Lucas 2

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kunum ei, Rom wu owundu King mułum wu ei embe Akasas eim ek lo endi yi nipi pendrim. Wumb pei en enim konu ełe mendpił ełe puk kin, en enim embe pułngii nirim.
1 Naquele tempo o imperador Augusto mandou uma ordem para todos os povos do Império. Todas as pessoas deviam se registrar a fim de ser feita uma contagem da população.
2 Kunum ei kumna kin wumb embe połmun kunum ełe Sairiiniyas ei wu owundu Siriya mei owundu ełe tep er mułum kunum ei.
2 Quando foi feito esse primeiro recenseamento, Cirênio era governador da Síria.
3 Yi erang kin, wumb en enim konu ełe punjung. Puk kin, en enim embe pułngii. Polk poru neng kin, en enim konu ełe orung punjung.
3 Então todos foram se registrar, cada um na sua própria cidade.
4 Josep eim King Deipis nge wumb tiłap ende. Pe Josep eim Naseres konu ełe Galilii mei owundu si kindpi, pupu Jura mei owundu Deipis nge konu ełe purum konu ei embe Beslem konu niłmin.
4 Por isso José foi de Nazaré, na Galileia, para a região da Judeia, a uma cidade chamada Belém, onde tinha nascido o rei Davi. José foi registrar-se lá porque era descendente de Davi.
5 Eim ambim Mariya kin tep to pukuł, eł ełip embe ni wumb ngunguł nge pukuł. Punjnguł kunum ei Mariya kangił mengmba mił mandi erang pukuł.
5 Levou consigo Maria, com quem tinha casamento contratado . Ela estava grávida,
6 Wumb tał konu ełe mułangił ei Mariya kangił mengmba kunum mandi erim.
6 e aconteceu que, enquanto se achavam em Belém, chegou o tempo de a criança nascer.
7 Pe eim kingam kumna kung kou ngii ełe mengrim. Nimbił erang wumb pałmin ngii pei piki tum. Pe alap endi sipi pandi topu pindang mer kung kou kuni nołmun konu ełe pindang pim.
7 Então Maria deu à luz o seu primeiro filho. Enrolou o menino em panos e o deitou numa manjedoura , pois não havia lugar para eles na pensão.
8 Kunum ei, wu kombur kung siipsiip es tołmun wumb Juriya mei konu ełe andaring mulk. Wumb en enim kung siipsiip tep erik mulnjung.
8 Naquela região havia pastores que estavam passando a noite nos campos, tomando conta dos rebanhos de ovelhas.
9 Pe Owundu nge enjel kindang om. Opu, Owundu nge dinga tiłang opu en enim mulnjung konu ełe erang wumb ombu en enim mund mong enjing.
9 Então um anjo do Senhor apareceu, e a luz gloriosa do Senhor brilhou por cima dos pastores. Eles ficaram com muito medo,
10 Ba Owundu nge enjel ek nipi wumb ngum, “Enim mund mong tunerngii! Piik, mułei! Na enim kin ek ka endi tu wund. Enim wu amb konu orung orung pei piik noman ka piingii nge ek tu wund,” pa nim.
10 mas o anjo disse: — Não tenham medo! Estou aqui a fim de trazer uma boa notícia para vocês, e ela será motivo de grande alegria também para todo o povo!
11 “Kunum ełe King Deipis nge konu owundu ełe amb endi kangił kembis mengnim. Kangi kembis ei enim sipi orung simba wu ei Krais, ei wu Owundu Gos kindang om.
11 Hoje mesmo, na cidade de Davi , nasceu o Salvador de vocês — o Messias , o Senhor!
12 Pe na ek endi nemb enim yi mił piik kin, puk keningii. Enim keningii ei kangi kembis endi alap kin tuk kindik mer kung kou kuni nołmun konu ełe pałim ei keningii. Kanik kin, enim piingii ni na ek eim kin nind ei keimi pimba.”
12 Esta será a prova: vocês encontrarão uma criancinha enrolada em panos e deitada numa manjedoura .
13 Owundu nge enjel ei ek yi neng kin; pe sikir enjel pei mani ok eim kin mulnjung. Noman ka piik golang nik Gos ngunjung.
13 No mesmo instante apareceu junto com o anjo uma multidão de outros anjos, como se fosse um exército celestial. Eles cantavam hinos de louvor a Deus, dizendo:
14 “Gos embe ambilk tonu kindngii. Mani mei wumb noman emin pengłi! Gos eim enim noman ka ngonum.”
14 — Glória a Deus nas maiores alturas do céu! E paz na terra para as pessoas a quem ele quer bem!
15 Pe enjel pei epin konu orung punjung. Pe kung siipsiip es tołmun wumb ei en enim ek dinga ninjing. “Sinim pamin! Beslem konu sikir pupun, Owundu ek yi mił nim epi tonu onum ei kinamin,” nik punjung.
15 Quando os anjos voltaram para o céu, os pastores disseram uns aos outros: — Vamos até Belém para ver o que aconteceu; vamos ver aquilo que o Senhor nos contou.
16 Pe wumb sikir puk, Josep kin Mariya teł mulnjunguł kenjing. Kangi kembis ei mer kung kou kuni nołmun konu ełe pim kenjing.
16 Eles foram depressa, e encontraram Maria e José, e viram o menino deitado na manjedoura.
17 Pe kan poru nik, orung puk kangił kembis ei nge ek piinjing mił nik tor kindnjing.
17 Então contaram o que os anjos tinham dito a respeito dele.
18 Pe wumb pei molk piinjing ni, kung siipsiip es tołmun wumb ninjing ek ei piik kin, kom sek piinjing.
18 Todos os que ouviram o que os pastores disseram ficaram muito admirados.
19 Ba Mariya eim ek ei piipi noman ełe kindpi, kom se piipi minj mułum.
19 Maria guardava todas essas coisas no seu coração e pensava muito nelas.
20 Kung siipsiip es tołmun wumb orung puk Gos embe ambilk tonu kindik punjung. Wumb en enim ka piik, Gos ek piik kanik enjing. Ei Gos enjel ek nipi erim mił kenjing ku.
20 Então os pastores voltaram para os campos, cantando hinos de louvor a Deus pelo que tinham ouvido e visto. E tudo tinha acontecido como o anjo havia falado.
21 Ekii se kunum angił orung nga tekliki o pang, kangił kembis ngenj kopisnjing. Kopsik, kangił ei embe Jiisas ninjing mił eim mam mingnerim kunum ei Owundu enjel kindang opu nim. Ei kangił embe yi nengin nim mił ninjing.
21 Uma semana depois, quando chegou o dia de circuncidar o menino, puseram nele o nome de Jesus. Pois o anjo tinha dado esse nome ao menino antes de ele nascer.
22 Kunum poru neng, Mariya kin kingam kin ka mułnguł oł enjing ei, Moses lo ek niłim mił enjing. Pe arim mam teł kangił ei Jerusalem konu ełe sipkił Gos Owundu kin ngunguł nge sipinjngił.
22 Chegou o dia de Maria e José cumprirem a cerimônia da purificação , conforme manda a Lei de Moisés. Então eles levaram a criança para Jerusalém a fim de apresentá-la ao Senhor.
23 Ei yi mił, Gos Owundu lo ek yi er pendiłim mił niłmin. “Kangił wu kumna mengiłmin kangił ei Gos Owundu kongun ermba niłmin oł ei nge enjngił.”
23 Pois está escrito na Lei do Senhor: “Todo primeiro filho será separado e dedicado ao Senhor.”
24 Wumb tał eł ełip Gos kin kułmał kełngił ei Moses lo ek niłim mił yi mił enjngił. Ei Owundu lo ek pałim mił ermbił ni piinjngił. Kei Pułmu mił tał min kei wał eipi tał sikił Gos kin kułmał kełmbił ni sipinjngił.
24 Eles foram lá também para oferecer em sacrifício duas rolinhas ou dois pombinhos, como a Lei do Senhor manda.
25 Kapłi, wu endi Jerusalem konu ełe mułum wu ei embe Simion. Ei wu kun minj mołum wu ek piipi ełim wu, ei eim wumb Esrel wumb sipi orung simba nge wu endi omba, ni kui er mułum. Gos nge Gui Ka ei Simion kin mułum.
25 Em Jerusalém morava um homem chamado Simeão. Ele era bom e piedoso e esperava a salvação do povo de Israel. O Espírito Santo estava com ele,
26 Gos nge Gui Ka ei eim yi nirim, “Simion sikir kulenjii mon!” pa nirim. “Nim Owundu nge kindang wu Krais kumb se kenjii,” pa nim.
26 e o próprio Espírito lhe tinha prometido que, antes de morrer, ele iria ver o Messias enviado pelo Senhor.
27 Gos nge Gui Ka je erang Simion pupu men ngii owundu ełe nirik pum. Pe kingam arim mam tał sikił tu wukuł lo ek ninim mił ermbił ei Gos Owundu kin ngunguł nge onjnguł.
27 Guiado pelo Espírito, Simeão foi ao Templo. Quando os pais levaram o menino Jesus ao Templo para fazer o que a Lei manda,
28 Simion eim kangi ei sipi sipim. Si pang kin, Gos embe ambił tonu kindpi, yi nim.
28 Simeão pegou o menino no colo e louvou a Deus. Ele disse:
29 — ausente —
29 — Agora, Senhor, cumpriste a promessa que fizeste e já podes deixar este teu partir em paz.
30 — ausente —
30 Pois eu já vi com os meus próprios olhos a tua salvação,
31 Nim ek ok nirim, ‘Simion, sikir kulenjii mon! Nim Owundu nge kindang wu Krais kumb se kenjii,’ pa nim. Wu amb pei keningii nge en. Wu ei kindang sinim sipi orung simba nge om yi nirim mił en.
31 que preparaste na presença de todos os povos:
32 Gos eim tiłang mani kindim. Kindpi, tiłang ei erang wumb tiłap eipi nim oł ei nge ekii sik noman tok piik erngii. Nga nim nge enjel wumb embe owundu erim,”
32 uma luz para mostrar o teu caminho a todos os que não são judeus e para dar
33 Kangi mam arim tał Simion nim ek ei piikił puku sikił piinjngił.
33 O pai e a mãe do menino ficaram admirados com o que Simeão disse a respeito dele.
34 Pe Simion Gos ek ka nipi en enim ngum. Nga ek yi mił nipi Mariya ngum, “Piini! Gos eim noman ełe kangi ei yi erang Esrel wumb pei bok tonmun, ba wumb kombur nga angk gii nik dinga mołmun. Eim Gos nge noman ełe tuk mundum mułmba. Mułang kin, wumb pei eim kin ek kis nik ngok erngii.
34 Simeão os abençoou e disse a Maria, a mãe de Jesus: — Este menino foi escolhido por Deus tanto para a destruição como para a salvação de muita gente em Israel. Ele vai ser um sinal de Deus; muitas pessoas falarão contra ele,
35 Erangin kin, nim noman tuk ełe tui mił tang yi mił kaimb erang piinjii. Eim wumb en enim noman tuk ełe andan tang kin noman tuk ei to tor kindmba,” pa nim.
35 e assim os pensamentos secretos delas serão conhecidos. E a tristeza, como uma espada afiada, cortará o seu coração, Maria.
36 Gos nge ek ni tor kindiłim amb endi mułum amb ei embe ‘Ana’ niłmin. Eim arim Panul mułum; eim nge wumb tiłap Asir; amb ei amb tukui mendpił mułum. Ok, eim wam kin kung ngii angił orung nga tał mułum.
36 Havia ali também uma profetisa chamada Ana, que era viúva e muito idosa. Ela era filha de Fanuel, da tribo de Aser. Sete anos depois que ela havia casado, o seu marido morreu.
37 Ekii se wam kułang kin, eim wii mułang kung ngii 84 pei o pum. Amb ei eim men ngii owundu mei wak tunałim. Eim konu kuni mowii nipi eim Gos kin prei tek tek ełim. Ei epin, tinga Gos embe ambił dinga kindpi kongun ełim.
37 Agora ela estava com oitenta e quatro anos de idade. Nunca saía do pátio do Templo e adorava a Deus dia e noite, jejuando e fazendo orações.
38 Kunum ei Jiisas arim mam teł eim tu wunjnguł eim men ngii opu Gos kin noman ka piipi ngum. Pe eim kangi ei nge ek ni tor kindpi nim. “Kangi ei enim wumb pei kui er mulnjung wumb kin Jura wumb pei sipi orung simba nge om,” pa nim.
38 Naquele momento ela chegou e começou a louvar a Deus e a falar a respeito do menino para todos os que esperavam a libertação de Jerusalém.
39 Wumb en enim Owundu nge lo ek niłim mił ełe enjing. En enim Galilii mei orung puk, Naseres konu ełe punjung.
39 Quando terminaram de fazer tudo o que a Lei do Senhor manda, José e Maria voltaram para a Galileia, para a casa deles na cidade de Nazaré.
40 Pe kangi ei oupu tonu opu dinga er mułum. Mołpu kin, eim noman ka wii peng mołpu, nga Gos eim noman ka Jiisas ngum.
40 O menino crescia e ficava forte; tinha muita sabedoria e era abençoado por Deus.
41 Kangi mam arim tał eł ełip ei kung ngii endi o pułum kunum ei kunum kunum Jerusalem konu ełe pułmbuł. Kunum ei konu kor owundu kunum ei yi niłmin, ‘Pasopa kuni owundu numun,’ pa niłmin kunum ei.
41 Todos os anos os pais de Jesus iam a Jerusalém para a Festa da Páscoa .
42 Jiisas eim kung ngii engki nga tał yi mił multum kunum ei, kor owundu ekii siłmin oł ei sik Jiisas arim mam ni Jerusalem konu ełe punjung.
42 Quando Jesus tinha doze anos, eles foram à Festa, conforme o seu costume.
43 Ekii se, ‘Pasopa kunum’ ei poru neng, nga si kindik orung punjung; ba kangi Jiisas Jerusalem konu ełe enj multum. Pe arim mam tał Jiisas multum ei piinerkił.
43 Depois que a Festa acabou, eles começaram a viagem de volta para casa. Mas Jesus tinha ficado em Jerusalém, e os seus pais não sabiam disso.
44 Kunum ei arim mam tał Jiisas wu amb kin onmun ni piikił. Yi ni piikił okuł, nga eł ełip wumb tiłap ende kin wumb puł kin endik konu kurkuł endkił mon pirim.
44 Eles pensavam que ele estivesse no grupo de pessoas que vinha voltando e por isso viajaram o dia todo. Então começaram a procurá-lo entre os parentes e amigos.
45 Nga topultung kurkuł endkił, ba mon pirim. Yi peng kin, nga Jerusalem konu ełe orung pukuł, kur keningił nge pukuł.
45 Como não o encontraram, voltaram a Jerusalém para procurá-lo.
46 Nga kunum ei, wumb tał kurkuł andangił kunum tekliki o purum. Nga ekii se pu kenkił ni men ngii owundu ełe nirik multum kenkił. Wumb ek mon połmun wumb mulk konu ełe tuk multum. Wumb ei ek ninjing ek ei kii se piipi nga wumb nik ek mił piipi nipi orung kindpi multum.
46 Três dias depois encontraram o menino num dos pátios do Templo, sentado no meio dos mestres da Lei, ouvindo-os e fazendo perguntas a eles.
47 Wu ombu eim ek ei piik kin, kangił ei eim noman ka peng ek nipi kii sipi erang, wu ombu en enim puku sik endnjing.
47 Todos os que o ouviam estavam muito admirados com a sua inteligência e com as respostas que dava.
48 Arim mam tał Jiisas kankił nga puku sinjngił. Mam ek nipi yi nirim, “Kangił nim nimbił erang sił kin yi en? Nim arnim kin na kin noman embin tang kin, nim kurpuł andinmbił,” pa nim.
48 Quando os pais viram o menino, também ficaram admirados. E a sua mãe lhe disse: — Meu filho, por que foi que você fez isso conosco? O seu pai e eu estávamos muito aflitos procurando você.
49 Kangi Jiisas eim ek ni orung kindpi yi nim, “Nimbił erang, ełip na kurkuł andinmbił? Ełip piinenjngił min; na nam Arnan ngii owundu konu moł?” pa yi nim.
49 Jesus respondeu:
50 Ba wumb tał Jiisas ek nim ei ek pułe pii kun enenjngił.
50 Mas eles não entenderam o que ele disse.
51 Kapłi, mam arim tał kin orung punjung. Nga Naseres konu ełe tor punjung. Pe mam arim tał ek ninjngił ek ei piipi ekii siłim. Pe eim mam eim niłim ek ombu piipi noman ełe tuk kind piip mułum.
51 Então Jesus voltou com os seus pais para Nazaré e continuava a ser obediente a eles. E a sua mãe guardava tudo isso no coração.
52 Jiisas oupu tonu wang, eim noman ka wii tonu om. Wang kin, wu amb eim kan ka kaniłmin ei nga Gos kan ka kaniłim ku.
52 Conforme crescia, Jesus ia crescendo também em sabedoria, e tanto Deus como as pessoas gostavam cada vez mais dele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.