Mateus 20

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 “Keimi Gos sinim tep enim oł ei yi mił, wu endi eim noł wain ond pin seng eim pupu kongun wu simbii nip kupiiring ok purum. Ei ok, noł wain kongun erngii nge nip purum.
1 "Pois o Reino dos céus é como um proprietário que saiu de manhã cedo para contratar trabalhadores para a sua vinha.
2 Eim kongun wu kombur kin ek tang piipi, noman ende sipi, kunum endeim ni wu endeim endeim kumep ngumbii nim. Pe wu ombu puk, wain tałiłim konu ełe puk kongun erngii nge nipi kindim.
2 Ele combinou pagar-lhes um denário pelo dia e mandou-os para a sua vinha.
3 Pe konu kupiiring eni 9 erang, eim nga pupu kenim ni epi top ełmin konu ełe wu kombur wii angk kongun endi enenjing.
3 "Por volta das noves hora da manhã, ele saiu e viu outros que estavam desocupados na praça,
4 Pe wu ombu kanpi ek dinga yi nim, ‘Enim yi ku puk noł wain konu ełe kongun erngii,’ pa nim. ‘Erik mułangin kin na enim kongun erngii mił ku ngumbii.’
4 e lhes disse: ‘Vão também trabalhar na vinha, e eu lhes pagarei o que for justo’.
5 Wumb pangin, eim nga beli kunum 12 erang, nga pou neng kunum 3 erang, yi ku erpi epi top ełmin konu wumb kurpu sipi kongun ngumba nge pum.
5 E eles foram. "Saindo outra vez, por volta do meio dia e das três horas da tarde e nona, fez a mesma coisa.
6 Nga pou pou nipi emii pimba erang kin, eim nga epi top ełmin konu ełe pupu kenim ni wu kombur nga ełe piram angik mulnjung. Mułangin kin eim pupu yi nipi kii sim, ‘Nimbił erang enim ya ełe angik mułangin kunum wii mił poru ninim?’
6 Saindo por volta da cinco horas da tarde, encontrou ainda outros que estavam desocupados e lhes perguntou: ‘Por que vocês estiveram aqui desocupados o dia todo? ’
7 Wu ombu ek yi nik eim ngunjung, ‘Sin kongun ngumba wu mulałim.’ Pe eim ek nipi yi nim, ‘Enim yi ku puk, noł wain konu ełe kongun yi ku erngii,’ nipi kindang punjung.
7 ‘Porque ninguém nos contratou’, responderam eles. "Ele lhes disse: ‘Vão vocês também trabalhar na vinha’.
8 “Konu eni mani pupu poru nipi emii ermba. Erang, ond wain arim opu, kongun wumb tep ełim wu kanpi yi nim, ‘Nim kongun wumb wii tokun, tuk sikin, embe sikin, ku ngunjii. Ba wumb ok kongun enjing wumb ei, ku ekii se ngunjii, nga pe ekii se tuk ok kongun enjing wumb ei, ku kumb se ngunjii,’ pa nim.
8 "Ao cair da tarde, o dono da vinha disse a seu administrador: ‘Chame os trabalhadores e pague-lhes o salário, começando com os últimos contratados e terminando nos primeiros’.
9 Pe tep wu ni yi nim, ‘Konu pou pou nipi emii pimba erang ok, kongun enjing wumb ei wangin!’ Neng, ok pangin, kunum endeim pei ni ku kumep ngum.
9 "Vieram os trabalhadores contratados por volta das cinco horas da tarde, e cada um recebeu um denário.
10 Pe nga wumb kongun ok kumb se enjing wumb ei, en enim yi piinjing, ‘Sin kongun ok enjpin, ku kopur pei simin,’ ni yi piinjing ni ekii se onjung wumb ku engki ngum mił yi ku en enim ngum.
10 Quando vieram os que tinham sido contratados primeiro, esperavam receber mais. Mas cada um deles também recebeu um denário.
11 Ngang sik pendik, ond wain kin kongun wumb kun tep ełim wu ei kin ek kanim kanim nik ek kis nik ngunjung.
11 Quando o receberam, começaram a se queixar do proprietário da vinha,
12 Ngok yi ninjing, ‘Wu ekii se kongun enjing ei konu eni endi pei enenjing mon, ba sin kumb se konu eni kopur pei kongun erpin, nga tinga konu eni dinga tum konu kongun owundu enjpin,’ nik yi ninjing. ‘Ba nim wumb ekii se onjung wumb ku ngun mił sin yi ku ngun,’ pa ninjing.
12 dizendo-lhe: ‘Estes homens contratados por último trabalharam apenas uma hora, e o senhor os igualou a nós, que suportamos o peso do trabalho e o calor do dia’.
13 Wu ombu ek yi nengin, ond wain arim wu ei opu, eim ek yi nipi orung kindpi kongun wu endi mołum konu ngum. ‘Wu puł, na nim kin oł kis endi enand mon. Ba enim na kunum endeim ni ku ngumbii ninj, ei enim na kin kapłi ninjing,’ pa nim.
13 "Mas ele respondeu a um deles: ‘Amigo, não estou sendo injusto com você. Você não concordou em trabalhar por um denário?
14 ‘Nim ku se mengkin ninim ngii konu pui!’ a nim. ‘Ekii sik ok kongun enjing wumb ei, enim ku ngunj mił, yi ku ngumbii end,’ pa nim.
14 Receba o que é seu e vá. Eu quero dar ao que foi contratado por último o mesmo que lhe dei.
15 ‘Pe na nam ku kumep ei kapłi wumb ngop, nga sip kongun epi end ermbii. Ei na kapłi ermbii min? Enim na ku ełe kanik, pei simin na wu ka mołum ni piinmin min?’” Ond wain arim ek yi nipi ngum.
15 Não tenho o direito de fazer o que quero com o meu dinheiro? Ou você está com inveja porque sou generoso? ’
16 Jiisas eim ek ei nipi poru nipi yi nim, “Pe nga wumb kombur en enim kumb simin ni piik mołmun wumb ei, nga ok ekii singii. Nga ekii sik ongii ni piinmin wumb ei, ok kumb singii,” pa nim.
16 "Assim, os últimos serão primeiros, e os primeiros serão últimos".
17 Jiisas eim Jerusalem konu tonu bii ni pupu, eim ekii sik ełmin wu engki nga tał sipi sipim. Andłam ełe puk, Jiisas eim ek nipi eim nge wu ombu mendpił ngum.
17 Enquanto estava subindo para Jerusalém, Jesus chamou em particular os doze discípulos e lhes disse:
18 “Piiyei!” a nim. “Pe sinim Jerusalem konu tonu bin onmun. Pamin! Na tonu epin si kindip mani mei wu kingam moł. Mołamb, na sik sipik, kułmał kałiłmin wumb nga lo ek piiłmin wumb ei kin ngungii. Ngangin kin, wumb ei kos piik, nga na to kundngii nge nik piik erngii,” pa nim.
18 "Estamos subindo para Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos chefes dos sacerdotes e aos mestres da lei. Eles o condenarão à morte
19 “Nga na wumb ei sik, sipik, wumb tiłap eipi endi ngungii. Ngangin, wumb ei sik, na kepii tok, na kin ek kanim kanim nik, ek korum tok sipik, ond peri ełe to kundngii. Nga kunum tekliki tukpu ełe pep, nga angip op konj bii,” pa nim.
19 e o entregarão aos gentios para que zombem dele, o açoitem e o crucifiquem. No terceiro dia ele ressuscitará! "
20 Kunum ełe, Sependii ambim eim nge kingam tał sipi opu, Jiisas mułum konu tu wupu, eim mei ełe ming gopsing pii połpu kan, mani kan pepi prei erpi Jiisas kin epi endi kii sim.
20 Então, aproximou-se de Jesus a mãe dos filhos de Zebedeu com seus filhos e, prostrando-se, fez-lhe um pedido.
21 Pe Jiisas yi nim, “Nim epi nipe sinjii nin?” Eim ek yi nipi Jiisas kin orung kindim, “Ekii se ninim king mulnjii kunum ei, na kangi tał okuł, endi nim angił tundung mułang kin, endi opu nim angił taring mułang. Molkuł, ełip Gos nge wumb tep er mułnguł.”
21 "O que você quer? ", perguntou ele. Ela respondeu: "Declara que no teu Reino estes meus dois filhos se assentarão um à tua direita e o outro à tua esquerda".
22 Eim ek yi neng, Jiisas ek nipi orung kindpi yi nim, “Enim kii sinmin epi ei, enim pii poł tunanmin, mon! Pe enim kapłi na epi embin tui owundu pe ko wumbii er moł mił, enim yi kapłi ko wungii ku? Nga pup ond peri ełe kułmbii mił, enim yi ku kapłi erngii min?” En enim kapłi ninjing, “Sin kapłi yi ermin.”
22 Disse-lhes Jesus: "Vocês não sabem o que estão pedindo. Podem vocês beber o cálice que eu vou beber? " "Podemos", responderam eles.
23 Jiisas ek nipi ngopu yi nim, “Keimi, ełip kapłi na epi embin tui ko wumbii mił nga ełip yi ku pukuł epi embin tui ko wunguł. Ko wukuł yi erngił ei kapłi. Ba okuł endi angił tundung mułang kin, nga endi angił taring mułang yi erngił, ei na kongun mon! Ełip ngumbii mił pinałim. Wumb nii endi nanim Arnan ok konu ełe mułngii pa nimba wumb ei kapłi ok konu ełe mułngii,” pa nim.
23 Jesus lhes disse: "Certamente vocês beberão do meu cálice; mas o assentar-se à minha direita ou à minha esquerda não cabe a mim conceder. Esses lugares pertencem àqueles para quem foram preparados por meu Pai".
24 Jiisas eim ekii sik ełmin wu engki kei, wu angim angim tał ek ei piik kin, wu angim angim tał kin kis piik, noman embin peng yi erik mulnjung.
24 Quando os outros dez ouviram isso, ficaram indignados com os dois irmãos.
25 Ba Jiisas eim wu ombu wii tang, wangin eim ek yi nim, “Enim piinmin ya mani mei konu ełe wu king wu ei, wumb tiłap eipi ei to mani kindiłmin, en enim wu owundu ombu molk wu amb ek nik ngok yi ełmin piingii,” pa nim.
25 Jesus os chamou e disse: "Vocês sabem que os governantes das nações as dominam, e as pessoas importantes exercem poder sobre elas.
26 “Ba oł ei nge, ya sinim mołmun konu ełe yi tonu onermba mon. Wu endi tuk wu owundu mułmbii ni pimba ei, wumb pei paki topu, eim kongun wu mendpił mołpu, eim embe ambił mani kindmba.
26 Não será assim entre vocês. Pelo contrário, quem quiser tornar-se importante entre vocês deverá ser servo,
27 Wu endi eim mołpu o kumb ełe bii ni piimba, wu endi enim mołmun konu ełe tuk mułmba, ei eim kapłi kongun wu mił enim eim no kulkuł se mułangin kin eim enim kanpi kun erpi se mułmba.
27 e quem quiser ser o primeiro deverá ser escravo;
28 Yi mił, tonu epin si kindip mani mei ełe, na wu kingam mołup yi mił ermbii oł. Na nam op, ei opu wumb na kin kongun erik, na paki tungii nip onenj mon! Na op, wumb paki tumbii nge onj. Op, na ond peri ełe kułamb, na miyem ełe wu amb pei sip, orung simbii nge onj,” pa nim. (Ek ei eim ermba nge ei piipi nipi ngum.)
28 como o Filho do homem, que não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate por muitos".
29 Pe Jeriko konu si kindik pangin, wumb tiłap pei Jiisas pum konu ekii se punjung.
29 Ao saírem de Jericó, uma grande multidão seguiu a Jesus.
30 Ningił tumbun mułum wu tał, andłam wer ełe molkuł piinjngił ni Jiisas andłam ełe ek tengpi o pang, piikił wii dinga tunjnguł. Tokuł ek dinga nikił yi ninjngił, “Gos kindim wu Krais nim sin orung sinjii wu, nim Deipis nge tiłap wu sił kin kaimb sinjii.”
30 Dois cegos estavam sentados à beira do caminho e, quando ouviram falar que Jesus estava passando, puseram-se a gritar: "Senhor, Filho de Davi, tem misericórdia de nós! "
31 Wumb pei onjung wumb ei ok kin wu tał wii tokuł yi ninjngił, “Wu ei kin ek tingneneł mon!” pa ninjing. Ba wu tał wii dinga tokuł nga yi ninjngił, “Owundu, nim Deipis nge tiłap wu nim sił kin kaimb sinjii,” pa ninjngił.
31 A multidão os repreendeu para que ficassem quietos, mas eles gritavam ainda mais: "Senhor, Filho de Davi, tem misericórdia de nós! "
32 Jiisas angpi ek dinga nipi yi nim, “Na ełip kin nimbił oł ermbii ninmbił?”
32 Jesus, parando, chamou-os e perguntou-lhes: "O que vocês querem que eu lhes faça? "
33 Wu tał ek yi ninjngił, “Owundu, nim sił ningił ei er ka enjii nipił ninmbił ninjngił.”
33 Responderam eles: "Senhor, queremos que se abram os nossos olhos".
34 Jiisas eim wu tał kin kaimb sipi, eim wu tał ningił eł embiłang, pe sikir wu tał ningił ka wii seng kankił, Jiisas pum konu ełe ekii sikił punjnguł.
34 Jesus teve compaixão deles e tocou nos olhos deles. Imediatamente eles recuperaram a visão e o seguiram.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.