Mateus 23
Hẽwandam Hiek (NOAH) vs NVT
1 Magtarr k'ur Jesuu hõragjã hũrmk'ĩir hiek'amamua maragjã magjim:
1 Então Jesus disse às multidões e a seus discípulos:
2 —Chi machnaanta fariseonaan dʌ̈i Moiseeu ley p'ã pʌarr jaaujem k'ʌʌnau.
2 “Os mestres da lei e os fariseus ocuparam o lugar de intérpretes oficiais da lei de Moisés.
3 Magua hamau jaau nʌm hũrnaa pãachig jajaauk'am hipierraa habat. Mamʌ hoob hamau haajemjö chan hamiet hajim. Jãk'ʌʌnan hamach hipaarmua Hẽwandam dau na hajap'a nem waupi jajaau haajemta hamachdëu chan hamachdëu jaau nʌmjö nem wauba sĩerrjëem.
3 Portanto, pratiquem tudo que eles dizem e obedeçam-lhes, mas não sigam seu exemplo, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Magnaa nem jawaagjã hamachdëu nem jaaum haigta jaau sĩerrjëem. Jãg nʌm haig hõor hʌ̃r nem chʌk'ʌmta jiirpʌ̈pʌ̈ik'amjöta naabahab hajim, hõrau wauju k'aba hatcha p'it'urgk'amta waupi jaauwai. Hõrag mag nem jaauwaijã hamaun hamach hipierraata hapi nʌm, mamʌ mag nʌm chan hamachdëujã hamachdëu nem jaau nʌmjö waujöjöopaijã k'aba nʌmta mag sĩerrjëemgui hajim.
4 Oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
5 Ham nem waubaadëmʌn, hõrag sĩi hamach hoomk'ĩirpaita nem wau sĩerrjëem, hamachdëuta wajapcha Hẽwandam hiek hʌ̈k'a naawai hi dʌ̈i wajapcha nʌm hamk'ĩir. Hamach mag nʌm hawi, Hẽwandam hiek p'ã sĩsidʌm gayamjã jũrr deeum gaai p'ãnaa, chʌdam gaai hẽupʌ̈inaa, hamach piudau gaai jʌ̃pʌ̈inaa dag gaaijã jũapʌ̈imaajemgui hajim. Mag nʌm dʌ̈i hĩchab hamach k'ajũahi gaaijã nem bäbärgta jijiraa jũajemgui hajim.
5 “Tudo que fazem é para se exibir. Usam nos braços filactérios mais largos que de costume e vestem mantos com franjas mais longas.
6 Hõor k'apanag hee t'ach k'oowai, wa sĩi Hẽwandam hiek jaaujem deg k'ãijã biirdʌawai, hamachta sie wajapcharam gaai juupjemgui hajim, hõor k'ĩirp'ee t'umaam k'ʌʌnag hamach hoomk'ĩir.
6 Gostam de sentar-se à cabeceira da mesa nos banquetes e de ocupar os lugares de honra nas sinagogas.
7 Magnaa kaaijã hee hõrau hamach saludaawaijã hamaun hamach t'ö hiek'apinaa hamachig maestro hapim k'õsita sĩerrjëemgui ha jaaumajim.
7 Gostam de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças e de ser chamados de ‘Rabi’.
8 Mag jajawagmamua, ’Pari pãar mʌ dʌ̈i k'apeerk'a nʌm k'ʌʌn chan mʌ hiek hʌ̈k'a nʌm gaaimua t'um hagdaujöpai naawai, pãachig “maestro” hapiju k'aba nʌmgui hajim, chik'amnag. Mʌʌta pãar Maestroou hajim.
8 “Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Rabi’, pois vocês têm somente um mestre, e todos vocês são irmãos.
9 Pãar Haaijã hãbpaita wai nʌm; ma hʌ̃gt'ar sĩejemʌu. Magua, mʌig heegar chan pãach garmuajã hoob parhoobam k'ʌʌnag Hẽwandamagamjö “haai” hichëmiet hajim.
9 Não se dirijam a pessoa alguma aqui na terra como ‘Pai’, pois somente Deus no céu é seu Pai.
10 Hãba mʌch chi Cristopaita pãar Pörk'a chiraawai, hoob pãachigjã “maach pör” hapimiet hajim, dich k'apeen hãba t'ʌnʌm k'ʌʌnag.
10 Não deixem que pessoa alguma os chame de ‘Mestre’, pois vocês têm somente um mestre, o Cristo.
11 Magju k'ãai hãb k'ãijã pãar hee hichta chi pörk'am k'õsi sim k'ai, warag t'umaam k'ʌʌn chogk'aju haai sim. Mag nʌm haigta Hẽwandamau hoowai chi wajapcharamk'a simgui hajim.
11 O mais importante entre vocês deve ser servo dos outros,
12 Mua mag chirʌmʌn, har hamach t'öwia chik'am dʌ̈i hat'uu haajem k'ʌʌn mʌg hatag paawai jũrr Hẽwandamag chaigpa hoo sĩsid haju haawaita mag chirʌm; maimua har mag hamach dʌ̈i hat'uu nʌmjã bʌ̃ʌrjã ham hichaaur haba sĩi warag serbiibamjö haajerr k'ʌʌnta jũrr Hẽwandamau warm k'ʌʌn k'ãaijã hʌ̃rpai hapiju haawaita mag chirʌmgui hajim hich Jesuu.
12 pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados.
13 Maimua mag hiek'ak'agmamua magjim: ’¡Hëh, pãarjã hagjö chi machnaan dʌ̈i Moiseeu p'ã pʌatarr hiek wajapcha hʌʌrk'aajem k'ʌʌn! Pãran pãachdëuta hʌ̃rcha Hẽwandam hiek k'ap'ʌm hanʌmta Hẽwandam haar höbërjujã k'augba nʌmgui hajim, pãachdëu hʌ̈k'aba nʌm gaaimua. Mamʌ mag nʌmta hõrau hi haar höbërju hẽk'aawaijã warag chi höbeerjem döig chawag k'echeu hahauk'amjö haajem, hõor k'ũgur wai nʌmua, Hẽwandam hiek hʌ̈k'apimaaugau.
13 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Fecham a porta do reino dos céus na cara das pessoas. Vocês mesmos não entram e não permitem que os outros entrem.
14 ’¡Hëh, hapdurr, pãar chi machnaan dʌ̈i Moiseeu p'ã pʌarr hiek hajapcha hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn! Pãraun sĩita k'oopaa hʌʌin juagam nemdamjã k'echt'ʌg haumaajerramgui hajim; magnaata sëuk'a warag ham kõit Hẽwandamag jëeu nʌʌ haajerram, juau hogt'om pãach magba nʌm hamk'ĩir. Mamʌ pãach jãg nʌm paar jũrr Hẽwandamau hĩchab pãar gaai jua k'ʌabajugui ha jaaujim.]
14 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados.
15 ’¡Hëh pãar Moiseeu ley p'ã pʌarr jawaag chi machnaan chi mag ley wajapcha hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn dʌ̈i! Pãachdëuta Hẽwandam hipierraacha nʌm hawi pãach dënjö hʌ̈k'api hawaag warp'am magwe jaau wënʌrraajemgui hajim. Mamʌ mag nʌmʌn, chadcha pãach hiek hʌ̈k'abaadee pãach k'ãaijã hat'uuchata k'aibag paapʌ̈imaajem, pãachjö hamjã Hẽwandamau k'ĩmie durr bark'ʌʌiju hayaa hamk'ĩir.
15 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Atravessam terra e mar para converter alguém e depois o tornam um filho do inferno, duas vezes pior que vocês.
16 ’¡Hëh, pãran sĩi pãachjã dau k'augbamjö nʌmta hagjö dau k'augba k'it'ëem k'ʌʌn jua gaai hëudʌ harrumjö nʌmgui! hajim hamach k'ĩircha. Pãach mag nʌm gaaimuata pãar hiek mag “Haai hi jëeujem di higwia nem wauju ha hiek'atarr chadcha wauba hawiajã hidëu mag sim” ha hiek'aajemgui hajim hamag. Mamʌ jũrr “Chi Haai hi jëeujem deg p'ĩr t'ʌnʌm higwiata nem wauju ha hiek'aawain chad hichiita waub k'aba wauju haai sim” haajem, “Hẽwandam dënk'a sim higwiata mag hiek'a naawai.”
16 “Que aflição os espera, guias cegos! Vocês dizem não haver importância se alguém jura ‘pelo templo de Deus’, mas se jurar ‘pelo ouro do templo’ será obrigado a cumprir o juramento.
17 ¡Pãran warag k'ĩirjugjã chuk'unaa dau k'augbamjöta t'ʌnʌm! Pãar k'ĩirjug paraa naak'iin, chi Haai hi jëeujem diita hajapcha sĩebahab, chi p'ĩr k'ãai. Mag sim hee sĩewaita hag heem p'ĩrjã hagjö Hẽwandam dënëg pa sĩebahab hajim.
17 Tolos cegos! O que é mais importante: o ouro ou o templo, que torna o ouro sagrado?
18 Pãar hiek hĩchab mag “Sĩi chi Haai hi jëeujem deg nemchaain p'aag nasãdjö wau sim higwia nem wauju hatarr wauba hawiajã hidëu mag sim” hanʌm. “Pari mag nasãd gaai ofrenda sim higwiata nem wauju habarmʌn chadau hichiita waub k'aba wauju haai sim” haajem.
18 Dizem também não haver importância se alguém jura ‘pelo altar’, mas se jurar ‘pelas ofertas sobre o altar’ será obrigado a cumprir o juramento.
19 ¡K'augabnaan! ¿Magan pãragan chi nasãd k'ãaijã chi ofrendata wajapcha sĩeb? Nemchaai hich happai chan wajaug chuk'u simgui hajim; hãba mag nasãd gaai hausĩubaawaita wajaug haadëp sĩebahab, Hẽwandamau hich dënk'a hat'aawai.
19 Cegos! O que é mais importante: a oferta sobre o altar ou o altar, que torna a oferta sagrada?
20 Chi mag nasãd Haai hi jëeujem degam higwiata nem wauju ha simua chan hãba chi nasãd higwiapai k'aba, hag gaai chi ofrenda paa sim higwiapata hiek'a sĩebahab hajim.
20 Quando juram ‘pelo altar’, juram por ele e por tudo que está sobre ele.
21 Maagwai chi Hẽwandamag jëeujem di higwia nem wauju ha hiek'a simuajã sĩi mag chi di higwiapai k'aba, Hẽwandam higwiapata hiek'a sĩebahab, mag degta Hẽwandam sĩejeewai.
21 Quando juram ‘pelo templo’, juram por ele e por Deus, que nele habita.
22 Maagwai hedjã higwia k'ãijã nem wauju ha hiek'a simuan mag hedjã higwiapai k'aba Hẽwandam higwiapata hiek'a sim, chi hedjã Hẽwandam k'u juupjem haawai. Mag hi k'u juupjem higwiapa hiek'aawai hich Hẽwandam higwiapata hiek'a sĩebahab hajim hamag.
22 Quando juram ‘pelo céu’, juram pelo trono de Deus e por Deus, que se senta no trono.
23 ’¡Hëh, pãar Moiseeu ley p'ã pʌarr jawaag chi machnaan hag hiek wajapcha hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn dʌ̈i! Pãraun pãachdëuta Hẽwandam na wajapcha nem wau nʌm hawia, hi paat hagjö deeg pãach nemjĩir bʌ̈ daiicharam gayampa Hẽwandamag ofrendak'a deejem: pãrau anís heemjã deenaa comino heemjã deejemgui hajim. Pari mag nʌmta jũrr mag ley Moiseeu p'ã pʌarr gaai hag k'ãai nem wajapcharam jaau simjö haju chan k'ĩir heejã paba haajemgui hajim. Pãrau chan wir haig pãach k'apeen dʌ̈i hagpierraanaa ham dau haug k'aug paraa nʌm dʌ̈i hĩchab Hẽwandam hiekta hogdʌba hich jãg hʌ̈k'a wënʌrraju haai nʌmjã k'ĩirjuba haajemgui hajim, majã magʌmta hʌ̃rcha wauju haai nʌmta. Magnaan chad tagam nem pãachdëu wau nʌm pʌaba hich jãg dee wënʌrraju haai nʌm.
23 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, do endro e do cominho, mas negligenciam os aspectos mais importantes da lei: justiça, misericórdia e fé. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
24 ¡K'ĩirjug chuknaan! Pãach pem haawai pãran dö dö nʌm dʌ̈i sĩi pagatjöm k'ãijã döbapʌ̈imua pekaudam waumaaugau hawi, hajap'a sãnaata doojerram. Pari jũrr pekau pöm camellojök'amta sĩi hʌ̃ipʌ̈i nʌmjö nʌm chan pãar gaai mas k'aba haajemgui ha hiek'ajim hamach k'ĩircha.
24 Guias cegos! Coam a água para não engolir um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ’¡Hëh, pãar Moiseeu ley p'ã pʌarr jawaag chi machnaan maimua mag ley wajapcha hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn! Pãach hi haawai pãran sĩi pãach juagam nem hʌ̃rʌm chi memerk'ögpaita hʌk'ak'a haju k'ĩirju sĩerrjëem, mag memerk'öm hee k'ãijã döbaawai Hẽwandam dau na pekau waumaaugau hawi. Mamʌ pãachdëu chik'am nemdamjã pãach dënk'a haunaa waragta p'atk'onjã nem pöm paarpam k'õchk'a t'ʌnʌm gaaimua pekau pöm nʌm chan hisegba, ni Hẽwandamag chugpaapi jëeujujã k'ĩirjuba sĩerrjëemgui hajim.
25 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Têm o cuidado de limpar a parte exterior do copo e do prato, enquanto o interior está imundo, cheio de ganância e falta de domínio próprio.
26 ¡Moiseeu ley p'ã pʌarr wajapcha hʌʌrk'aajem k'ʌʌn hanʌmta k'augabnaan! Jãg t'ach k'oopierr nem jã hʌk'ak'a haajemjö, ¿jãg pãach t'ãarta nacha Hẽwandamag hʌpibamma? Pãrau magta hamʌn chadau hʌ̃rpai k'aba pãar t'ãarpata wajap'a wënʌrrajugui ha jaaujim.
26 Fariseus cegos! Lavem primeiro o interior do copo e do prato, e o exterior também ficará limpo.
27 ’¡Hëh, pãar Moiseeu ley p'ã pʌarr hajapcha hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn hag ley jawaag chi machnaan dʌ̈i! Pãran sĩi hõor hauk'ërtarr jẽbdijöta sĩsidʌm. Sĩi daaugajãrpai hoowain wajap'a jarnaa hooimʌ wau sĩsidʌm; pari mag sim hag hee hierr wa hook'iin, sĩi maach hinaa pa happaita t'up'ãau nʌnʌidʌm.
27 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! São como túmulos pintados de branco: bonitos por fora, mas cheios de ossos e de toda espécie de impureza por dentro.
28 Pãarjã magta t'ʌnaabahab hajim: Sĩi k'ĩir heerpaawain hõor wajaauga t'ʌnʌm; pari pãar t'ãran k'aibagauta sĩi hãr sĩsidʌm.
28 Por fora parecem justos, mas por dentro seu coração está cheio de hipocrisia e maldade.
29 ’¡Hëh, pãar Moiseeu ley p'ã pʌarr jawaag chi machnaan maimua mag ley wajap'a hʌʌrk'aajem haajem k'ʌʌn! Pãraun pãach magba nʌm hamk'ĩir, warrgar pãach jöoin Hẽwandam hi jaaujerr k'ʌʌn chadcha hõor wäjäaun harr haawai hagt'a k'ĩir heyaa wai wënʌrrʌm hawia, ham hauk'ërtarr jã hʌ̃rjã sirppapiba warag nem hooimʌ wau sĩsiu haajemgui hajim.
29 “Que aflição os espera, mestres da lei e fariseus! Hipócritas! Constroem túmulos para os profetas, enfeitam os monumentos dos justos
30 Magnaa pãar dën, “¡Hih! maachta maar jöoinau mag Hẽwandam hi jaaumien k'eechjerr jaar narr hak'iin, marau chan ham dënjö mag maach jua paarmua dʌ̈i ham k'ëchbak'am” ha hiek'aajem.
30 e depois dizem: ‘Se tivéssemos vivido no tempo de nossos antepassados, não teríamos participado com eles do derramamento de sangue dos profetas’.
31 Pari sĩi pãachdëu mag nʌmuapai pãrau pãachdëujã k'ap'ʌ naabá, pãach mag warrgar Hẽwandam hi jaaujerr k'ʌʌn k'ëchmien chaaink'a nʌm.
31 “Ao dizer isso, porém, testemunham contra si mesmos que são, de fato, descendentes dos que assassinaram os profetas.
32 Mag hak'ʌʌn chaain haawai hĩs pãachdëujã hagjö hajurauma mʌ dʌ̈ijã hajim hamag.
32 Vão e terminem o que seus antepassados começaram.
33 ’¡K'aibag, nemk'õr chi benen paraamjönaan! K'anii pãar jãg t'ʌnʌmta k'ĩmie durr wëtba peerdʌbajupa. Pãar chan peerdʌbam.
33 Serpentes! Raça de víboras! Como escaparão do julgamento do inferno?
34 K'ap'ʌ habat: Mua pãar hee mʌch hi jaaumien pʌ̈iwia k'ĩirjug k'augk'am k'ʌʌnjã maestronaan dʌ̈i pʌ̈iju. Pari mag mua ham pʌ̈ibaawai hãaur k'ʌʌn pãrau k'ëchpʌ̈iwia hãaur k'ʌʌn sĩi pakuls gaaijã bʌʌrnaa k'ëchmaju; hãaur k'ʌʌn pãrau pʌrnaa pãach Hẽwandam hiek jaaujem deg wʌjã wʌmaju; maagwai hãaur k'ʌʌn hamach pʌr haupiba deeum p'öbör hee k'ãijã dʌr wënʌrraawai hagpierr pãrau ham hẽudee k'oojem nem hẽudeemjö hẽk'aju.
34 “Por isso eu lhes envio profetas, homens sábios e mestres da lei. Vocês crucificarão alguns e açoitarão outros nas sinagogas, perseguindo-os de cidade em cidade.
35 Pãach mag t'ʌnʌm gaaimua, warrgar Abel t'õotarr haigmua hewag pawiajã hõor Hẽwandam na wajap'a durrarrta k'ëchmatarr bag hãrtarr t'um jöoi Zacarías Berequías hiewaa Haai hi jëeujem deg t'õo naawai bag hãrtarrpa Hẽwandamau t'um pãach gaaita t'ʌpʌ̈iju.
35 Como resultado, serão responsabilizados pelo assassinato de todos os justos de todos os tempos, desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram no templo, entre o santuário e o altar.
36 Cha mʌ hiek'a chirʌm hiek'au warrgarwe pãach jöoinau maagjerran pãach chi hĩs hewagam k'ʌʌn gaaita pajugui hajim, pãachdëujã hamau nem waaujerrjöta wau naawai.
36 Eu lhes digo a verdade: esse julgamento cairá sobre a presente geração.”
37 Mag Jerusalén p'öbör hee Haai hi jëeujem deg simua hʌ̃apërmamua magjim: ’¡Hëh! ¡Aay, Jerusalenpien! Pãraun chadcha warrgarweta Hẽwandamau hich hi jaaumk'ĩir chogpʌ̈i nʌm k'ʌʌnjã k'a k'õchk'aba, warag mokoujã bar wai nʌmua k'ëchpʌ̈imaajemgui hajim. Biek k'apan mua pãrag jaaujeejimgui hajim, hãt'ãrr hʌʌirau hich chaaindam t'umaa hich hich heegar t'oor wai juupjemjö pãar t'ʌa wai chitaag. Mamʌ magtarrjã pãachdëuta bʌ̃ʌrjã mag k'õchk'abajierram.
37 “Jerusalém, Jerusalém, cidade que mata profetas e apedreja os mensageiros de Deus! Quantas vezes eu quis juntar seus filhos como a galinha protege os pintinhos sob as asas, mas você não deixou.
38 Jãgtarrau nau pãrau hoomaa habarju. Nau mʌ mʌg chitʌʌ hawia petaawai pãar sĩi di pariim hee wouchnaan p'ëpʌabajëmjöta pãach happai nʌisijugui hajim, k'aigpërjujã chuk'u.
38 E, agora, sua casa foi abandonada e está deserta.
39 Magbarm haigmua tag pãrau mʌ hoobam hajim. Pãrau mʌ hoojuun, hãba ya pãachdëucha deeu mʌ hurum hoowi, “Hʌ̈uchata Hẽwandam pua pʌch jũrr pʌch Chaai maar hat'ee Reik'a pʌ̈ibarm” hanʌm haigta deeu mʌ hoojugui hajim.
39 Pois eu lhe digo: você nunca mais me verá, até que diga: ‘Bendito é o que vem em nome do Senhor!’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.