Atos 1
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI
1 O notne Teopilo, nu pepane timeŋ youkutneŋ uŋoŋ adi Jesudi kwanai tiŋa metam yenindidimeeŋ hatigene kunum gineŋ loguk wondok youkut.
1 Theophilus au buk wantoro’ot i Jesu ana bowabow etei mi’itube busuruf bow sabuw i’obaibiyih inan
2 Kunum gineŋ mu looŋ kwetfoloŋ hatiŋila Uŋgoniŋ Munabulidi Jesu tubulodaune Aposel heki yehidaneeŋ kwanai titiŋdok yenindakaleguk.
2 God bora’ah au mar yey isan i ao akirum. Baise au mar yena’e ana veya orot iyab kob abarin isan rurubinih i Anun Kakafiyinane roube’aten tur itih.
3 Unduŋ tiŋa hatiŋa Jesu kumuŋa kaikaaŋ pilakuk nai uŋaniŋ tububihila helebufa 40 wondok tuwot agaŋ kumuŋ gineniŋ kaikaaŋ pilakukdi hatilak unduŋ nadidok yoŋa Aposel heki nai fee hinek mintayemguk. Mintayemiŋa Bepaŋ’walaŋ namanda foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ wendok yeniluguk.
3 Ana bai’akir ufunamaim, isah irerereb hai not hikwaris hima hibinotanot ana sinaf ef tata’amaim botabirih hi’itin hiturobe i, i yawasin ma’ama, veya 40 wanawanan ana bairererebamaim God ana aiwob isan i’obaibiyih hima hinowar.
4 Naininde Aposel heki dut nanaŋe noŋgoŋ naaŋ yeniŋguk, “Hidi Jelusalem kwet pilap mu bikabuŋa uneeŋ, iŋgoŋ hatibune Bepaŋdi nemek hamdok yofafaŋeguk haniŋgut u hambaak kaŋ uneeŋ.
4 Veya ta bairi hima bay hi’aa ana maramaim, iuwih eo, “Jerusalem men kwanihamiy, baise kwanama Tamai a siwar baitimih eomatani, ao kwanonowar isan kwanakaif.
5 Jon adi Imeyout u ime hinekdi youhamguk, iŋgoŋ helebufa lufom-kabe dapmaune Uŋgoniŋ Munabulidi youhambaat.”
5 Anayabin John i harewamaim bapataito it, baise veya bai’ab na’atube ufunamaim kwa boro Anun Kakafiyinamaim bapataito kwanab.”
6 Aposel heki Jesu dut bopnegiŋ nai uŋaniŋ indiŋ ninadigiŋ, “Wapum, du kobuk me kwet noli widihiŋa yabudokodok saŋiniŋ u Judame heki inditok kotigoŋ be nimbeŋ?”
6 Basit Tur Abarayah etei hina hibita’imon ana veya hibatiy, “Regah, karam iti boun aiwob itab Israel sabuw ititih maiye?”
7 Unduŋ niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Nemenemek hogohogok nai deniŋ hinek mintaneeŋ u hidi nadidok tuwot moŋ, Baŋdi hogok nadilak.
7 Iyafutih eo, “Veya naatu sumar abisa’amaim iti sawar hinamamatar isan i God akisin ana fair tafanamaim veya yakitifuw, i boro men kwa kwanaso’obamih.
8 Hidi adi Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ saŋiniŋdi hehitubu-kilitibune Jelusalem maneŋ, eŋ Judiya maneŋ, eŋ Samaliya maneŋ, eŋ kwet wapum yeŋ dikineŋ nutok sigiyakadi tineeŋ.”
8 Baise kwa i Anun Kakafiyin nanan ana veya’amaim fair boro kwanab, naatu ayu isau Jerusalemamaim boro kwanabusuruf kwanakubuna, kwanatit Judea wanawanan, Samaria, naatu kwanatit kwanan tafaram yomanin.”
9 Mede unduŋ yodapmaaŋ loguk kaŋ yakakuwatune mulukwaŋdi buŋa tumulune kunum gineŋ loguk.
9 Iti na’atube eo ufunamaim, God bora’ah yen himtitiy auman in sakuk wanawanan run himat kasiy.
10 Loune mihiŋiye adi kunum gineŋ uŋgoŋ hakakuwalune lohebiguk kaŋ kunumnehi me lufom tinahukut fafau tugumuk adi uŋgoŋ mintaaŋ yali yeniŋgumuk,
10 Matah etei hikubar nati mar wanawanan rurumaim hibat hi’i’itin, naniyan meyemeye orot rou’ab hai faifuw kwes sisibihimaim himatar. Tounamatar ro’ab bai’ufununayah bairi teo|alt="Two angels speaking to disciples" src="CN01887B.TIF" size="col" loc="Act 1.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.10-11"
11 “Galilihi mewoi, hidi kunum gineŋ maŋgoŋde yadiweiŋ? Hidi Jesu i lolak kaiŋ undiniŋgoŋ hinek kotigoŋ udaneeŋ baak.”
11 Naatu hi’uwih. “Galilee oro’orot, kwa aisim kwabat au mar kwanuwanuw? Iti Jesu ta’imon God kwa biyamaim bora’ah au mar yey, i boro ef ta’imon kwa’itin yeyebe boro namatabir maiye nanan kwana’itin.”
12 Unduŋ yenimbune Oliwa Tuwai bikabuŋa kotigoŋ Jelusalemde wooŋ
12 Imaibo Olive Oyaw hihamiy himatabir maiye hin Jerusalem hitit, ef ana manin i one kilometre na’atube.
13 yotmaaŋ niŋ koom hakiŋneŋ uŋgoŋ fooŋ Pita, Jon, Jems, Endulu, Filip, Tomas, Batolomi, Matiyu, eŋ Jems Alifiya mihiŋiŋ, Saimon Selot, tiŋa Judas Jems mihiŋiŋ,
13 Hina bar hitit, naatu hiyen bar awan ta no tafan i hima’ama’amaim hitit. Iyabowat nati’imaim hima’ama wabih i iti, Peter, John, James, Andrew, Philip, Thomas, Bartholomew, Matthew, naatu James, Alpheus natun, naatu Simon Kafafarayan, naatu Judas, James natun.
14 adi welekubugoŋ tiŋa Jesu miŋ kwayaŋ eŋ tam noli, adi maaŋ feŋ tagiŋ undugoŋ Bepaŋ ninadi kwanai ila tigiŋ.
14 Iti orot i mar etei hina hita’imon hiyoyoyoban, baibin bairi, naatu i wanawanahimaim i Mary Jesu hinah naatu taitin auman.
15 Helebufa lufom-kabe dapmaune metam nadisukilitihinit 120 adi bopneune Pitadi pilali indiŋ yoguk,
15 Nati ana veya’amaim bai’ufununayah etei 120 na’atube wanawanahimaim Peter misir eo,
16 “Me notneye, koom Uŋgoniŋ Munabulidi Dewit nimbune Youkudip Mede gineŋ yohautaguk wendok tuwot biyagoŋ hinek Judasdi memik talitimeŋ tiyembune wooŋ Jesu honegiŋ.
16 “Taitu, marasika Anun Kakafiyin David iwan Bukamaim eo kikirum i Judas ana sinafumaim nati tur na yabin matar. I rafot rouwayan na’atube sabuw bonawiyih Jesu hifatum.
17 Judas adi mebop indi hatiyam gineniŋ kwanai noŋgoŋ titiŋdok iŋgoŋ unduŋ tuguk.”
17 Judas i ata kou’ay orot ta naatu iti bowabow wanawananamaim bairi tabow.
18 (Judasdi kwanai hogoli u tuguk wondiniŋ muneeŋdi kwet faki-kabe niŋ tuwagiŋ. Tuwaune Judas adi kwet tuwa tigiŋ foloŋ maŋ kaba tawaaŋ kumoi miŋgilaŋgoŋ labudapmagiŋ.
18 Bowabow kakafin sisinaf isan ana baiyan hibitin imaim me tubun ukwarin aubabe re yi yan fudir kabutin ihouw.
19 Unduŋ tuguk kaŋ metam Jelusalem maaneŋ itougiŋ adi mede u nadiŋa kwet tuwagiŋ u wou nehi’walaŋ mede foloŋ Akeldama yogiŋ, u mebi Naŋgat Kwet.)
19 Sabuw Jerusalem hima’ama etei ana tur hinowar, imih hai turamaim nati efan wabin Akeldama hiwab. Wab anayabin ‘Rara ana Efan.’
20 Pitadi kotigoŋ indiŋ tomboyoula yeniŋguk, “Koom Youkudip Mede gineŋ Kap indiŋ youkiŋ, ‘Adi yolineŋ nebek nemu ilaak, yoli adi hogok yalaak.’ Eŋ indiŋ maaŋ youkiŋ, ‘Adi kwelikoŋ u nebek niŋ nindapmaune tibaak.’
20 Anayabin Psalm wanawananamaim iti na’atube eo,
21 — ausente —
21 Isan imih, igewasin orot yait ata Regah Jesu wanawanatamaim ma reremor ana veya i bairi tama tabowabow boro i tanarubin.
22 — ausente —
22 Naatu nati orot i John Baptist ana veya’amaim bairi taibuya tana Jesu hibora’ah au mar yey i boro tanarubin. Anayabin ata orot ta nati na’atube tanarurubin i boro Jesu morobone mimisir isan bairi sif tanarubon.”
23 Unduŋ yoŋa me lufom yehitubu-mintagiŋ, me niŋ Josep, wou noli Basabas niyagiŋ agaŋ wou noli Yusto, eŋ me noli wou Mataiyas.
23 Basit orot rou’ab hikutaitih, Joseph wabin ta Barsabas, wabin baitounin Justus naatu Mathias hairi hirubinih.
24 Meyat u yehitubu-mintaaŋ yapmeeŋ Bepaŋ indiŋ ninadigiŋ, “Wapum, du metam’walaŋ nadinadihik hogohogok kadapmalaŋ doktiŋa meyat lufom yendi’walaaniŋ nediyeŋdi
24 Imaibo hiyoyoban. “Regah o sabuw etei dogoroh iso’ob. Imih abifefeyani orot iti rou’ab kwi’obaiyi menatan i o irubin. Peter ana ofonah bairi teyoyoyoban|alt="Peter and others praying" src="cn01903B.tif" size="col" loc="Act 1.24" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.24"
25 Judas’walaŋ kwelikoŋ tiŋa Aposel noli nihitubu-lodaaŋ du’walaŋ wohoge yohautaneem u ninimbu kanim. Judas adi kwanai u agaŋ bikabuŋa hamdok gigit tuguk.”
25 Judas ana efan nab tur abarayan namatar, anayabin Judas iti efan ihamiy ana ma’ama efan rurubinimaim in.”
26 Unduŋ ninadidapmaaŋ kusek lufom moŋgokiŋ, niŋ muniŋgoŋ niŋ kweheyeniŋ, moŋgola indiŋ yogiŋ, me nediyeŋ kusek kweheyeniŋ hamanewek adi Aposel yehitomboyoulek. Unduŋ yoŋa me niŋdi kohoŋ gineŋ boihebiŋa yakuk kaŋ Josep adi looŋ muniŋgoŋ hamaneguk doktiŋa Mataiyasdi Aposel noli yehitomboyoukuk kaŋ kotigoŋ 12 hatigiŋ.
26 Imaibo hi’arow, naatu Mathias wabin hisusu’ub ana veya arow ben, basit Mathias hibai tur abarayah nah 11 hima’ama wanawanah run.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.