João 11

Gos Nge Ek Ka Ei Sinim Kin Ngołum (NII) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Wu endi ening owundu tang pim wu ei, eim embe Lasaras. Eim Besanii konu ełe pim. Besanii konu ełe, eim nge aim tał Mariya kin angim Masa teł mulnjunguł ku.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era do povoado de Betânia, onde Maria e a sua irmã Marta moravam.
2 Amb Mariya ei eim kopung mur ka wii tołum epi ei sipipi, Jiisas simb ełe, kopung ka wii kindpi kin, nga eim peng enjin ei sipi, Jiisas simb ełe kil ngum. Ngopu, yi enim amb ei, eim aim Lasaras ei, eim ening owundu tang pim.
2 (Esta Maria era a mesma que pôs perfume nos pés do Senhor Jesus e os enxugou com os seus cabelos. Era o irmão dela, Lázaro, que estava doente.)
3 Peng kin, eim aim tał ek nikił, Jiisas mułum konu ełe kindinjngił. Kindkił, ek yi ninjngił, “Owundu, nim noman ngołum wu ni, eim ening owundu tang pałim,” ninjngił.
3 As duas irmãs mandaram dizer a Jesus: — Senhor, o seu querido amigo Lázaro está doente!
4 Pe Jiisas ek ei piipi kin, yi mił nim, “Ening ei eim kułmba ening mon! Ening ei, Gos nge embe ambił tonu kindmba nge erim. Nga Gos nge kingam ei, na embe ambił tonu kindmba erim ku.”
4 Quando Jesus recebeu a notícia, disse:
5 — ausente —
5 Jesus amava muito Marta, e a sua irmã, e também Lázaro.
6 — ausente —
6 Porém quando soube que Lázaro estava doente, ainda ficou dois dias onde estava.
7 Nga ekii se Jiisas eim nge ekii siłmin wu ombu kanpi nim, “Sinim Jura konu ełe orung pamin!” nim.
7 Então disse aos seus discípulos:
8 Pe Jiisas eim kin ekii siłmin wu ombu yi ninjing, “Ek emb to ngołun wu! Pe mendpił, Jura wumb nim ku tumun nik enjing ei piinarkin kin, nga konu ełe bii, nin min?”
8 Mas eles disseram: — Mestre, faz tão pouco tempo que o povo de lá queria matá-lo a pedradas, e o senhor quer voltar?
9 — ausente —
9 Jesus respondeu:
10 — ausente —
10 Mas, se anda de noite, tropeça porque nele não existe luz.
11 Jiisas eim yi nipi kin, nga yi nim, “Sinim nge wu puł Lasaras eim or pim kin, pe na to konj kindmbii nge bii end,” pa nim.
11 Jesus disse isso e depois continuou:
12 Jiisas eim kin ekii siłmin wu ombu yi ninjing, “Owundu, pe wu ei eim or pim kin, eim nga kapłi mułmba,” ninjing.
12 — Senhor, se ele está dormindo, isso quer dizer que vai ficar bom! — disseram eles.
13 Jiisas eim Lasaras koltum ni piipi, nirim ek ei nim: ba eim ekii siłmin wu ombu, en enim yi piinjing. Lasaras eim or mendpił peng ninim ni, yi piinjing.
13 Mas o que Jesus queria dizer era que Lázaro estava morto. Porém eles pensavam que ele estivesse falando do sono natural.
14 Ba pe Jiisas eim ek yi nipi, wu ombu ngopu yi nim, “Lasaras eim kułum ei, na enim kin ek ekin top ninj ei, enim eim or pałim,” ni ninjing.
14 Então Jesus disse claramente:
15 Na enim kin ka piip kin kunum ełe, Lasaras kułum kunum ei, na eim ngii konu ełe sikir punenj. Nimbił erang, akip enim na kin pii gii dinga nga ningii. Ba pe sinim eim kin bin,” pa nim.
15 mas eu estou alegre por não ter estado lá com ele, pois assim vocês vão crer. Vamos até a casa dele.
16 Tomas embe endi, ‘Diriimas,’ niłmin ei, eim ek yi nim. “Sinim eim kin ouni kułmun nge pamin!” nim.
16 Então Tomé, chamado “o Gêmeo”, disse aos outros discípulos: — Vamos nós também a fim de morrer com o Mestre!
17 Pe Jiisas eim pupu, Besanii konu ełe tor pupu kin, piim ni, Lasaras eim kułum. Kułang kin, tukpu tunjung ei, kunum kapił kapłi, o pum ni piim.
17 Quando Jesus chegou, já fazia quatro dias que Lázaro havia sido sepultado.
18 Besanii konu ei Jerusalem konu ełe owundu mandi mił sim.
18 Betânia ficava a menos de três quilômetros de Jerusalém,
19 Pe wumb pei ok, Mariya kin Masa teł enginjngił kułum ei, ke nik ni, kaimb mułmun nik, tep to mołmun nik onjung.
19 e muitas pessoas tinham vindo visitar Marta e Maria para as consolarem por causa da morte do irmão.
20 Amb Masa piim ni, Jiisas onum nengin kin, eim pupu, andłam ełe kan simbii nipi pum. Ba Mariya eim ngii konu ełe enj mułum.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele. Porém Maria ficou sentada em casa.
21 Amb Masa pupu kin, Jiisas kanpi yi nim, “Owundu, nim ok ya ełe mułułan kin, na einan ei kulełang.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido!
22 Nga pe na piind ku, pe nim Gos kin epi endi simbii ni, prei enjii ei, eim kapłi nim ngumba.”
22 Mas eu sei que, mesmo assim, Deus lhe dará tudo o que o senhor pedir a ele.
23 Jiisas ek nipi, ngopu yi nim, “Pe nim ainim ei nge angpi kin, konj ba,” pa nim.
23 — O seu irmão vai ressuscitar! — disse Jesus.
24 Neng kin, Masa ek nipi, Jiisas kin yi nim, “Na piind, eim Gos kunum ei poru nimba ełe angpi kin, nga konj tonu omba,” ni piipi, yi nim.
24 Marta respondeu: — Eu sei que ele vai ressuscitar no último dia!
25 Jiisas ek nipi, eim ngopu yi nim, “Angk kin, tonu ongii oł ei nin, nga noman konj sik ełmin ei, pułe na. Pe wumb endi na kin pii gii nim kin, eim ngenj ełe kułang kin, eim noman tuk kulermba mon! Nga tonu opu, noman konj kunum kunum mułmba.
25 Então Jesus afirmou:
26 Wumb pei konj molk, na kin pii gii ningii wumb ei, am punerngii mon. En enim noman konj ei sik kin, kunum kunum mułngii ei, nim pii gii nin, min mon?”
26 e quem vive e crê em mim nunca morrerá. Você acredita nisso?
27 Masa Jiisas kanpi yi nim, “Owundu, na nim kin pii gii nind. Nim Krais, nim Gos nge kingam. Gos ok ek nipi kin, nim mei konu ełe kindmbii nirim ei, nim mendpił!” pa nim.
27 — Sim, senhor! — disse ela. — Eu creio que o senhor é o Messias , o Filho de Deus, que devia vir ao mundo.
28 Masa eim ek yi nipi pendpi kin, eim pupu, angim Mariya kanpi nim, “Ek emb to ngopu ełim wu ei, opu mołpu kin, ‘Nim oi! ninim,’” pa nim. Nipi kin, eim angim Mariya kanpi ek endi nipi ngum.
28 Depois de dizer isso, Marta foi, chamou Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Mariya ek ei piipi, sikir pupu Jiisas mułum konu ełe tor pum.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi encontrar-se com Jesus.
30 Pe Jiisas Besanii konu ełe tor onerim mon; ba Masa pupu eim kan seng kin, ek tangkił enjngił konu ełe enj mułum.
30 Pois ele não tinha chegado ao povoado, mas ainda estava no lugar onde Marta o havia encontrado.
31 Pe Jura wumb ok Mariya kin kaimb er mulnjung wumb ei, kenjing ni, Mariya eim sikir angpi kin, anda pum. Pe aim pendnjing konu ełe ke nipi ermba punum ni piik, wumb eim pum konu ełe, ekii sik anda punjung.
31 As pessoas que estavam na casa com Maria, consolando-a, viram que ela se levantou e saiu depressa. Então foram atrás dela, pois pensavam que ela ia ao túmulo para chorar ali.
32 Amb Mariya opu, Jiisas mułum konu ełe tor opu, Jiisas kenim. Kanpi opu, Jiisas simb ełe mani pupu, pepi yi nim, “Owundu, nim ya mułułan kin, na einan ei kulenenełang mon!”
32 Maria chegou ao lugar onde Jesus estava e logo que o viu caiu aos pés dele e disse: — Se o senhor tivesse estado aqui, o meu irmão não teria morrido!
33 Yi nipi kin, eim ke nim ei, Jiisas kenim. Nga wumb eim kin onjung wumb ei, ke ninjing ku. Pe Jiisas eim kaimb sipi kin, noman ełe embin to piim.
33 Jesus viu Maria chorando e viu as pessoas que estavam com ela chorando também. Então ficou muito comovido e aflito
34 Piipi kin, Jiisas eim yi nim, “Enim eim sipik, konu jiłi orung pendnjing?” Wumb yi ninjing, “Owundu, nim ya okun, kenjii!”
34 e perguntou: — Venha ver, senhor! — responderam.
35 Pe Jiisas eim ke nim.
35 Jesus chorou.
36 Pe Jura wumb eim ke nim ei, kanik yi ninjing, “Jiisas eim wu ei noman ngołum ei, piipi kin, ke ninim,” ninjing.
36 Então as pessoas disseram: — Vejam como ele amava Lázaro!
37 Ba Jura wumb kombur ek yi ninjing, “Jiisas eim wu endi ningił tumbun mułum ei, eim er ka erim. Pe wu kułum ei, Jiisas ełang kin wu ei kapłi kulełang.
37 Mas algumas delas disseram: — Ele curou o cego. Será que não poderia ter feito alguma coisa para que Lázaro não morresse?
38 Jiisas eim noman ełe embin peng piipi kin, eim tukpu to pendnjing konu ełe om. Pe Lasaras tukpu to pendnjing ei, kom ku owundu endi ełe, tunduk tuk puk. Nga ku endi sik kin, tukpu ei ondu nguk.
38 Jesus ficou outra vez muito comovido. Ele foi até o túmulo, que era uma gruta com uma pedra colocada na entrada,
39 Pe Jiisas eim yi nim, “Enim kom ku owundu ei aki tei!” nim. Wu kułum wu ei, eim aim Masa mołpu kin, yi nim, “Owundu, wu ei kułum kunum kapił kapłi poru nim ei, eim kumun ngonum,” pa nim.
39 e ordenou: Marta, a irmã do morto, disse: — Senhor, ele está cheirando mal, pois já faz quatro dias que foi sepultado!
40 Jiisas ek nipi, Masa ngopu yi nim, “Nim nimbił oł enim? Na ok nim kanip ninj ei, nim pii gii nin pim kin, kapłi Gos nge noman dinga owundu ei kenjii.”
40 Jesus respondeu:
41 — ausente —
41 Então tiraram a pedra. Jesus olhou para o céu e disse:
42 — ausente —
42 Eu sei que sempre me ouves; mas eu estou dizendo isso por causa de toda esta gente que está aqui, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Jiisas eim ek yi nipi kin, eim wii dinga topu yi nim, “Lasaras, nim si kindkin anda wa!” nim.
43 Depois de dizer isso, gritou:
44 Pe wu kułii ei, angpi kin, anda om. Eim kultum kunum, kan simb angił ełe, kan to pendik mił ni, alap kumb ełe peng to pendik mił ni, kun om. Pe Jiisas ek yi nim, “Eim alap ngenj ełe pałim ei, si kindangin kin, pangłi!” pa nim.
44 E o morto saiu. Os seus pés e as suas mãos estavam enfaixados com tiras de pano, e o seu rosto estava enrolado com um pano. Então Jesus disse:
45 Pe Jura wumb kombur ok, Mariya kin ke nik mułmun wumb ei, Jiisas jep oł owundu erang kanik kin, eim kin pii gii ninjing.
45 Muitas pessoas que tinham ido visitar Maria viram o que Jesus tinha feito e creram nele.
46 Ba wumb kombur en enim puk kin, lo ek piik ekii siłmin wumb mulnjung konu ełe puk kin, Jiisas eim oł yi erim mił ei, kanik ninjing.
46 Mas algumas pessoas voltaram e contaram aos fariseus o que ele havia feito.
47 Yi nengin kin, kułmał kałiłmin wu ni, lo ek ei ekii sik ełmin wu ni puk kin, kaunsil kanik nik kin, kułou tunjung. Tok yi ninjing, “Wu ei, epi jep oł kanim kanim enim ei, er ermin mił nenj?” yi ninjing.
47 Então os fariseus e os chefes dos sacerdotes se reuniram com o Conselho Superior e disseram: — O que é que nós vamos fazer? Esse homem está fazendo muitos milagres!
48 “Pe sinim kan wiik tamin kin, oł yi nge erpi pang kin, wumb pei eim kin pii gii ningii ei, nga Rom opu ełmin wumb ok, sinim men tołmun ngii owundu ni, sinim Jura wumb tiłap ei, to kis erngii, ei mon!”
48 Se deixarmos que ele continue fazendo essas coisas, todos vão crer nele. Aí as autoridades romanas agirão contra nós e destruirão o Templo e o nosso país.
49 Wumb mulnjung konu tuk ełe, wu endi mułum wu ei, embe Kaiyapas. Wu ei, eim kułmał kałiłmin ei, eim tep mułum kunum. Pe eim ek yi nim, “Enim noman ełe epi endi to piik kin, enanmin mon,” pa nim.
49 Então Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote , disse: — Vocês não sabem nada!
50 “Enim yi to piinerngii mon. Wu endeim kułmba wu ei, eim wumb pei paki tumba ei ka. Mon pim kin, sinim Jura wumb tiłap pei, Rom opu ond wumb ok, sinim pei to kundngii,” pa nim.
50 Será que não entendem que para vocês é melhor que morra apenas um homem pelo povo do que deixar que o país todo seja destruído?
51 Eim noman ełe piim mił, ei piipi kin, ngunerim mon. Eim kułmał kałiłim owundu kongun tep ermba nik kin, ei kung ngii ełe ermba. Ba Gos yi erang kin, eim oł ekii se tonu omba ni piipi niłim wu yi nim. ‘Jiisas eim kołpu kin, Jura wumb pei paki tumba,’ ni yi nim.
51 Naquele momento Caifás não estava falando por si mesmo. Mas, como ele era o Grande Sacerdote naquele ano, estava profetizando que Jesus ia morrer pela nação.
52 Jiisas kołpu kin, Jura wumb mendpił paki tunermba mon. Gos nge kingam noł konu orung orung pei mołmun ei kin, pei kołpu kin, Gos nge wumb pei sipi kin, tiłap endeim mendpił kindmba.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus que estão espalhados por toda parte.
53 Pe Jura noman pim wumb ei, kunum ełe ni piik kin, Jiisas eim to kundmun ni piik enjing.
53 Então, daquele dia em diante, os líderes judeus fizeram planos para matar Jesus.
54 Yi mił nengin kin, Jiisas nga tuk Jura wumb kułou tok erik kin, konu peni ełe endnerim. Pe eim konu ełe si kindpi kin, am pupu, wumb mulenjing konu ełe orung mandi mił, sim konu owundu ełe mułum. Pe eim mułum konu ei embe ‘Epriyam.’ Jiisas eim kin ekii siłmin wu ombu kin puk ełe, ouni mulnjung.
54 Por isso ele já não andava publicamente na Judeia, mas foi para uma região perto do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ficou ali com os seus discípulos.
55 Jura wumb kor owundu kuni ‘Pasopa’ nołmun kunum ei, mandi erim. Pe ‘Pasopa’ kunum ei, mandi erang kin, wumb konu orung eipi eipi wumb ei, Jerusalem konu owundu ełe tonu puk kin, en enim noman ełe kil ngumun ni, oł ei pii kun erik kin, Moses lo ek niłim mił, yi kun erngii nge punjung.
55 Faltava pouco tempo para a Festa da Páscoa . Muitos judeus foram a Jerusalém antes da festa para tomar parte na cerimônia de purificação .
56 Pe wumb pei, Jiisas kurngii enjing. Wumb en enim men tołmun ngii nirikring ełe angk molk, yi ninjing, “Enim er piinmin mił nenj? Eim pe kuni owundu ‘Pasopa’ ei, kanpi ermba nge omba, min mon?”
56 Eles procuravam Jesus e, no pátio do Templo, perguntavam uns aos outros: — O que é que vocês acham? Será que ele vem à festa?
57 Jura wumb kułmał kałiłmin wu owundu ombu ni, lo ek piiłmin wumb ni, ek ni piik enjing, “Wumb kii semin, eim jiłi mołum ei piipin kin, pe eim kan ngumun,” pa yi ninjing.
57 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus queriam prender Jesus. Por isso tinham dado ordem para que, se alguém soubesse, contasse onde ele estava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.