Mateus 2

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Maria Jiisas mengim konu kembis embe Beslem ei Juriya konu owundu mei konu ełe Eros King mułum kunum ei Jiisas mengim. Ekii se wu kombur ał mani eni tonu onum konu orung tonu ełe wu noman pim wu ombu ok Jerusalem konu ok yi ninjing.
1 Judea wanawanan Herod bi’aiwob ana veya’amaim, merar bar ta wabin Bethlehem imaim Jesu tufuw. Nati’imaim orot so’obayah afa daman baiyabayah veya yeninane hina Jerusalem hitit,
2 “Kangił konj endi mam mengim ei Jura wumb King mułmba nge tonu om; ei jiłi pałim? Sin kenjpin ni eim tonu om konu ełe kanjip konj ei tonu o peng kanpin eim embe ambił tonu kindpin ngumun ei nge onmun,” yi ninjing.
2 naatu sabuw hibatiyih, “Jew hai aiwob kek tutufuw i menamaim inu’in? Aki ana daman veya yeninane yey a’itin imih kwafirinamih ana.” Orot so’obayah ta daman isan uaman iuti’ut|alt="wise men one pointing to star" src="cn01627b.tif" size="col" loc="Mat 2.1-2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.1-2"
3 King Eros eim ek ei piipi, tungu enim. Nga wumb Jerusalem konu mulnjung wumb ei Eros kin tungu enjing ku.
3 Aiwob orot Herod iti tur nonowar i ana not kasiy, naatu Jerusalem wanawanan sabuw etei’imak auman hai not kasiy.
4 Pe King Eros eim kułmał kałmin wumb owundu ni Esrel wumb num noman pim wumb ei pei neng kułou tunjung. Tangin, eim wu ombu kii sim. “Gos kindim wu Krais konu jiłi mił tonu omba?”
4 Basit firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei eaf hina ibatiyih, “Keriso i boro menamaim natufuw?”
5 Wumb ei ek yi ninjing, “Beslem konu kembis ni Juriya mei owundu ok wumb oł ekii se tonu omba piipi niłim wu mon yi mił pułum ei pałim,” ninjing
5 Hiya’afut hio, “Judea wanawanan bar merar ta wabin Bethlehemamaim. Anayabin dinab orot iti na’atube Buk Atamaninamaim hikirum,
6 ‘Nim Beslem konu kembis, Jura konu owundu wii mon. Nim konu owundu mił mulnjii. Nimbił erang, nim kin wu owundu endi omba wu na nge tiłap ełe Esrel wumb eim ekii singii tep ermba.’”
6 ‘Judah tafaram wanawanan, bar merar etei hai aiwob wanawanahimaim,
7 King Eros eim popuł sim, ba eim nge wu ombu ał konu orundung noman pim wu ombu wii tang wangin kin, wu ombu kii sim. “Enim eni tonu ołum konu orundung wu, enim kanjip ei kunum nenj tonu wang kenjing?”
7 Imaibo Herod veya yenin nanawan hina hima’am eaf hirun wa’iwa’iramaim ibatiyih, kok taso’ob veya abistanamaim daman yey hi’itin.
8 Pe King Eros ek yi nim, “Enim Beslem konu puk kin kongun dinga er andik, kangił ei kan singii. Kan sik, nga orung ok na nengin kin, na yi ku pup men top ermbii,” pa nim.
8 Naatu au Bethlehem biyafarih i’uwih eo, “Kwanan kek kwananuwih gewas kwana’itin naatu kwanamatabir au tur kwana’owen, saise ayu’ubo anan anakwafir.”
9 King Eros ek nim mił piik punjung. Pe nga en enim eni tonu ołum konu molk, kanjip kanik kanjip ei, en enim pungii konu kumb se pang kanik ekii se punjung. Pe kanjip ei pupu, kangi pim ngii eł tonu kun pim.
9 Aiwob orot iti na’atube eo hinonowar ufunamaim hitit hin, naatu daman ta’imon veya yeninane hi’itin hinan au nah i’iyon na kek inu’in tafanamaim nutanub bat.
10 Wu ombu en enim kanjip ei nga kanik kin wu ombu ka ka piinjing.
10 Nati daman hi’i’itin ana veya hiyasisir naatu hikawasa men kafaita.
11 Pe ngii ełe nirik punjung. Puk kenjing ni kangi ei mam Maria kin mulnjunguł. Pe wu ombu en enim mong gopsing pii polk molk, men tok erik, en enim kon apsik, ond muł tuk ełe muru ka tołum epi ni, dup kiłangin muru ka tołum ei ni, gol ni kangi Jiisas ngunjung.
11 Bar wanawanan hirun kek hinah Mary hairi hi’itih, suh hiyowen kek hikwafir. Imaibo hai kaukufet hirufamen hai siwar gold, frankincense, naatu myrrh hibotaiten kek hisiwar.
12 En enim epin or pinjing konu, or kumb kenjing ni Gos yi nim, “Enim King Eros kin orung punerngii mon! Andłam eipi endi puk kin en enim konu pungii,” nim. Yi neng kin, wu ombu en enim andłam eipi ełe puk, en enim konu ełe orung punjung.
12 Naatu matabir maiye Herod biyan titamih hio’o, baise fai hai mimumaim God imatnuwih, naatu ef ta hibai hin hai tafaram hitit.
13 Pe wu ombu orung punjung. Pangin, Josep or pepi or kumb kenim ni, Owundu nge enjel opu yi nim, “Nim angkin, kangi ei mam teł sikin Eisip konu sipnjii. Enim orung ongii kunum ei, na ek nimbii. Pe King Eros eim kangi ei to kundmbii ninim,” pa nim.
13 Nanawan orot hinan ufunamaim, Regah ana tounamatar Joseph ana mimumaim tit iu, “Kumisir kek hinah hairi kubuwih kwabihir kwan Egypt imaim kwanama’am boro ana’obo kwanatit, anayabin Herod i kek asabuninamih ana ef enunuwet.”
14 Pe Josep eim kangi ei kin mam teł epin tuk mii memb si mengpi Eisip konu sipim.
14 Basit Joseph misir kek hinah hairi buwih gugumin wanawanan hibihir hin Egypt hitit,
15 Pe Josep eim ni Eisip konu owundu mułangin kin King Eros eim kapłi kułmba.
15 nati’imaim hima’am Herod morob. Imih sawar iti himamatar i abisa Regah ana dinab orot iwan Buk Atamaninamaim kikirum i na i turobe, “Egyptane ayu Natu abotait tit.”
16 Pe king Eros ei piim ni, eni tonu ołum noman pim wumb ei, na ek ei ekii sinenjing mon, yi peng kin, eim popuł kis sim. Sipi, eim wu kombur kindang puk Beslem konu ni konu orung mandi sim konu ełe puk, kangił kembis kung ngii tał o pum kangił ombu to kundngii nipi kindim. Eim yi piim wu noman pim wu ombu ok ninjing kunum ei kangi endi king mułmba nge tonu om ei, na en enim kii sinj kunum ei piik ninjing.
16 Herod veya yenin nanawan hai baifuwen titita’ur ana veya, yan so’ar gagamat bufut naatu orotokek nati Bethlehem wanawanan naatu bar merar nati sisibinamaim iyabowat hai kwamur rou’ab au babe re’er etei asabunuw isan ana baiyowayah iyunih hitit. Iti na’atube eo biyunih anayabin i veya abisa’amaim nanawan daman hi’itin hio nonowar imaim sinaf.
17 Kumb ok ek ni tor kindiłmin wu Jermaiya gupu ełe Gos ek nipi tor kindrim, ek ei keimi tonu om.
17 Naatu abisa dinab orot Jeremiah eo kikirum i na yabin matar.
18 “Rama konu Beslem konu owundu endi sałim wumb ek tanginmin dinga piinjing. Amb ke owundu nik, ek kaimb er ninim ni piinjing. Resel eim kingam noł piipi ke nim. Wumb eim noman er ka erngii pinerim mon. Nimbił erang, eim nge kingam noł pei mulenjing, wumb to konduk poru ninjing.”
18 “Ramah bar meraramaim yuwen atubob gagamin maiyow re’er hinowar,
19 Ekii se, King Eros kułang kin, Josep or pepi or kumb kenim ni, Gos Owundu enjel kindang opu eim kin ek yi nim.
19 Herod momorob ufunamaim, Joseph Egypt ma’ama Regah ana tounamatar Joseph ana mimumaim tit iu,
20 “Nim kangi ei mam teł sikin, Esrel mei ełe si kind orung pui!” nim. “Wumb kangi to kundngii enjing wumb ei kolk poru ninjing,” pa yi nim.
20 “Kumisir kek hinah hairi kubuwih kwamatabir maiye kwan au Israel, anayabin sabuw iyab kek asabuninamih hi’o i himoroboka.”
21 Pe Josep eim kangi ei kin mam teł si mengpi, Esrel wumb mei konu ełe sipim.
21 Basit Joseph matan nuw misir, Jesu hinah hairi buwih himatabir maiye hina Israel hitit.
22 Ba eim piim ni, wu Arkelos eim arim Eros mułum konu eim King mołum ninjing. Yi nengin kin, Josep eim konu ełe ba gał erim. Pe nga kunum endi eim or kumb er kenim ni, Gos eim kin ek nim. Pe eim Galilii konu orung pum.
22 Baise Arselaus tamah Herod ana efan bai, Judea wanawanan ma bi’aiwob Joseph ana tur nowar, naatu imaim na ma’amih bir. Mimumaim auman God imatanuw, imih i au Galilee na’at na,
23 Eim pupu konu endi ‘Nasres’ niłmin konu ełe pupu mułum. Oł ekii se tonu omba piik niłmin wumb ninjing ek ei keimi tonu om ei yi mił, “Eim Nasres konu ełe wu.”
23 bar merar ta wabin Nazareth imaim bar wowab ma, saise abisa dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hi’o hikikirum i na yabin matar, “Jesu isan boro hinao i Nazareth matuwan”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.