Romanos 2
Hẽwandam Hiek (NOAH) vs NTLH
1 Pari hãbmua k'ãijã, hí chan magba chirʌm haju. Mamʌ pua chadcha mag k'ĩirju chirʌm k'ai, hõor wajap'am hawiajã, mʌ hiek hũrbá pʌrʌg jaauk'im: Pua chik'amnaan jaauwai pʌchpaita dʌ̈i wir haig jaau sĩebahab, hamau nem wau nʌmta pʌchdëujã dʌ̈i waaujeewai. Magua pua pöd, “Mʌ chan Hẽwandam dau na k'aibag chuk'u chirʌm” haju k'aba sim.
1 Meu amigo, não importa quem você seja, você não tem desculpa quando julga os outros. Pois, quando você os julga, mas faz as mesmas coisas que eles fazem, você está condenando a você mesmo.
2 Pari maadëu k'ap'ʌ nʌm, Hẽwandamau hõor dʌ̈i hamachdëu nem waaujempierr haajem. Magua maadëu k'ap'ʌ nʌm, magʌm nem k'aigbam waaujem k'ʌʌnan hirua hamach k'ĩircha jaaunaa hich jua machag hãwatab k'aba hãwatpiju.
2 Nós sabemos que Deus é justo quando condena os que fazem essas coisas.
3 Pari pʌ, chik'am higwia jãan mag sĩerrʌm haajemta, pʌchdëujã hamau nem waaujem k'ĩir hich hagjö wauba haajeeb. Mag simta, ¿pua k'ĩirjuawai pʌchta Hẽwandam jua heemua peerdʌju ha chirʌ́? Pʌ chan peerdʌbam.
3 Mas você, que faz as mesmas coisas que condena nos outros, será que você pensa que escapará do julgamento de Deus?
4 Chadcha Hẽwandamau warre pʌ gaai mas deeba haajem. Pari mag pʌch chig haba haajeewaijã, puan pʌch wajap'a sĩewaita mag pʌch chig haba haajempii sim. Pari pua k'augba sim, mag hirua hʌ̈u pʌ dichba haajemʌn, pʌch k'aibag hisegwia hich jʌrmk'ĩirta mag pʌ chigjã haba sĩi warag hoobamjöo haajem.
4 Ou será que você despreza a grande bondade, a tolerância e a paciência de Deus? Você sabe muito bem que ele é bom e que quer fazer com que você mude de vida.
5 Pari Hẽwandamau mag pʌ hig simta, pʌch jʌ̃g t'eeg gaaimua pʌch garmuata hi higjã higba, sĩi warag hichdëu hõor hi hagk'am hed hamachdëu nem k'aigba waaujerrpierr hamach k'ĩircha jaaunaa ham gaai jua k'ʌaba deeju hedta pʌch gaai mas hamk'ĩir hich k'ĩir machag sĩi hãwat p'iepi simjö sim.
5 Mas o seu coração é duro e teimoso. Por isso você está aumentando ainda mais o castigo que vai sofrer no dia em que forem revelados a ira e os julgamentos justos de Deus,
6 Mag hedta dich nem waaujerrpierr hagdaujö hichdëu k'ap maach dʌ̈i haju.
6 pois ele recompensará cada um de acordo com o que fez.
7 Har hʌ̃gt'ar höbërwia bʌ̃ʌrjã meeba hich mag wajap'a wënʌrraju k'ĩirju nʌm dʌ̈i Hẽwandamagta hamach t'ö hiyʌ̈ʌ hapim k'õchgau warag nem wajap'am happai wauju hẽk'aajem k'ʌʌnan, hirua hich dënk'a hauju, hich mag hich dʌ̈i wënʌrramk'ĩir.
7 Deus dará a vida eterna às pessoas que perseveram em fazer o bem e buscam a glória , a honra e a vida imortal .
8 Pari har hi higar k'abanaa warag nem k'aigbamta waum k'õchk'aajem k'ʌʌn dʌ̈in, k'ĩir machag t'ʌnʌmua warre ham gaai jua k'ʌabata hirua deeju.
8 Mas fará cair a sua ira e o seu castigo sobre os egoístas e sobre os que rejeitam o que é justo a fim de seguir o que é mau.
9 Magbaadeewai judionaan mag nem k'aigba waaujem k'ʌʌnta wajap dau haug waup'öbaadëm dʌ̈i hök'ĩirjug pöoma hajurau. Pari wajapcharan hamach happaijã k'aba, judionaan k'abam k'ʌʌnjã nem k'aigbam waaujem k'ʌʌnan, t'umta hĩchab hich hagjö haju.
9 Haverá sofrimentos e aflições para todos os que fazem o mal, primeiro para os judeus e também para os não judeus.
10 Mamʌ magju k'ãai judionaan har nem wajap'am waaujem k'ʌʌnan hʌ̃gt'arjã hich dʌ̈i wajap'ata wënʌrrapiju. Mag nʌm dʌ̈i hĩchab hichdëuta ham t'ö hiek'anaa k'õinaa hich dʌ̈i p'ë wai nʌrraju. Pari hirua magjujã judionaan dʌ̈ipai k'aba, t'um judionaan k'abam k'ʌʌn hawiajã nem wajap'a waaujerr k'ʌʌn dʌ̈in hich hagjö haju.
10 Mas Deus dará glória, honra e paz a todos os que fazem o bem, primeiro aos judeus e também aos não judeus.
11 Hirua mag hãaur k'ʌʌnpaita daupiinaa hiwiir hãbam k'ʌʌn k'a hisëe k'aba haajeewai judionaan hawiajã chi k'aigba nʌm k'ʌʌnan, judionaan k'abam k'ʌʌn dʌ̈i k'aibag hãba t'ʌnʌm, Hẽwandamau hoowai.
11 Pois ele trata a todos com igualdade.
12 Judionaan k'abam k'ʌʌnau chadcha judionaan dënjö Moiseeu ley p'ã pʌatarr chuk'u nʌm. Mag chuk'u naawai mag ley gayam hiek k'augba pekau waaujerr k'ʌʌnag Hẽwandamau mag hiek higbaju. Pari hichiita hamjã hok'oob k'aba hok'ooju, hamach pekau gaaimua. Mamʌ mag Moiseeu ley p'ã pʌarr wai naawai hag gayam hiek k'ap'ʌ nʌmta pekau waaujerr k'ʌʌnagan chadau, hag gaai jaau simjö hipierraa k'aba harr gaaimuata Hẽwandamau hamag hag hiek hëudʌwi warre ham dau hap'ʌʌ hajujã jaauju.
12 Todos aqueles que pecam sem conhecer a lei de Deus se perderão sem essa lei; mas todos aqueles que pecam conhecendo a lei serão julgados por ela.
13 Wajapcharan mag ley gayam hiek k'aug chirawiajã hag hipierraa k'abam chan Hẽwandam na wajaug chuk'u sim. Magarrau hũrwia hag hipierraa simʌn chadau hich Hẽwandamaujã wajap'a sim ha sim.
13 Porque as pessoas que Deus aceita não são aquelas que somente ouvem a lei, mas aquelas que fazem o que a lei manda.
14 Pari jãg judionaan k'abam k'ʌʌnau Moisés ley chuk'u nʌmta, sĩi hamach k'ĩirjug heemuapai hag gaai jaau simjö nem waauwai, merag chuk'u sim hamachdëujã k'ap'ʌ nʌm, k'ani wauju haai nʌ wa waubaju haai nʌ. Mag nʌm haig maata hamachigan ham leíu.
14 Os não judeus não têm a lei. Mas, quando fazem pela sua própria vontade o que a lei manda, eles são a sua própria lei, embora não tenham a lei.
15 Maguata mag nem wajap'a waauwai, mag leita hamach k'ĩirjug hee wai nʌmjö haajem. Mag naawai, k'ar nem wajap'a waauwai wa k'aigba waauwaijã, maguata hamag jajaauk'amjö haajem, hʌ̈u sĩ wa k'aigba sĩ. Mag hamach k'ĩirjug heepai jãga wënʌrraju haai nʌ ha k'ap'ʌ naawaita, maach hi hagk'am hedjã Hẽwandamau Moisés ley higba, hamachdëu k'ap'ʌ haajerraupaita hõor dënjö warag ham k'aibag waumjö haju wa ham kõit hiek'amjö haju.
15 Eles mostram, pela sua maneira de agir, que têm a lei escrita no seu coração. A própria consciência deles mostra que isso é verdade, e os seus pensamentos, que às vezes os acusam e às vezes os defendem, também mostram isso.
16 Maigta mua mʌg maach peerdʌajem hiek jaauwai jaaujemjö, chadcha Hẽwandamau hich Hiewaa Jesucristoogta hõrau meraa nem waunaa hamach hödegpai k'aigba k'ĩirjuajerrjã dawaa hamag jaaupiju.
16 E, de acordo com o evangelho que eu anuncio, assim será naquele dia em que Deus, por meio de Cristo Jesus, julgará os pensamentos secretos de todas as pessoas.
17 Mua jũrr judionaanag magk'im, mʌ hiek hũrbat: Pãar hiek mag pãarta judionaan haawai Moiseeu ley p'ã pʌarr hʌʌrk'a nʌmuata pãach peerdʌju hanaabma. Magnaa, pãar meeunta hich Hẽwandam hõor haawai, hichiita peerdʌju hawi pãachdëupai pãach t'öojem.
17 O que dizer de você? Você diz que é judeu, confia na lei e se orgulha do Deus que você adora.
18 Pãachdëuta hirua nem waupim k'õsimjã k'ap'ʌnaa mag ley gaai jaau simjö k'anta wauju haai nʌ wa wauju k'aba nʌ ha k'ap'ʌ nʌm haajem.
18 Você sabe o que Deus quer que você faça e aprende na lei a escolher o que é certo.
19 Pãar hiek mag pãachdëupaita mag ley k'augbam gaaimua dau k'ĩsumjö nʌm k'ʌʌnjã jaau harrnaa sĩi k'ĩchag heemjö wënʌrrʌm k'ʌʌn bʌ̈jã wʌʌpʌ̈iju haai nʌm haajem.
19 Você tem a certeza de que é guia dos cegos, luz para os que estão na escuridão,
20 Wajapcharan pãachdëuta k'augbam k'ʌʌnag jaau k'augnaa k'ĩirjug meraapaim k'ʌʌnagjã jaau k'aug nʌm haajem, mag ley gaai chadam hiek p'ã wai naawai pãachdëuta nem t'um k'ap'ʌ nʌm hawi.
20 orientador dos que não têm instrução e professor dos jovens. Você está certo de que encontra na lei a apresentação completa do conhecimento e da verdade.
21 Ma chadcha magju haaima. Pari pãachdëu chik'amnag mag jaau nʌmta, k'an jãgwi pãachdëu jaaujemjö haba haajerramma. Pãachdëun hõrag nem jĩgk'apiba jaaujemta, jãgwi pãachdëun chadcha jĩgk'aajerramma.
21 Você, que ensina os outros, por que é que não ensina a você mesmo? Se afirma que não se deve roubar, por que é que você mesmo rouba?
22 Pãachdëun pãach k'apeenag chik'am hʌʌinjã waupiba jaaujemta, jãgwi pãachdëujã chik'am hʌʌin waaujerramma. Pãrau k'õchk'aba haajem, hõrau hamach juau nem waunaa maata hamach hẽwandam hawi hagʌg jëeu nʌm hoowai. Hamau mag nʌm haig chadcha k'aigba sim; pari pãachdëu mag nʌmta, jãgwi pãrau hamau hamach hẽwandamag jëeujem deg nem wajap'am wai sĩsidʌmjã jĩgk'aajẽ. ¿Mag nʌmjã pekau k'abá?
22 Se você diz que não se deve cometer adultério, por que é que você mesmo comete adultério? Você odeia os ídolos, mas rouba as coisas dos templos.
23 Pãachdëupain pãachdëuta mag ley gaai chadam hiek p'ã wai nʌm hawi, haata wounjö t'öojerram. Pari mag hiek'a nʌmta, hag gaai jaau simjö k'aba, Hẽwandam hichaaur nem wau nʌm gaaimua jũrr bigaaum k'ʌʌnag Hẽwandam hëugarta k'aigba hiek'apiejem.
23 Você se orgulha de ter a lei de Deus, mas você é uma vergonha para Deus porque desobedece à sua lei.
24 Pãachdëu jãgju k'apta hich Hẽwandamaucha pãar jöoin higwia hich hiek p'ãpitarr gaai, “Pãach gaaimuata har chi mʌ hiek hʌ̈k'aba nʌm k'ʌʌnaun warag mʌ hëugarta k'aigba hiek'aajem” ha jaaubajieb.
24 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Os não judeus falam mal de Deus por causa de vocês, os judeus.”
25 Wajapcharan mʌgta sim: Chadcha har Moiseeu ley p'ã pʌarr hiek wajap'a hʌʌrk'a simʌgan mehëu p'ʌʌrbich nʌmjã hʌ̈u sim. Pari mag p'ʌʌrbich wai simjã mag ley hʌʌrk'aba sim chan, parta mag p'ʌʌrbich nʌmua Hẽwandam hõork'a nʌm hag dauchach hich gaai wai sim.
25 A circuncisão tem valor se você, que é judeu, obedecer à lei; porém, se não obedecer, é como se você não tivesse sido circuncidado.
26 Pari magba mag mehëu p'ʌʌrbichba ni judiojã k'aba simuata mag ley gaai jaau sim wajap'a hʌʌrk'a simʌn, magan mehëu p'ʌʌrbichba sĩewiajã, maata Hẽwandamagan p'ʌʌrbich simjö sim, hich dau na wajap'a sĩewai.
26 E, se um homem que não foi circuncidado obedecer aos mandamentos da lei, Deus o tratará como se ele fosse circuncidado.
27 Magua, Hẽwandamau maach hi hagk'am hedjã chi mag ley gaai jaau sim hipierraa simuata, pãar dënjö mag chi dauchach hich mor gaai chuk'u hawiajã, hich garmua pãar jaauwímʌcha jaauju, pãrau pãachta Hẽwandam hõor hawia hirua jaautarr dauchachjã pãach mor gaai wai nʌmta mag hi ley p'ã wai nʌm gaai jaau sim hipierraajã k'aba narr haawai.
27 Assim vocês, judeus, serão condenados pelos não judeus, pois vocês desobedecem à lei apesar de terem essa lei escrita e de serem circuncidados, enquanto que os não judeus obedecem à lei, embora não sejam circuncidados.
28 Pãrau k'augba nʌh, judiok'a nʌm chan sĩi maach dënnaan judionaan haawai hõor dak'ĩir dich jöoin hi pʌaba wënʌrrʌm k'aba, ni sĩi Hẽwandam dënk'a nʌm k'ʌʌn dauchach wai chirʌm hanʌmjã k'abam.
28 Portanto, eu pergunto: quem é judeu de fato e circuncidado de verdade? É claro que não é aquele que é judeu somente por fora e circuncidado só no corpo.
29 Judío chaar habarmʌn, sĩi dich morta dauchachpiju k'ãai, Hẽwandam dau na t'ãar wajap'a nʌmʌu. Mag nʌm haiguin chadau sĩi judionaan hi hʌʌrk'a nʌmua k'aba, hich Hẽwandam Hak'arauta mag maach t'ãar wajaug hapi sim. Magta t'ãar wajap'a nʌmʌn chadau, dichjöpaim k'ʌʌnau k'aba, hich Hẽwandamauta chadcha maach hʌ̈u wënʌrrʌm haju.
29 Pelo contrário, o verdadeiro judeu é aquele que é judeu por dentro, aquele que tem o coração circuncidado; e isso é uma coisa que o Espírito de Deus faz e que a lei escrita não pode fazer. E o louvor que essa pessoa recebe não vem de seres humanos, mas vem de Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.