Mateus 12

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ekii se kor kunum endi, Jiisas kuni wiis pin tuk ełe endim. Eim nge ekii sik andiłmin wu ombu kuni tum. Pe tuk andik, kuni wiis mong ei tangk nunjung.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Wumb lo ek piiłmin wumb, ek nik Jiisas ngunjung, “Nim nge ekii sik andiłmin wumb ombu oł ei kor kunum enmin ei mon ninjing.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Jiisas ek nipi yi nim, “Enim Deipis ek poł ei ger piinjing min? Na nind, ei eim kin eim wu ombu ei kuni tum kunum, ei nimbił oł enjing?
3 Então Jesus respondeu:
4 Molk kin, Gos men ngii owundu ełe nirik punjung. Puk, bres Gos ngii ełe sałiłim ei wumb eipi mon niłmin. Gos kin kułmał kałiłmin wumb ei minj nungii niłmin.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Enim ek ei lo mon ełe pim, ei ger kinenjing min? Pe kułmał kałiłmin wumb ei Gos men ngii owundu ełe kongun ełmin. Kor kunum mon nik ełmin oł ei ełmin, ba ek endi ninałmin.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Pe na enim kanip nind, noman dinga ei ya sałim ei men ngii sałim epi ei to mani kindim.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Ba enim na nind ek ei piingii, ‘Na kułmał kałiłmin oł ei na noman pinałim. Na noman kun ka sałim wumb ei noman enim.’ Enim wumb oł endi enjing wumb ei oł embin tui enerngii mon.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Na Gos kingam tonu epin si kindip mani mei ełe op, mei kingam mił tałip moł ei, na kor kunum puł wu Owundu moł. Wumb nipe oł endi kor kunum erngii, ei na dinga ełe wumb oł yi mił erngii,” pa nim.
8 Pois o
9 Jiisas konu ełe si kindpi, men ngii ełe tuk pum.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Wu endi mułum wu, ei eim angił ełe epi endi sinałiłim. Angił kułii erim. Pe wu kombur Jiisas kos er ngonmun nik, Jiisas kii dinga sinjing. “Pe sinim kor kunum ening pałim wumb ei er ka ermin min?”
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Jiisas ek nipi orung kindpi yi nim, “Enim mołmun konu, wu endi kung siipsiip es tołum ei kor kunum kung siipsiip endi konu tukpu endi mani pupu pimba ei, kor kunum si tonu sinermba min?
11 Jesus respondeu:
12 Nga wumb endi eim kung siipsiip ei to mani kindiłim yi mił pe sinim lo ek ełe kapłi nipin kin sin kor kunum ełe wumb kapłi paki tumun.
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Pe eim ek nipi wu ei ngopu yi nim, “Nim angił tun kindii!” Neng, tun kindim. Yi erang, wu ei eim angił ei ka mułum. Wu eipi endi ka mułum mił yi mułum.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Jiisas kor kunum oł ei erang kanik puk kin, wumb en enim ek nik piik Jiisas to kundngii nge ek ninjing.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Ba Jiisas eim ninjing ek ei piipi, konu ełe si kindpi pang, wumb tiłap pei eim kin ekii se pangin, eim wumb ening ombu er ka erim.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Jiisas ek dinga nipi wumb ngopu yi nim, “Enim ek nik tor kindnerii mon!” pa nim.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Gos ok oł ekii se ermba oł piipi niłim wu Aisaiya ek ni tor kindpi yi nirim. Ekii se oł yi tonu omba nirim, ek ei pe keimi pałim. Ek ei yi mił,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Wu ei na eim kongun ermba nip to mundunj wu. Na eim ka piip, nam noman eim kin sałim. Nam nge Gui Ka ei eim ngamb, eim na kos dinga ek kun nipi, torung wumb tiłap eipi ngumba.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Pe eim wumb ek ngopu ek dinga nipi enermba. Wumb eim andłam ełe angpi wii topu yi erang, eim ek piinerngii.
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Gumei endi ek nimba er pimba, ei eim to engin tunermba. Dup alam kan endi, dup kembis nopu pimba, ei eim to kumundpu poru ninermba. Ei yi mił wumb nii endi en enim pii gii dinga pinermba wumb ei, eim to tor kindnermba. Eim kongun ermba ei Gos eim kunum owundu tonu omba kunum ełe, na ek ka ei erang kin oł kun minj erpi pang poru nimba.
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Pe wumb torung tiłap eipi wumb eim kin pii gii nik, eim kui er mułngii.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Kunum ełe, wumb wu endi tunjung wu ei gui kis tuk mułum. Wu ei ningił tumbun mułang, gupu ełe ek tengnerim ku. Jiisas eim wu ei er ka erim. Erang, gupu ek nipi kin, ningił kanpi erim.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Wumb tiłap pei molk kanik puku sik yi ninjing, “Wu ei Gos kindim wu Krais min mon?” Wumb en enim noman ełe yi piinjing.
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Ba lo ek piiłmin wumb ek ei piik yi ninjing, “Dinga ełe enim ei gui kis nge tep ełim owundu Biyelsipul nge dinga ełe enim,” pa ninjing.
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Ba Jiisas eim wumb noman ełe piipi, ek nipi yi nim, “Pe king tep erim konu endeim ełe wumb, en enim opu erngii ei, en enim konu ka dinga sinermba. Pe wumb konu ende wumb, min ngii ende wumb orung orung puk, opu erngii ei, en enim ngii konu ni konu ka sinermba.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Pe Seisen nge wumb en enim eipi eipi bin ni, erngii dinga ermba min?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Biyelsipul na paki tang na gui kis tor kindinj, ba wumb nii enim ekii sik andiłmin wumb paki tang, gui kis to kindinmin? Pe en enim kos piiłmin wu mił molk kapłi enim ek kanim kanim ei nik kun erang,
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 ba Gos nge dinga ełe na gui kis top kindinj kin, enim piingii. Gos sinim tep er mołum ei, sinim kin mandi onum ni piingii,” pa nim.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 “Nimbił erang, na pup, wu num Seisen nge wumb waning ermbii ni piind, ba ok na pup, wu num Seisen eim simb angił kan ngo pendip, ekii se na eim nge wumb ei waning simbii.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Wu endi na wu puł mon, ei na kin opu ermba wu. Pe wu endi na kin kung siipsiip es tunermba wu, ei eim kung siipsiip topu eipi eipi kindiłim.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Yi mił pałim ei piip na enim nip ngond. Gos eim wumb ek kis nik enmin ei, kapłi oł kis kil ngumba, ba wumb endi Gui Ka kin ek buł ngok erngii, ei Gos wumb oł kis ei kil ngunermba mon.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Na Gos kingam tonu epin si kindip mani op, mei kangił mił muls ei wu endi ek kis nipi, na ngumba, ei Gos kapłi kil ngumba. Ba wu endi Gui Ka kin ek kis nimba wu ei, Gos eim kapłi kil ngunermba mon.”
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Pe ond ka pimba ei, ond mong ka tumba. Nga ond kis pimba ei, mong kis tumba ku. Wumb ond ei kanik kin, ond mong ka min kis ei kan poł tołmun.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Enim lo ek ekii siłmin wumb wembii kis Seisen nge kingam noł, enim ek ka er ningii mił nenj? Enim wumb kis enim noman tuk ełe noman kanim kanim pałim mił, ek yi gupu ełe ni tor kindinmin.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Wumb kun ka endi eim noman tuk ełe oł kun ka kanim kanim pei pałiłim mił ei oł kun ka ei pei ni tor kindiłim. Nga wu kis endi eim noman tuk ełe oł kis kanim kanim pei pałiłim mił ei oł kis ei pei ni tor kindiłim.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 “Ba na enim kanip nind, wumb en enim ek wii mił nik ełmin oł kanim kanim ombu, ekii se Gos wu amb mok tumba kunum, ei wumb pei nipi ek ninjing ek ei, Gos kin ek orung kindngii.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Wumb ninim ka ninjii ełe Gos nim, wu ka nimba. Pe nga ek kis nin kin, en kin Gos nim, wu kis nimba. Ei ninim oł erkin ek nikin enjii mił ku, Gos nim kanpi nimba,” pa nim.
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Pe kunum ełe, wu num lo piiłmin ni lo ek ekii siłmin wu, kombur kin ok, ek yi ninjing. “Ek emb to ngołun wu, sin nim jep oł endi eran kenmin ni onmun,” pa ninjing.
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Ba eim ek dinga nipi yi nim, “Wu amb kunum ełe oł kis er andiłmin wumb, ei na jep ei erang kenmin niłmin ei, ek ni tor kindiłim wu Jona oł ei andan top ngoł.
39 Jesus respondeu:
40 Kumb ok Gos ek ni tor kindiłim wu Jona eim omu owundu kirim ełe tuk pupu pim. Ei eim kunum tekliki epin, tinga ouni pep mułum. Yi mił ku, na Gos nge kingam tonu epin konu si kindpi mani mei ełe wu kingam mił tełim, ei eim mei ełe kunum tekliki epin, tinga ouni yi pimba,” pa nim.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Ekii se Gos wumb mok tumba kunum ei, wumb Ninipa konu owundu wumb tonu ok wumb pe mołmun wumb angk ei enim oł kis kanim ei ni tor kindngii. Ei nimbił erang, wumb ei wu Jona Gos ek nipi ngum, ei noman ak tunjung. Pe ya epi endi mołum ei wu Jona to mani kindpi, owundu mendpił mołum,” pa nim. Ei Jiisas eim piipi nim, wumb endi mon, eim mendpił, ba enim wumb eim pii gii ninanmin.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Gos wumb mok tumba kunum ei, kuin owundu konu orundung eipi mołum ei, opu wumb ya ełe mołmun wumb ei oł kanim kanim enjing ei nipi tor kindpi ngumba. Nimbił erang kuin owundu embe Siipa konu mei orundung mołpu omba. Ei opu King Solomon nge noman ka peng ek ka nipi tor kindim, ei piimba nge om. Ba epi endi ya ełe mołum ei eim King Solomon noman ei to mani kindpi, eim wu num owundu mendpił mołum.” (Ei Jiisas eim ermba oł ei piipi nim.)
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 “Pe gui kis ei wu endi si kindpi pułum ei pupu konu kep endi mułmbii ni pułum. Pepi mułmbii ni pułum ba konu endi sinałim.
43 Jesus continuou:
44 Eim yi piiłim, ‘Na ok muls ngii ełe nga orung bii,’ nipi opu kaniłim ni ngii was erik, brum er ka er sinjing.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Seng, kanpi pupu gui kis angił orung nga tał pei kanpi neng onjung, ba gui ombu oł kis wii enjing. Pe ok ngii ełe nirik puk ngii ełe mulnjung ok, wu oł kis aninga er mułum, ba pe am er kis mendpił pup mułum. Oł ei nge, wu amb kis pe mołmun kunum, yi ku tonu omba.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Jiisas ek nipi wumb ngopu mułang, Jiisas eim mam ni angim noł ok ngii andaring engnjing. Eim kin ek nimin nik ok mulnjung.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Pe wu endi kanpi opu ek nipi yi nim, “Nim manim ni angnim noł ok nim kin ek nimin nik ok mołmun,” pa nim.
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Ba Jiisas wu ei kin ek nipi orung kindpi yi nim, “Na minan ei nii? Nga na nge engnan noł ombu nii?”
48 Jesus perguntou:
49 Pe eim nge ekii sik ełmin wu amb ombu kin angił tuł ngopu ek yi nim, “Enim kinei! Wu amb ombu na nge engnan noł ni minan noł mił mołmun,” pa nim.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 “Wu endi na Ernan Gos noman pałim mił ekii singii wumb, ei na minan ni, na engnan nga, na ainan noł mułngii,” pa nipi wumb ngum.
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.