo.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Oona togabeno mu Paul-no Silas nanesootuhina tunekwu'upunne, mu susumudu nakwutumadu mu naka.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 Soo teepu unu yutsungakooha soo tukwutuma nobe punno'o. Soo tukwutumadu tutzakunedapu wugoomedihoo.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Soo tu'eya'edu tupoonnese, ka tukwutuma nobe nanatzakwuna'a wuwonetahoopu mu mayuhoo. Oosoo puusoo too'e nabatsowkwu ka tu tsegesa-ma, mu nuutumedadu ka kuowka mee soonammena.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Soo Paul pabatseoo yadooese meeoo oo netamma, “Gi uusoo namaguapana. Numme togesoo no'yoonasoo yow.”
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Soo tu'eya'edu tukootabuakunoo natuungubodote. Ka unu suise ka Paul-baatoo sookweda meahoose mu-kobena meatzedo petugase, ka unu pooha-ga'yoo mee mu soobedyana,
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 oobenakwa yise mu bihoogase mee mu tubenga, “Ha'oo sakwa nu manese namagwetzoi?”
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Umu meeoo oo nanekwegea, “Ka Te Pabe'e naka'oedyukuse, u namagwetzoikwu no'oko umu u nobe-kwitu tuwazoo.”
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 Umu yise no'oko mu nobe-kwitu nokosoo ka Te Naa besa unnepu tuukwe.
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 Oosoo mu bikease ka tu nuupagetapu-witu baa-ma batzaka, umu yise no'yoona oo nobe-kwitu-nosoo baa-wi namatzaka.
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Oosoo yise tu nobe-kwitoo mu bikease mu maka. Te Naa nesookwugana no'yoona oo sootoge'yookute, oo-matoo nanesootuha'e, ka mu Te Pabe'e-wi tunaka'oedyukudu-no.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Ka tu tabuase, mu numu nehanedu mu tukwutumadu taya ka tukwutuma nobe-kwitoo. “Umu Paul noko Silas tzama'wu,” mee unnena.
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Soo tu'eya'edu ka Paul meeoo netamma, “Soo mu numu moohedu mumme e tzama'wu tuunguse mu sakwa meno'o nanosoo memea.”
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 Soo Paul mu tukwutumadu meeoo netamma, “Numme umuoosoo numme tzama'wuna soogwa'e ka umuoosoo suda mane-kwi. Umu ewow numu-koobena'yoona ne wupageta gisoo ne nehanepana. Umu yise ne wutumeta, tooe numme togesapa Roman numupana. Mu Roman tumaduguna puu gi 'yoo ne matugu-wa'ne'yoo. Meno'o yise mikoo ne watze ta'ya.”
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Mu tukwutumadu ka mu numu nehanedu-baa petugase mu tuukwe. “Mu Paul-no Silas mu Roman numu-matu.” Mu numu nehanedu yise unu nakasua'e.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Umu numu tunehanedu yise mu Paul noko Silas-baa, ka tukwutuma nobe-kwi petugase mu tzama'wuoo, suda nesokwamana ka mu kusegase. Umuoo punno'o onoko mu tayahookwu.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Mu Paul-no Silas yise tukwutuma nobe-kwi'yoona memeahoose ka nobe-kwi pepetuhooga, ka mu tunaka'oedyukudu oetu meeoo netamma, “Unu ooosapa ka Te Naa unnepu oedyukuno.” Oe'yoona yise memea.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.