Atos 22
Nkangala NT (NKN_TWF) vs ARA
1 “Vamuanetu na vatatetu Vayunda, njivuilileni omo njili na kuliamena hakati keni.”
1 Irmãos e pais, ouvi, agora, a minha defesa perante vós.
2 Kaha omo vamuvuile ali nakuhandeka kuli vakevo mu Cihevelu, kaha vaholokele cikuma. Kaha uahandekele nguendi,
2 Quando ouviram que lhes falava em língua hebraica, guardaram ainda maior silêncio. E continuou:
3 “Yange Kayunda, njasemukilile ku Talisi mu Silisha, njakolele mu nganda ino vene ya Yelusalema, kaha Ngamaliele ikeye uapuile mulongisi uange, nakulilongesa muacili lia Lishiko lia vakukuluila vetu, na kulikolesa cikuma kuli Njambi, nge omo mu munapu muva voshe lelo.
3 Eu sou judeu, nasci em Tarso da Cilícia, mas criei-me nesta cidade e aqui fui instruído aos pés de Gamaliel, segundo a exatidão da lei de nossos antepassados, sendo zeloso para com Deus, assim como todos vós o sois no dia de hoje.
4 Njapakesele noho nja tsihile vantu vaje vakavele Ngila ya Muene eyi. Njakutile vamala na vampuevo nakuvatuala mukamenga.
4 Persegui este Caminho até à morte, prendendo e metendo em cárceres homens e mulheres,
5 Kupua Kasesondote uakama na mpunga yoshe vanahase kuhana vukaleho hali yange. Kulivakevo njatambuile mikanda yakuhuminina kuli vakuetu Vayunda va ku Ndamasika, kaha njaileko linga njikakuate vaje vakele kuje nakuvahiluisa mu Yelusalema linga vavazangamese.”
5 de que são testemunhas o sumo sacerdote e todos os anciãos. Destes, recebi cartas para os irmãos; e ia para Damasco, no propósito de trazer manietados para Jerusalém os que também lá estivessem, para serem punidos.
6 “Kaha omo njakele nakuya nakuheta kuyehi na Ndamasiku, hhakati ka mutania kaha vuasi vuasi ceke ca humine muilu ca kuviazima catuile nakunjizengeleka.
6 Ora, aconteceu que, indo de caminho e já perto de Damasco, quase ao meio-dia, repentinamente, grande luz do céu brilhou ao redor de mim.
7 Kaha njauilililile ha mavu kaha njevuile lizi lihandeka kuli yange ngualio, ‘Saulu, Saulu, vika uli na kunjiyandesela?’
7 Então, caí por terra, ouvindo uma voz que me dizia: Saulo, Saulo, por que me persegues?
8 Kaha njehuile nguange, ‘Yove iya Muene?’ Kaha lizi liakumbuluile ngualio, ‘Yange Yesu ua ku Nazaleta uje ulinakuyandesa.’
8 Perguntei: quem és tu, Senhor? Ao que me respondeu: Eu sou Jesus, o Nazareno, a quem tu persegues.
9 Vuno honi vaje vamala vakele hamo nange vamuene lika ceke vuno honi kuvovuile lizi lia uje uakele nakuhandeka kuli yange.
9 Os que estavam comigo viram a luz, sem, contudo, perceberem o sentido da voz de quem falava comigo.
10 Kaha njehuile nguange, ‘Njilinge vati honi, Muene?’ Kaha Muene uahandekele kuli yange nguendi, ‘Katuka linga uye ku Ndamasika, kuje vakakuleka viuma vioshe vije via nakuimikila Njambi linga uvilinge.’
10 Então, perguntei: que farei, Senhor? E o Senhor me disse: Levanta-te, entra em Damasco, pois ali te dirão acerca de tudo o que te é ordenado fazer.
11 Kaha njapuile njikapuputua omuo ca ceke cakuviazima, kaha vaje njendele navo vanjikuate ku livoko nakunjituala ku Ndamasika.”
11 Tendo ficado cego por causa do fulgor daquela luz, guiado pela mão dos que estavam comigo, cheguei a Damasco.
12 “Mu nganda muje muakele yala umo lizina liendi ikeye Ananiyasi, uakulongua nakuononoka Lishiko lietu kaha vamusingimikile cikuma kuli voshe Vayunda vakele Mundamasika.
12 Um homem, chamado Ananias, piedoso conforme a lei, tendo bom testemunho de todos os judeus que ali moravam,
13 Uezile kuli yange, kaha uemanene kuyehi nange kaha uahandekele nguendi, ‘Muanetu Saulu mona naua!’ Kaha ha ntsimbu ijevene njamuene naua nakutala kuli ikeye.
13 veio procurar-me e, pondo-se junto a mim, disse: Saulo, irmão, recebe novamente a vista. Nessa mesma hora, recobrei a vista e olhei para ele.
14 “Kaha uahandekele nguendi, ‘Njambi ua vakukuluila vetu nakuhangula linga utantekeye cizango cendi, nakumona ngamba yendi ua vusunga nakumuivuila omo ahandeka na lizi liendi.
14 Então, ele disse: O Deus de nossos pais, de antemão, te escolheu para conheceres a sua vontade, veres o Justo e ouvires uma voz da sua própria boca,
15 Omuo ukapua mukaleho uendi ku vantu voshe ku vije viunamono na ku vije viunevu.
15 porque terás de ser sua testemunha diante de todos os homens, das coisas que tens visto e ouvido.
16 Kaha honi vika viuvandamena? Katuka linga vakumbuitike, kaha vupi vuove vavusambese, hakusana lizina liendi.’
16 E agora, por que te demoras? Levanta-te, recebe o batismo e lava os teus pecados, invocando o nome dele.
17 “Hanima ya kuhilukila ku Yelusalema, kaha ha ntsimbu ije njakele nakulombela mu Njivo ya Njambi, njamuene cimona,
17 Tendo eu voltado para Jerusalém, enquanto orava no templo, sobreveio-me um êxtase,
18 mu cimona cije njamuene Muene ahandeka kuli yange nguendi, ‘Zangulako huma mu Yelusalema vuasi, omuo vantu valimuno kuvasa kutambula vukaleho vuove omuo yange.’”
18 e vi aquele que falava comigo: Apressa-te e sai logo de Jerusalém, porque não receberão o teu testemunho a meu respeito.
19 “Kaha njamukumbuluile nguange, ‘Muene, vakevo vavenia vatantekeya nguavo njakele nakuya mu vinjivo vioshe via malombelo via Vayunda kaha njakele nakuya nakuvakuta nakuvapupa vaje vatsilielele muli yove.
19 Eu disse: Senhor, eles bem sabem que eu encerrava em prisão e, nas sinagogas, açoitava os que criam em ti.
20 Kaha omo mukaleho uove Setefano muva mutsihile, kunjakele nange vene hakulitavasana navo ha kutsa cendi, kaha njaniungile tuzaku tua vaje vamutsihile.’”
20 Quando se derramava o sangue de Estêvão, tua testemunha, eu também estava presente, consentia nisso e até guardei as vestes dos que o matavam.
21 “Kaha Muene uahandekele kuli yange nguendi, ‘Ya, omuo njikakutuma kulahako kuli vaje keti Vayunda.’”
21 Mas ele me disse: Vai, porque eu te enviarei para longe, aos gentios.
22 Kaha vantu vovuile vije viahandekele Paulu, kaha vaputukile kutambakana cikuma nguavo, “Kutuamutondele ou yala! Mutsiheni! Kapandele kuyoya!”
22 Ouviram-no até essa palavra e, então, gritaram, dizendo: Tira tal homem da terra, porque não convém que ele viva!
23 Vakele nakutambakana cikuma na kuashanga vizalo viavo, nakushauila livu muilu.
23 Ora, estando eles gritando, arrojando de si as suas capas, atirando poeira para os ares,
24 Kaha uje mukuluntu ua masualale ua Loma uashikile vantu vendi linga vatuale Paulu mu vinjivo muvakakala masualale kaha uavalekele nguendi vamupupe nakuuana omuo vika Vayunda vakele nakutambekela nakumuluisa.
24 ordenou o comandante que Paulo fosse recolhido à fortaleza e que, sob açoite, fosse interrogado para saber por que motivo assim clamavam contra ele.
25 Vuno honi omo vamukutilile linga vamupupe, Paulu uahandekele kuli mukuluntu uje uemanene kuje nguendi, “Nkuma linapu Lishiko kupupa mundambo ua mu lifuti lia Loma uje kuvasompelele linga vauane mulonga uanalingi ndi?”
25 Quando o estavam amarrando com correias, disse Paulo ao centurião presente: Ser-vos-á, porventura, lícito açoitar um cidadão romano, sem estar condenado?
26 Omo uje ntuama ua masualale cihita cimo (100) uevuile evi, uaile kuli mukakushika ntuama ua masualale cihita cimo (1, 0 0 0) kaha uahandekele kuli ikeye nguendi, “Vika utonda kulinga? Ou yala napu ka Loma.”
26 Ouvindo isto, o centurião procurou o comandante e lhe disse: Que estás para fazer? Porque este homem é cidadão romano.
27 Kaha uje mukakushika ua masualela uaile nakuihula Paulu nguendi, “ Njileke, unapu uka Loma ndi?” Kaha Paulu uahandekele nguendi, “Eyo.”
27 Vindo o comandante, perguntou a Paulo: Dize-me: és tu romano? Ele disse: Sou.
28 Kaha uje mukuluntu uamasualale uahandekele nguendi, “Yange ovu vundambo vua mu lifuti lia Loma njavulandele na vimbongo viavingi cikuma.” Vuno honi Paulu uamukumbuluile nguendi, “Vuno honi yange njasemukila mu nove vene.”
28 Respondeu-lhe o comandante: A mim me custou grande soma de dinheiro este título de cidadão. Disse Paulo: Pois eu o tenho por direito de nascimento.
29 Hajevene vaje vamala vatondele kuihula Paulu vamushondolekele nakuya kaha na uje mukuluntu uamasualale naua uevuile liova, omo uakutantekeyele nguendi nkuma Paulu uapuile mundambo ua mu lifuti lia Loma, vuno honi uamuhakele mu malienge.
29 Imediatamente, se afastaram os que estavam para o inquirir com açoites. O próprio comandante sentiu-se receoso quando soube que Paulo era romano, porque o mandara amarrar.
30 Vuno honi uje mukakushika masualale uatondele muacili vika cuma cika Vayunda vakele nakuvangela Paulu, kaha liamukuavo uashikile linga vazitule Paulu, kaha uashikile vakuluntu vavasasendote na vakampunga voshe vakunguluke. Ambahoni uatualele Paulu nakumuimika ha mesho avo.
30 No dia seguinte, querendo certificar-se dos motivos por que vinha ele sendo acusado pelos judeus, soltou-o, e ordenou que se reunissem os principais sacerdotes e todo o Sinédrio, e, mandando trazer Paulo, apresentou-o perante eles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.