Lucas 18

Nkangala NT (NKN_TWF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu ualekele vandongisi vendi cisimo eci kuvalongesa nguendi, vapande kulombela ntsimbu yoshe cakuhona kuecela.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Uahandekele nguendi, “Mu mbonge imo muakele muka kuyula uje kateuele Njambi cipue kusingimika vantu.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Kaha naua mu mbonge ijevene muakele ntuluue uje uakele nakuija kuli ikeye vintsimbu viavingi na kuhandeka nguendi, ‘njihaneko kapandi kange ha vitozi vange!’
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Ha ntsimbu yaindende uje muka kuyula uavianene, hajevene uahandekele kuli ikeye vavenia nguendi, ‘Cipue kunjiteue Njambi cipue kusingimika vantu,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 vuno honi ou ntuluue nanjishupu cikuma, njapande kumuhana kapandi kendi, omuo nga atualelelaho kuija kaha aka njihonesa!’”
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Kaha Muene Yesu uahandekele nguendi, “Ivuilileni vije viahandeka uje muka kuyula uakuhona vusunga!
6 E o Senhor continuou:
7 Nkuma Njambi kasa kuyula mu vusunga ku vantu vendi vaje valinakulilila kuli ikeye vutsiki na mutania? Nkuma ngueni akasimbula mukuvakuasa ndi?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Njimileka nguange, hajevene akavahana kapandi kavo. Vuno honi omo Muna Muntu akeja, akauanaho vantu vali nalutsilielo hano ha mavu ndi?”
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Yesu uate cisimo eci naua kuli vantu vaje vaka kutsiliela vusunga vuavo vavenia nakushaula vakuavo,
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 Uahandekele nguendi, “Vamala vavali vayile ku njivo ya Njambi nakulomba, umo Kafaliseo, mukuavo muka kutambula lisimu.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Kafaliseo uemanene na kulomba nguendi, ‘Njikutsantsela Njambi, yange kunjafuile ngue vakuetu vantsintsa, vaka kuhona vusunga, vaka vupangala. Yange kunjafuile ngue uje muka kutambula lisimu nemana kuje.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Njikaliumina kulia ha matangua avali mu simano, njikahana cimo kulikumi ca vioshe vinjikauana.’
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Vuno honi uje muka kutambula lisimu uemanene ku lahako, kaha kasele cipue kutala kuilu, vuno honi ualivete ha ntulo na kuhandeka nguendi, ‘Njambi, civuile cikeketima yange muka vupi.’
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Njimileka,” nguange, “uje muka kutambula lisimu uaile kuimbo liendi mu vusunga kupulakana uje Kafaliseo, voshe vaje valijundula vakevo vavenia vaka vakehesa, vuno honi voshe vaje valikehesa vakevo vavenia vakava jundula.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Vantu vanehelelele Yesu vanike vavandende linga avasaleke mavoko, kaha omo vandongisi vendi vacimuene, vesekele kuvindika vaje vantu.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Vuno honi Yesu uasanene vanike vavandende veje kuli ikeye, uahandekele nguendi, “Eceleni vanike vavandende veje kuli yange keti muvavindike, omuo vumuene vua Njambi vuli ku vantu ngue ava vanike vavandende.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Mua vusunga njimileka nguange, uoshe uje katambula vumuene vua Njambi ngue kanike uamundende, kakakovela mu vumuene vua Njambi.”
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Litangua limo umo mukuluntu ua Vayunda uehuile Yesu nguendi, “Mulongisi uacili, vika njinapande kulinga linga njikauane muono uakuhona kuua?”
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Yesu uamukumbuluile nguendi, “Vika unjitumbuila nguove uacili?” Naumo uahi “uacili kuvanga Njamba lika.
19 Jesus respondeu:
20 Uatantekeya mashiko a Njambi nguauo, ‘Keti ulinge vupangala, keti utsihe, keti uive, keti uvangeye mukueni vukaleho vua makuli, singimika isho na noko.’ ”
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Kaha uje yala uakumbuluile Yesu nguendi, “Mashiko oshe aua njaononoka laja hume kuvuanike vuange.”
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Kaha omo Yesu uevuile evi, uahandekele kuli ikeye nguendi, “Kunasupila cuma cimo ciunapande ku linga. Ya ukalandese vioshe viulinavio kaha ukahane vimbongo vioshe kuli tuhutu, kaha ukakala na vufuko muilu, kaha uije, uakunjikave.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Vuno honi uje yala omo uevuile evi, kaha uanienguele, omuo ikeye uakele navufuko vua vuingi.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Omo Yesu uamuene nguendi naniengua, kaha uahandekele nguendi, “cinapu cacikalu kuli vaka kufuka kukovela mu vumuene vua Njambi!
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Cacikalu kuli kamelu kukovela mu lisho lia nguya vuno honi cacikalu cikuma kuma muntu muka kufuka kukovela mu vumuene vua Njambi.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Kaha vaje vantu vovuile, vamuihuile nguavo, “Iya honi akovoka?”
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Kaha Yesu uavakumbuluile nguendi, “Kuli viuma vije vantu kuvasa kulinga vuno honi Njambi asa kulinga coshe.”
27 Jesus respondeu:
28 Kaha Petulu uahandekele nguendi, “Tala! Yetu tunaseza vioshe vituli navio, nakukukava.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Kaha Yesu uahandekele kuli vakevo nguendi, “Eyo, mua vusunga njimileka uoshe uje naseza njivo yendi, cipue mpuevo yendi, cipue munaina, cipue visemi vendi, cipue vana vendi, omuo vumuene vua Njambi,
29 Jesus respondeu:
30 akatambula viavingi cikuma mu muono ou na muono ua yaye mu miaka ije ikeja kulutue.”
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Yesu uatualele vandongisi vendi likumi na vavali kuavo lika, kaha uahandekele kuli vakevo nguendi, “Evuilileni! Tulinakuya mu Yelusalema kuje viuma vioshe vije vivasonekele kuli tunanguizi va Njambi va Njambi hali Muna Muntu linga vika lishulisise.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Muna Muntu vakamuhana ku mavoko a Maloma vaje vaka mushendumuna na kumutuka na kumujekuila malenzi.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Vaka muveta, kaha vaka mutsiha, vuno honi munima ya matangua atatu akasanguka.”
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Vuno honi vandongisi vendi kuvovuisisile nacimo cahi ha viuma evi, omuo kulumbunuka kua mezi aua vavashuekeleleuo linga keti vatantekeye vije via handekele Yesu kuli vakevo.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Omo Yesu uahete kuyehi na Yeliko, kuakele yala umo ua kapuputua uakele kumukulo ua ngila nakulomba.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Kaha omo uevuile civunga ca vantu cili nakuita, kaha uehuile nguendi “Vika vili nakulingika?”
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Kaha vamulekele nguavo, “Yesu uaku Nazaleta hali nakuhita.”
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Kaha uatambakanene nguendi, “Yesu! Muna Ndaviti! Njivuileko cikeketima!”
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Kaha vantu vaje vakele kulutue lia civunga, vamulekele linga aholoke. Vuno honi ikeye uatambakanene cikuma nguendi, “Ove Muna Ndaviti! Njivuileko cikeketima!”
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Yesu uemanene nakushika nguendi, “Muneheni kuno”. Omo uje yala uashuenene kuyehi, Yesu uamuhulisile nguendi,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Vika utonda linga njikulingile?” Kaha uamukumbuluile nguendi, “Muene njitonda linga njimone naua.”
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Kaha Yesu uahandekele kuli ikeye nguendi, “Mona! Lutsilielo luove luna kukanguisa.”
42 Então Jesus disse:
43 Kaha hajevene uaputukile kumona, uakavele Yesu, na kushangazala Njambi. Omo vantu vacimuene, kaha voshe vashangazalale Njambi.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.