João 1

Nkangala NT (NKN_TWF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hambangelo kuakele Lizi, kaha Lizi liakele hamo na Njambi, kaha Lizi liapuile vene Njambi.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Hume hambangelo, lizi liakele hamo na Njambi.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Muli ikeye Njambi uatangele viuma vioshe, kukuesi cuma civatangele kuakuhona ikeye.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Muli ikeye muakele muono, kaha muono uapuile ceke ca vantu voshe.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Ceke catuile mu milima, kaha na milima kuyasele kucihiana.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Kuakele yala ivatumine kuli Njambi, lizina liendi liapuile Iuano.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Uezile ngue mukaleho, mukuhandeka vukaleho vua ceke, linga voshe vatsiliele kuhitila muli ikeye.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Ikeye kapuile ceke, vuno honi uezile nakuambulula vukaleho vua ceke.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Ceke ca vusunga cije cikatuila hali muntu uoshe cezile ha mavu.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Lizi liakele ha mavu, kaha na mavu va atangele kuhitila muli ikeye, vuno honi cipue ngoco vene mavu ka amutantekeyele.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Uezile ku lifuti liendi, vuno honi vantu vendi kuvamutambuile.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Vuno honi kuli voshe vaje vamutambuile, vaje vatsilielele mu lizina liendi, uavahanene nzili yakupua vana va Njambi,
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 vaje vasemukile keti ku maninga cipue ku mashungu a yala, cipue ku cizango ca kusemuka ku yala, vuno honi Njambi ikeye vavenia uapuile Ishavo.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Kaha lizi liahimpukile muntu nakukala hhakati ketu, uashulile na kavumbi na vusunga, tunamono vumpau vuendi, vumpau vuje hakupua Muana umolika ua Ishe.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Iuano uahandekele vukaleho hali ikeye nakutambeka nguendi, “Ou ikeye uje injahandekele nguange, ‘Ou eja munima yange napu uakama kupulakana yange, omuo ikeye uakeleko te kanda yange!’ ”
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Hakushula cendi, yetu voshe tunatambula kavumbi ha kavumbi.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Omuo lishiko cilivene valihanene kuhitila muli Mosesa, vuno honi kavumbi na vusunga viezile kuhitila muli Yesu Kilistu.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Naumo uahi uamonaho Njambi, kuvanga lika Muana uje umolika, uje ali kuyehi na mutima ua Ishe, uje ikeye namutantekeyesa.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Ovu vukevuo vukaleho vuahanene Iuano omo Vayunda vatumine tusasendote na Valevi kuhuma ku Yelusalema mukumuihula nguavo, “Yove iya?”
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Iuano uahandekele vukaleho, kavianene kuvakumbulula, vuno honi uahandekele kuli vakevo nguendi, “Keti yange Kilistu.”
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Vamuhuile nguavo, “Honi yove iya? Yove Eliya ndi?” Vuno honi Iuano uavakumbuluile nguendi, “Houe, keti yange!” Vamuhuile naua nguavo, “Yove kananguizi ua Njambi ndi?” Iuano uavakumbuluile nguendi, “Houe keti yange.”
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Kaha vamuhuile nguavo, “Indi yove iya honi? Tuleke linga tukaleke vaje vanatutumu kuli yove. Ulitumbula nguove yove iya?”
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Iuano uavakumbuluile nguendi,
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Honi omo vavatumine kuli Vafaliseo,
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 vehuile Iuano nguavo, “Vikahoni ulinakumbuitikila nga keti yove Kilistu, cipue Eliya, cipue kananguizi ua Njambi?”
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Iuano uavakumbuluile nguendi, “Yange njimbuitika na mema, vuno honi hhakati keni hanemana umo uje kumutantekeya.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 Ikeye umo uje eja munima yange, yange kunjafuililile cipue kuzitula miva yaha vinkaku viendi.”
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Vioshe evi vialingiuilile mu Mbeteniya musinia lia ndonga ya Yundau kuje kuakele nakumbuitikila Iuano.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Liamukuavo Iuano uamuene Yesu alinakuija kuli ikeye, kaha uahandekele nguendi, “Taleni, Muna Mpanga ua Njambi uje akambata vupi vua vaka mavu!
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ou ikeye uje ijahandekele nguange, ‘Munima yange mukeja yala uakama kupulakana yange omuo ikeye uakeleko hambangelo yange tele kanda njisemuke.’
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Yange kunjamutantekeyele nguange ikeye, vuno honi njezile nakumbuitika na mema linga vaka Isaleli vamutantekeye.”
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Iuano uambuluile vukaleho ovu nguendi, “Njamuene Cimbembesi cishuluka kuhuma muilu ngue livembe, na kutonkama hali ikeye.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Yange kunjatantekeyele nguange ikeye, vuno honi uje uanjitumine kumbuitika na mema ikeye uahandekele kuli yange nguendi, ‘Hali uje ukamona Cimbembesi cikashulukila nakumutonkama ikeye vene akambuitika na Cimbembesi Uakulela.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Yange vene vavenia njacimono nakuhandeka vukaleho nguange ou ikeye vene Muna Njambi.”
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Liamukuavo naua Iuano uemanene na vandongisi vendi vavali,
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 omo uamuene Yesu uakele nakuhita, uahandekele nguendi, “Taleni! Uje Muna Mpanga ua Njambi!”
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Vaje vandongisi vavali vovuile Iuano ahandeka evi, kaha vakavele Yesu.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Omo Yesu uatengulukile, kaha uavamuene valinakumukava, kaha uahandekele kuli vakevo nguendi, “Muli nakutonda vika?” Vamukumbuluile nguavo, “Lambi” (Eli lizi lilumbunuka “Mulongisi”). “Uakala kuli?”
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Uahandekele kuli vakevo nguendi, “Ijeni mumone.” Vezile nakumona kuje kuakele nakukala, vakele nendi litangua lije. Omuo capuile mutania ua cinguezi ua hola ya likumi na vitanu na imo (16: 0 0).
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Umo ua vaje vavali vovuile Iuano ahandeka nakumukava uapuile Anduleo, munaina ya Simoni Petulu.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Hajevene Anduleo uauanene munaina Simoni, kaha uamulekele nguendi, “Tunauana Mesiya.” lizi eli lilumbunuka ngualio Kilistu.
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Ambahoni Anduleo uatualele munaina Simoni kuli Yesu. Yesu uamutalele, kaha uahandekele kuli ikeye nguendi, “Yove Simoni muna Iuano, vuno honi vakakutumbula Kefase.” (Lije lilumbunuka Petulu).
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Liamukuavo cimene Yesu uayonguele kuya ku Ngalileya. Tele ali nakuya uauanene Filipu kaha uahandeka kuli ikeye nguendi, “Njikave!”
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Honi Filipu uahumininine ku Mbetesainda, ku nganda kuje ku vakele Anduleo na Petulu.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Filipu uauanene Natanele, kaha uamulekele nguendi, “Tunauana uje yasonekele Mosesa mu livulu lia Lishiko naua uje na tunanguizi va Njambi va Njambi ivasonekele, ikeye Yesu uaku Nazaleta, muna Yosefa.”
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Natanele uamuhuile nguendi, “Nkuma ku Nazaleta kuasa kuhuma cuma cacili ndi?” Filipu uamukumbuluile nguendi, “Ija ukamone.”
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Omo Yesu uamuene Natanele alinakuija kuli ikeye, uahandekele hali Natanele nguendi, “Ou ikeye Kaisaleli ua vusunga, uje muli ikeye kumuesi makuli!”
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Natanele uamuhuile nguendi, “Unanjitantekeyela kuli?” Yesu uamukumbuluile nguendi, “Njakumuene uatumama muintsi lia muti ua mukuyu tele kanda Filipu akusane.”
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Natanele uamukumbuluile nguendi, “Mulongisi, yove unapu Muna Njambi! Yove Muene ua Isaleli!”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Yesu uamukumbuluile nguendi, “Unatsiliela omuo njinakuleke nguange njakumuene uatumama muintsi lia muti ua mukuyu ndi? Ukamona viuma viakama kupulakana evi!”
50 Jesus respondeu:
51 Kaha naua Yesu uahandekele kuli ikeye nguendi, “Muavusunga njimileka nguange, mukamona lilu liashokoloka, kaha na tungelo va Njambi valonda na kushuluka hali Muna Muntu.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.