Marcos 7

Hẽwandam Hiek (NOAH) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 K'ãai hãb Jerusalén p'öbör heemua Jesús haig bëejierram haajem, Moiseeu Hẽwandam hiek p'ã pʌatarr wajapcha hʌʌrk'aajem k'ʌʌn dʌ̈i hich hag Hẽwandam hiekpai jawaag chi machnaanpa.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Mag bëewia hamachdëu hoowai hi k'apeen juajã hʌbata t'ach k'ö nʌm hoobaawai hʌ̈u k'abata nʌm hajim hanaabá.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 (Hamau mag hiek'a narran, hamach chi judionaan t'um hamach jöoin hi pʌaba warrgarwe t'ach k'oopierr hajap'a jua hʌnaa k'oojemta warm k'ʌʌnau hich jãg juajã sũgba k'ö narr haawaita mag hiek'a naajim hanaabá. Maguata ham meeun chan jua hʌb k'aba chan t'ach k'öba haajeejim haajem, Hẽwandam dau na hamach hãrju hawia.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Maguata merrkau hee hudt'urwia bëeujã, hamach jöoinau jaaujemjö, jua hʌba chan pöd t'ach k'öba haajem haajem. Mag tag hamau nem waaujem k'ĩir k'apan t'ʌnʌm hamach warrgarm k'ʌʌn jöoin hi pʌaba, maguata hamau t'um hamach dö doojem jarr, t'ëp, jiedöpjömjã t'um hʌk'apʌ̈iwi hĩchab hamach k'ãaijem putjã t'um jãk'apäaijem hanaabá.)
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Hamach hich mag sĩerrjëem k'apta chi fariseonaanau maestronaan dʌ̈imua hich Jesuug, —¿K'an jãgwia pʌ k'apeenau warrgurwe maach jöoinau jaaujem hipierraa k'aba, sĩi juajã hʌba hich jãgta t'ach k'ö nʌma? hajierram hanaabá.
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Mag hichig jëeubaa jũrr hich Jesús garmua hamag magjim hanʌm:
6 Jesus respondeu:
7 Jãg nʌm haiguin parii pãach hip'it'ur pãrau mʌrʌg jëeuju.
7 A adoração deste povo é inútil,
8 ’Mag chirʌmʌn pãachdëujã Hẽwandamau nem jaau sim hipierraa k'aba, sĩi pãach jöoin hiigta hee ham k'õchgau warag hirua nem jaau sim hichaaur sĩi pãach juagam nem hʌk'ak'a haju happai k'ap sĩerrjëe haawaita mag chirʌmgui hajim hanʌm hamag.
8 E continuou:
9 Hamag mag hiek'apʌ̈iwi hichdëupai hĩchab magjim hanʌm: ’Sĩi pãach jöoin hiigta hʌ̃rcha hee ham k'õchgau pãrau Hẽwandam hiek chaar gaai jaau simta warag hasekasmap'a haajem.
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Jãgju k'apta warrgarwe jöoi Moisés k'ararrau, “Pʌch haai pʌch hãd dʌ̈i jãsenenaa hök'ö habá” hajim hanʌm. Maimua, “Har hiwiir hãbmua k'ãijã hich haai wa hich hãd k'ãijã t'õpnaa hãauk'a simʌn, maan warreta t'õopʌ̈iju haai nʌm” ha sim.
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Pari Hẽwandamau hich hiek gaai mag jaau simta jũrr pãar hiek mag hãbmua k'ãijã dich hayag wa dich hãdag k'ãijã, “Pãrau hig nʌm mua wai chirab mamʌ pöd mua deeju k'abam, ya t'um Hẽwandam hit'eem haawai” ha hiek'aju haai sim hanʌm, dich dënnaan dau haug k'augba.
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Magnaa pãar hiek mag ya chi mag hiek'abarmua chan mag dich dënnaan hiwiir hãb k'ãijã dau hap'ʌʌ k'ërʌm hoowiajã hagʌg hoobamjö haju haai sim haajem hanʌm, bʌ̃ʌrjã hagʌg hooba.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Jãg pãach jöoin hiigta hee nʌmua pãrau Hẽwandamau nem waupi jaau simta warag hisegpʌ̈i nʌm k'abahab hajim hanʌm hamag. Mag nʌmta hewagam k'ʌʌnagjã pãrau hich magta k'augpi wëtum; mamʌ magpaijã k'aba, mag tag pãrau nem k'aigba jaaujem nem k'ĩir k'apan t'ʌnaabahab hajim hanʌm hamag.
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Jesuu mag hiek'awia hich haig hõor t'ʌ̃rk'a haunaa hamag, —Pãadë t'umaam k'ʌʌnau mʌ hiek wajap'a hũrbat hajim hanʌm.
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Mʌg jẽb gaai chadcha hõor pekaudam paraa k'it'ëem. Pari sĩi parhooba t'ach k'ö nʌmuapai chan Hẽwandam na hõor hãrba haajem. Hẽwandam na hõor hãrpiejemʌn pãach t'ãar hee nem k'aigbam k'ĩirjunaa hiek'aawaita pãachdëupai pãach hãrpiejemgui hajim hanʌm. [
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Magnaa hamag, Jʌ̃g hʌ̃rʌʌnaa wajap'a hũrbat hajim hanʌm cha mua pãrag jaau chirʌm.]
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Jesuu hõrag mag hiek'awia hichta jũrr haigmua chaaug petajim haajem. Maimua ya deg paauk'abaimaawai chi k'apeenauta deeu hich hag hiekpai hirig jëeu naajim haajem, hamachig jaaumk'ĩir.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Mag hichig jëeubaawai jaaumamua, —¿Wa mag chan pãraujã hagt'a mag hiek k'augbata naab? hajim hanʌm hamag. Mua k'abá pãrag, “Sĩi t'ach k'ö nʌm gaaimuapai chan pekau paarpaba haajem” ha chirʌmgui hajim hanʌm.
18 Então ele disse:
19 T'achdam k'ö nʌmʌn sĩi buch heepaita sĩeimaajem, t'ãar heejã dubba. Mag buch heepai sĩewi chëbapäaiwai deeu chuk'u haadeejemgui ha jaaumajim haajem.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Mag hiek'amamua pʌaba hich Jesuu hamag, —Hõor pekau paarpa nʌmʌn t'ãar heemua k'ĩirjug k'aigbam höbër nʌmuata pekau paarpa nʌmgui hajim hanʌm.
20 Ele continuou:
21 ¿K'an jãgwia mag sĩ? T'ãar heeta magʌm k'ĩirjugjã t'um hompaa hauwia mammuata dawag höbër t'ʌnaawaima hajim hanʌm. Mammuata höbër t'ʌnʌm: dich hʌʌi k'abam dʌ̈i k'apes haju k'ĩirjug, nem jĩgk'aju k'ĩirjug, maimua hõor t'õoju k'ĩirjug.
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 Mag tag höbër nʌm: chik'am nemta dich dënk'a haum k'õsi haju k'ĩirjug, deeum hʌʌin wauju k'ĩirjug, parhooba nem k'aigbam nem wauju k'ĩirjug, chik'am k'ũgurju k'ĩirjug, chik'am hãauk'a hiek'a nʌm, wir haig dich t'ö nʌm, maimua sĩi donjö k'ĩirjug chuk'u nem wau nʌm.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Magʌm nem t'um t'ãar heemua dawag höbërdʌtk'a t'ʌnʌmuata Hẽwandam dau na hõor pekau paarpapiejem ha jaaumajim haajem hamag.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Jesuu maig hõrag jaau sĩewia petajim haajem, Tiro durr Sidón dʌ̈i nʌmʌg. Mag mawia hõor haig jẽerimajim haajem. Mamʌ mag hich deg pabaimamjã hõrag k'augpimap'a sĩejim hanaabá.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Mag hich k'augpimap'a sim hãba, hʌʌik'aardam t'õt'õrrsöm bënëu baarjerr hãdau mag hi barbaimam hũr hat'aawai, Jesús haar mawia hi k'ĩirp'ee kanieu p'õbk'abaimajim hanʌm.
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Mag hʌʌi deeum durr Sirofenicia hanʌm durram hajim hanaabá. Hich mag hʌʌirau Jesús haar mawia chaigpaimajim hanʌm, hich chaai mor heem t'õt'õrrsöm bën höbeerpʌ̈imk'ĩir.
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Magbaa, judionaan k'abam k'ʌʌn chan hagt'a monaauju k'aba chirʌm hawi, Jesuu hich mag hʌʌirag hogt'ompai, —Hidëu nacha Hẽwandam chaainta t'achdam k'öpi hat'á. Mua pua jaau simjö pʌ chaaita nacha monaauk'iin, mua hoowai dich chaainag deeju harr panta k'echeunaa saakienag deebarmjö hajugui hajim hanʌm hirig.
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Magbaa chi hʌʌyau pʌaba, —Señor, pua jaau simʌn chadau. Pari hiin saakienaujã chaain jua bigaau chi pichag mes heegar k'ʌimam k'oojemgui hajim hanʌm. Maagjeewai mʌ Israelpie hʌʌi k'aba hʌab mamʌ, ¿pua mʌ chaaijã dau haug k'augbaju k'ai? hajim hanʌm hirig.
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Magbaata Jesuu hirig, —Pʌch jãg hiek'a hʌm gaaimua pʌ chaai mor heem mepeer ya höbërbaadëm. Ya pʌ pʌch diig maju haai hʌmgui hajim hanʌm hirig.
29 Jesus disse:
30 Mag Jesuu hichig “Pʌch diig maju haai hʌm” habaawai, chadcha mawia hooimaawai, hi chaai chadcha monak'a put hee werba jẽer sim hooimajim haajem, Jesuu jaautarrjö chi mepeer ya hi mor heemua höbërbaaderr haawai.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Mag chaai monaaupʌ̈itarr k'ur Jesús majim haajem, Tiromua Galilea t'ʌrrdöog. Mag mamua Sidón p'öbör hee dichwia Decápolis durrjã hagjö dichjim haajem.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Mag Galilea pabaimaawai hõrau hi haig waibëejim hanaabá, woun hãb kach k'ĩsunaa meu k'ʌk'ʌaa k'itʌm. Mag chi waibëetarr k'ʌʌnau Jesuug chaigpaimajim hanʌm, hamach haaunaandam gaai pʌrbarmua monaaupʌ̈imk'ĩir.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Magbaawai Jesuu chi woun mag kachdam k'ĩsunaa meu k'ʌk'ʌaa k'itʌm hich hap chawag harrnaa, hi kach hee jĩgpiriu p'ĩ hoonaa, deeu hich jĩgpir gaaipai hichöoujã homnaa, jũrr hi meuk'ĩir gaai jãrpʌ̈ijim haajem.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Maimua hʌ̃gt'aag heerpanaa, jãp'ö duraa hʌ̃inaa chi wounag, “¡Efata!” hajim hanʌm. Mag sim haiguin maach meúan “¡Kach haardʌbaad!” ha sim hajim hanaabá.
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Jesuu mag hiek'abarm bʌ̈rre mag kach k'ĩsu sĩerrjã warre kach haardʌbaadëm dʌ̈i chi meuk'ĩirjã hagjö nem wajaug hagua hiek'a sĩsijim hanaabá.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Magbaawai hõor haig narr k'ʌʌnag, —Mʌg mua jãg woun monaaubarm hoob chik'amnag jaaumiet hajim hanʌm hich Jesuu.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Mag hoowia hõor t'um dauderraa nʌm hiek'au hi higwia, “Jesuuwan nem t'um wajap'ata wau nʌrraajem. Maguata kach k'ĩsum k'ʌʌnjã kach haardʌpinaa meu meraam k'ʌʌnjã wajap'a hiek'apimaajem” ha hiek'a naajim hanʌm.
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.