Atos 17
Nkangala NT (NKN_TWF) vs AAI
1 Paulu na Silasi omo vaile vahitile mu Afipolise na mu Apoloniya, kaha vezile ku Tesalonika, kuje kuakele njivo ya malombelo ya Vayunda.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Kaha ngue ku cilika cendi Paulu, uaile mu njivo ya malombelo ya Vayunda ha matangua atatu a Sapalalo uakele nakuhandeka na vantu nakuvaleka,
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 nakuvalumbunuina visoneka, nakuvamuesa vukaleho vua kuhuma mu visoneka ngeci Kilistu napande kuyanda nakusanguka ku vatsi. Kaha Paulu uahandekele nguendi, “Ou Yesu njihandeka kuli yeni ikeye vene Kilistu.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Kaha vamo hhakati kavo vatsilielele, kaha valipandakanene na Paulu na Silasi hamo na vampuevo vaje vapuile vantuama na civunga cakama ca Vangelengu vaje vakakulemesa Njambi.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Vuno honi Vayunda vakele na cipululu, kaha vakunguluile vamo viendangane va mihuza mu vitapalo, kaha vapangele civunga. Vanehele citanga cakama muje mu nganda yoshe, kaha valuisile njivo ya Njasone mukueseka kuuana Paulu na Silasi linga vavatuale ku civunga ca vantu.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Vuno honi omo kuvavauanene, vakokangeyele Njasone na vamo vaka kutsiliela nakuvatuala kuli vakuluntu va nganda kaha vatambakanene nguavo, “Ava vamala vananeha vukalu mu lifuti lioshe kaha vaneja kuno,
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 kaha Njasone uavatambuile mu njivo yendi. Voshe valinakupokola mashiko a Sezale nakuhandeka nguavo kuli muene ueka naua lizina liendi Yesu.”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Kaha ha mezi aua vanehele citanga cakama ku civunga na kuli vakuluntu va nganda.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Kaha vakuluntu va nganda vafuetesele Njasone na vakuavo vimbongo vije viatondekele linga vavecele vaye.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Hajevene omo vutsiki vuezile vaka kutsiliela vatumine Paulu na Silasi ku Mbeleya. Omo vahete kuje vaile mu njivo ya malombelo ya Vayunda.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Vayunda vakuje vapuile va ceke kupulakana vaku Tesalonika. Vakele nakuivuilila ku lizi na mitima yakuzituka kaha ha litangua na litangua vakele nakutanda mu visoneka linga vamone vije viandekele Paulu indi via vusunga.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Kaha vuingi vua Vayunda vatsilielele, kaha na vampuevo vamo vavengi va vakuluntu va Vangelengu na vamala vamo vavengi va Vangelengu vatsilielele navo.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Vuno honi omo Vayunda vaku Tesalonika vatantekeyele nguavo Paulu nambulula lizi lia Njambi mu Mbeleya vaile kuje naku shongangeya civunga.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Kaha hajevene vaka kutsiliela vatumine Paulu ku cikuma ca mema a kalunga, vuno honi Silasi na Timateo vasalele mu Mbeleya.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Kaha vamala vasindikiile Paulu vaile nendi kuvanga naku Atena kaha vahilukilile ku Mbeleni, kaha Paulu uavashikile nguendi Silasi na Timateo vanapande kumukavangeye vuasi vuasi.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Omo te Paulu uakele nakuvandamena Silasi na Timateo mu Atena, uanienguele cikuma omo uamuene muje mu nganda muashulile tuponia tuatuingi cikuma.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Kaha muje mu njivo ya malombelo ya Vayunda uahandekele na Vayunda na vaje keti Vayunda vaje vaka kulemesa Njambi, kaha ha litangua na litangua uakele nakuhandeka na vaje vakele nakuliuana navo ku cihela cakulandesela.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Vamo valongisi va civunga civatumbula nguavo Epikuliu na civunga ca Sitoike valingile vimpata nendi, kaha vamo vamuhuile nguavo, “Vika atonda kuhandeka ou cilema uakulihalesa?” veka vahandekele nguavo, “Kumoneka ngue ali nakuhandeka vanjambi veka naua.” Vahandekele evi omo Paulu uakele nakuambulula via Yesu na cisangukilo.
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Kaha vamuambate nakumutuala ku mpunga ya nganda ya Alapangase nakuhandeka nguavo, “Tutonda kutantekeya eci cuma caciha ciuli nakulongesa.
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Omo vimo viuma tuli nakuivua uhandeka vinapu viavihia kuli yetu, kaha tutonda kutantekeya muvialumbunukila.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 (Omo vaka Atena voshe na vangezi vakele muje vatondele kupihisa ntsimbu yavo yoshe mukuhandeka na kuivua viuma viavihia.)
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Kaha Paulu uemanene ha lutue lua mpunga ya Alepangase nakuhandeka nguendi, “Yeni vantu vamu Atena, njamono nguange mu vilinga vieni vioshe munapu mu vaka kulemesa.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Omuo njakele nakuenda mu nganda yeni nakutala muacili mutambela mukalemesela, njauanene ha mutula uasonekele nguavo, ‘Kuli Njambi uje kututantekeya.’ Cije mukalemesa cipue ku mucitantekeya cikeco njilinakuambulula kuli yeni lelo.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Njambi uje uatangele lifuti na vuoshe via kalamo, uapua Muene ua Melu na Mavu, kaha kekuyoya mu njivo yakutunga ku mavoko a vantu.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Cipue kekutonda linga tumupangele cipue cuma cimo, omuo ikeye akahana muono na mpunzi ije ituhuima na viuma vioshe kuli vantu voshe.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Kaha uatangele mihati yoshe kuhuma kuli yala umo ngeci vakale ha mavu oshe. Ikeye vavenia uavuahesele laja vintsimbu na vinginga na vihela kuje vaka yoyela.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Ualingile eci linga vamutonde, kaha omo vakamutonda hamo vaka muuana. Vuno honi cipue ngoco Njambi kakele kulako netu kuahi,
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 ngue umo uahandekele nguendi,Ngue muihandeka miaso yeni imo nguayo,
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Kaha hakupua tuvana vendi, kutuapandele kusikanieka nguetu Njambi uapua ngue cifua ca Ngolinde cipue ca Siliva indi cipue livue lia kushonga na vutongue na mana a muntu.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Laja Njambi uakele nakutalelela vantu omo kuvamutantekeyele, kaha hanohoni alinakushika vantu voshe kuoshe linga vatenguluke ku vupi vuavo.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Omuo nalivuahesela laja litangua lije akasompa lifuti lioshe kuakuhona kahangu kuhitila muli yala uje yanahangula. Kaha ha cuma eci nahana vukaleho kuli muntu uoshe hakusangula yala uje ku vatsi!”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Omo vovuile Paulu ahandeka kusanguka ku vatsi, vamo vamushendumuine vuno honi vamo vahandekele nguavo, “Tutonda linga tuvue viuma evi naua kuli yove.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Kaha Paulu uasezele cije cikungulukilo.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Kaha vamo vamala valipandakanene nendi nakupua vaka kutsiliela, hhakati kavo umo uapuile Ndiyonisiyase, uapuile umo ua mpunga ca Elepase, na mpuevo umo lizina liendi Ndamalise, navakuavo veka naua.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.