Lucas 24

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pe kongun kunum kumna, kor ei kupiiring ok, amb ombu en enim wumb tukpu ełe punjung. Puk kin, kopung ka wii ni, epi muru ka tołum epi sik kin, epi ei er kun er sik, mił sinjing.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Puk kin, kenik ni, ku endi pandi to pendik ni, tukpu ełe pineririm.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Wumb ok wumb ni, tukpu ełe tuk puk; ba Jiisas Owundu ngenj ei kinerik mon.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Pe wumb en enim noman ełe piik, mund mong erik mulk. Molk kenik ni, wu tał konduk kuru pirim wu tał, eł ełip mulkuł. Mulkuł wu tał nge konduk erang kin, wumb keningii pineririm.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Amb ombu en enim keningii pinerang kin, mani mei ełe kan mani kanik mulnjung. Mułangin kin, wu tał ek nikił ngunjnguł; “Nimbił erang enim wumb tukpu konu ełe wumb endi konj mołum nik kur onmun?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 Ba eim ya molałim! Eim angpi tonu pupu pum. Eim Galilii konu ełe mołpu kin, enim kin nipe ek nipi ngum ek ei, en enim piingii?
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 Eim ek yi nirim, ‘Wu kingam ei sipik, wumb oł ełmin wumb ei ngangin kin, sipi to kundangin kin, tukpu konu ełe mani pu pepi kin, nga kunum tekliki pang kin, eim nga opu konj ba,’” nirim.
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Wumb ek ei piik ni, Jiisas ok ek nirim mił piinjing.
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 Wumb tukpu konu ełe si kindik, orung punjung. Puk kin, ek nik, eim ek se andiłmin wu engki nga endeim mulk, konu ełe kanik nik ei, epi kenik mił nik, wumb eipi pei ngok yi enjing.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Pe Mariya Makandala ni, Jo Ana, ni Mariya Jeims mam ni, amb ombu mułangin kin, ek ei nik, Jiisas ek se andiłmin wumb mulk konu ełe kanik ninjing.
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 Ba wumb ei, ek ei ek wii ninmin ni piik kin, pii gii ninerik, mon.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Ba Piisa angpi sikir pupu, Jiisas tukpu tuk konu ełe kenmbii nipi purum. Pe eim sip topu, tukpu ełe nirik pupu kenim ni, alap mendpił sim. Seng kin, eim nga orung ngii konu ełe pupu, epi ei kenim mił piipi mułum.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Pe kunum ełe mendpił, Jiisas pii gii ninjngił wu tał eł ełip, konu endi Emeiyas ni konu ełe punguł nge punjnguł. Pukuł andłam ei Jerusalem konu ełe pupu, nga Emeiyas konu ełe tor pułum konu ei, angił orung nga tał turii mił sałiłim.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Wu tał andkił pukuł kin, epi pei kenjngił mił ei, nikił punjnguł.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Wu tał eł ełip, ek nikił, kii sikił punjnguł ei, Jiisas eim wu tał onjnguł konu ełe ekii se om ei kinenjngił.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Ba epi endi wu tał ningił ełe pełi erang kin, Jiisas kan poł tunenjngił mon!
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Pe eim opu, ek nipi kii sipi yi nim, “Ełip epi nipe nikił onmbuł?” Eim ek yi neng kin, wu tał ni nikił ek piinerkił; kan mani kankił mulnjunguł.
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 Pe wu endi embe Kliyopas wu ei, ek nipi orung kindim, “Wumb konu orung orung pei ok Jerusalem konu ełe minj mołmun. Pe nim mendpił Jerusalem konu epi ei tonu onum piinan min?”
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Nga wu ei ek yi neng kin, Jiisas wu tał kii sim, “Epi nipe?” Wu tał eim kankił yi ninjngił, “Epi Jiisas Naseres konu ełe wu oł ei tonu om. Eim ek ni tor kindiłim wu mołpu kin, kongun ei nga erpi, Gos ningił ełe ek dinga nipi wumb ngołum.
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 Wumb peng pim wumb ni, kułmał kałiłmin owundu wumb ni, Jiisas sik sipik, kos piiłim wu owundu ngunjung. Pe kos piiłim wumb owundu ek nik piik kin, wumb kombur eim ond peri ełe to kundnjung.
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 Ba kumb ok sin pii gii yi ninjpin kin, wu ei Esrel wumb kis mulnjung kin, oł embin tui tonu orum kin, Gos enim paki tumba nge orum. Pe nga ek endi pałim ku. Epi ombu om ei, pe kunum tekliki kunum sałim.
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Akip sin amb kombur ok ek nengin kin, sin mund mong enmin. Kupiiring ok en enim Jiisas tukpu to pendnjing konu ełe kenmin nik punjung.
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 Ba Jiisas nge ngenj ei kinanmin nik, ok sin kanik yi ninjing. Eim kinenjpin, ba Gos nge enjel ok yi ninjing, ‘Eim konj mołum,’ ninjing.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Nga sin wu kombur puk kin, keningii nge punjung ei, amb ok ninjing mił ku ninjing. Ba eim kinanmin,” pa ninjing.
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Jiisas eim ek dinga nipi wu tał ngum, “Ełip noman ełe dinga pinałim min? Ełip ek ni tor kindiłmin wumb ek pei niłmin ek ei ełip pii gii ninenjngił.
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Nimbił erang ełip piinanmbił? Gos Krais tełim wu ei kindang, eim ngenj kumbii ok sipi kin, nga kunum ka seng kin, Gos nge dinga tiłang owundu ngang mułmba?”
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Pe eim Moses lo ek ni, ek ni tor kindiłmin wumb nge ek ei nimba erim. Pe eim ek nipi wu tał ngum ei, konu orung orung Gos mon ełe ek nipi eim mendpił pa ninim ei, ek pułe nim yi mił nim.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Pe wu tał eł ełip konu ełe mani punjnguł. Pe Jiisas eim yi erpi ba nge pum.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Ba wu tał eim kin ya mułmun konu ełe, emii pimba mandi enim, yi nengił. Nengił kin, Jiisas wu tał kin mułum.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Ekii se kuni nungii pendik, Jiisas eim wu tał kin mułum. Mołpu kin, eim bres sipi, Gos kin prei erpi, wu tał ngum.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Jiisas eim wu tał kin yi erang kin, wu tał ningił pirek neng kin, Jiisas kan poł tangił kin, nga Jiisas eim mulerim. Eim am pum. Pang kin, wu tał eim nga kinenjngił mon.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Wu tał eł ełip ek nikił piinjngił. “Siłip andłam ełe wambił kin, eim siłip kin ek ka nipi ngum. Ngopu kin, Gos nge ek pułe nipi ngopu erim. Kunum ełe siłip noman pirek neng,” yi ninjngił.
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Wu tał ek yi nikił kunum ełe mendpił orung pukuł, Jerusalem konu ełe pukuł. Pukuł ni, wu engki nga endeim mulk. Nga en enim nge puł wu kombur ouni mulnjung.
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 Molk kin yi ninjing, “Keimi mendpił, Owundu ni nga orung om,” pa nik enjing. “Eim orung om ei, Saimon eim kenim.”
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Pe wu tał eł ełip andłam ełe erim oł ei, ek poł tunjnguł. Tokuł kin, yi ninjngił. “Eim bres ambił engin topu Gos kin prei erang kin, sił eim kan poł tunjpuł,” pa ninjngił.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Pe en enim ek yi nik mułangin kin, Jiisas eim opu tuk, mii memb ełe engim, “Enim noman ende sek ka piik kin, mułngii!” Jiisas yi nim.
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Ba wu en enim mund mong tok enjing. Wu ombu, “Sin sinim gui endi kaninmin,” ni piinjing.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Pe eim ek nipi wumb ngum, “Nimbił erang enim puku sik andinmin? Nimbił erang enim noman embin to piik mulnjung?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Enim na simb ni angił ełe kinei! Na mendpił moł! Na gui mon! Gui ei ngenj na pałim mił pinałiłim mon!” pa nim.
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Eim ek yi nipi kin, eim simb, angił pei andan topu ngum.
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 En enim ka wii piinjing; ba pii gii ninenjing. Pe en enim noman embin to piik mulnjung. Mułangin kin, eim yi nim, “Enim kuni kopur ya sałim min?” yi kii sim.
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Pe en enim omu endi ni ngunjung.
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 Pe Jiisas eim sipi, nang kin, kenjing.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Eim ek nipi ngopu yi nim, “Ok, na enim kin mołup, ek nip ngunj ei, piinjing. Moses nge ek nin, ek ni tor kindiłmin wumb ek poł nin, mon Sam ełe ek pałim ek ei, na nge ek pałim. Ekii se keimi tonu omba nir mił tonu keimi onum.”
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Jiisas eim ek ei nipi kun erang kin, wumb Gos ek ei pii kun enjing.
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 Pe eim ek yi nim, “Krais Gos kindang tełim wu ei, eim ngenj kumbii sipi kołpu; nga kunum tekliki eim tukpu ełe angpi, nga konj tonu opu ba,” nirim.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 “Pang kin, eim nge embe ełe, wumb ek nik ngok erangin kin, wumb tiłap ok, noman ak tok Gos ek piingii. Piyangin kin, Gos wumb ombu oł kis kil ngumba,” pa nim. “Akip enim Jerusalem konu ełe ni, konu orung orung pei ełe puk, kongun ei erngii,” pa nim.
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Pe enim puk, ek ombu pei wumb kanik ningii.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Enim piinmin! Gui Ka Gos ok enim ngumbii nirim mił, Owundu ei, akip na enim ngumbii. Ba enim puk kin, Jerusalem konu owundu ełe mułangin kin, tonu epin konu ełe Gos nge dinga ei enim kin kindmba,” Jiisas yi nim.
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Eim wumb ombu sipipi, Besanii konu ełe sipipi, eim angił tonu kindpi, noman ka ek nipi ngum.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Pe eim ek ka nipi ngopu mułang kin, Gos eim sipi epin konu ełe tonu sipim.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Wumb en enim Jiisas embe ambił tonu kindik, nga Jerusalem konu ełe orung puk kin, en enim ka ka piinjing.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Kunum kunum Gos ngii owundu ełe molk kin, Gos embe ambił tonu kind mulnjung.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.