Lucas 18
Na Taratara TeAtua i naa taratara Takuu (NHO) vs ACF
1 I te aso tokotasi raa, Jesus ni akonaki ake ana disaipol raa ki see kkaro te taku ki TeAtua i te kau saaita. A Ia ni kauake te taratara nei ki ana disaipol:
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer,
2 “Teelaa se tama e hakatonutonu naa sara e noho i te matakaaina tokotasi. Te tama naa see iloa i te mataku i TeAtua, aa a ia see iloa te maanatu i telaa tama.
2 Dizendo: Havia numa cidade um certo juiz, que nem a Deus temia, nem respeitava o homem.
3 Aa i te matakaaina naa hoki, teelaa se puruna ffine. Te puruna naa e hanatu peenaa i te kau saaita no ppura ki te tama naa ki hakatonusia tana koti e mee maa telaa tama.
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma certa viúva, que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Te tama e hakatonutonu naa sara raa ni seai iloo ki hiihai maa ia e tokonaki ki te puruna naa, aa i te aso tokotasi raa nei, te tanata naa ku noho no maanatu peelaa, ‘Niaaina maa nau see iloa i te mataku i TeAtua aa nau see iloa i te maanatu ki telaa tama,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 nau ma ki hakatonusia a nau tana koti. Nau ku kkaro koi i naa aheahe mai te ffine nei no hakanaenaeria a nau.’”
5 Todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte, e me importune muito.
6 Teenaa TeAriki ki taratara ake hoki, “Kootou hakannoo ki naa taratara te tama see tonu naa e hai.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 E aa, kootou e mannatu maa TeAtua ma ki see tokonaki ki ana tino tama teelaa e tanitani ake peenaa kiaa Ia i te poo ma te ao? Kootou e mannatu maa Ia ma ki see hakavave no tokonaki ake ki naa tama naa?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Nau e vanaatu ki kootou, TeAtua ma ki hakavave lokoi no tokonaki ki naa tama naa i tana saaita ma ki hakatonutonu i laatou.
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Quando porém vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Jesus ni kauake hoki te taratara nei ki naa tama e hakataakoto maa laatou ni tama e ttonu lokoi, tevana iaa see fiffai ki aaraa tama.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Teelaa se takarua taanata ni oo ki te Hare Tapu TeAtua no taku: te tama tokotasi se Faarisi, aa telaa tama se tama e aoao naa takis.
10 Dois homens subiram ao templo, para orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 “Te Faarisi raa ni tuu i tana kina soko ia no taku peelaa ki TeAtua, ‘TeAtua, nau e hiahia iaa koe, i aa nau see mee naa vana hakallika ma ko aaraa tama. Nau seai se tama e kaimmate i aku mee, aa nau e taratara lokoi ki te taratara maaoni. Nau hoki see puamu ma aaraa haahine pee ko aaraa tama. Nau e hiahia i aa nau see mee pee ko te tama e aoao naa takis e tuu mai i te kina raa!
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 I loto te wiki tokotasi raa, nau e hakapakuu aku aso e lua, aa i aku huitaarau mane hakkaatoa e too raa, nau e kauatu too sehui.’
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou os dízimos de tudo quanto possuo.
13 “Te tama e aoao naa takis raa iaa e tuu hakammao ka suru tana pisouru; a ia e tuu koi ka pakuukuu tana hatahata ka taku peelaa, ‘TeAtua, aroha iaa nau se tama haisara!’”
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Jesus ki mee ake, “Nau e vanaatu ki kootou, i te saaita te takarua naa ni ahe ki naa hare laaua raa, teelaa ko te tama e aoao naa takis raa e tonu i naa karamata TeAtua; te Faarisi raa iaa ni see tonu i naa karamata TeAtua. Teenaa i te tama e ahu kiaa ia raa ma ki tukua iho TeAtua ki laro, aa te tama e tuku soko ia ki laro raa, te tama naa ma ki hakanauria TeAtua.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 E mee naa tama ni too ake naa tamalliki laatou ki Jesus, teenaa ma ki paa naa rima Jesus i laatou aa ku taku ki TeAtua ki mmata ake ki naa tamalliki naa. I te saaita naa disaipol raa ni kkite raa, laatou ni ffuri atu no nutua naa tama naa.
15 E traziam-lhe também meninos, para que ele lhes tocasse; e os discípulos, vendo isto, repreendiam-nos.
16 Araa nei Jesus ku mee ma ki too ake naa tamalliki raa kiaa Ia, teenaa mee ake iloo ki ana disaipol, “Kootou tiiake naa tamalliki raa ki oomai kiaa nau, i te Nohorana TeAtua raa se kina naa tama e mee pee ko naa tamalliki nei.
16 Mas Jesus, chamando-os para si, disse: Deixai vir a mim os meninos, e não os impeçais, porque dos tais é o reino de Deus.
17 Kootou ki hakamaarona i te taratara nei! Te tama see too te Nohorana TeAtua i naa tiputipu te tamariki raa, te tama naa ma ki see tae ki te kina naa.”
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como menino, não entrará nele.
18 Te hakamau tokotasi naa Jew raa ni vasiri ake peelaa ki Jesus, “Taku tisa e taukareka, nau ki mee peehea ki too nau te ora e ora hakaoti?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Jesus ki mee ake, “Ai koe e mee mai ai maa nau e taukareka? See hai tama e taukareka, TeAtua soko Ia e taukareka.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um, que é Deus.
20 Koe e iloa i naa loo e mee peelaa: ‘Kootou see puamu ma aaraa haahine aa ma aaraa taanata; kootou see taa tama; kootou see kailaaraotia kootou naa mee aaraa tama; kootou see taratara kailellesi i aaraa tama; hakannoo ki naa tammana ma naa tinna kootou.’”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Te hakamau raa ki mee ake, “Kaamata mai iloo i taku saaita koi tamariki raa, nau ni tautari ki naa loo nei.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 I te saaita Jesus ni lono i naa taratara ake te tanata nei raa, a Ia ki mee ake, “E takoto te mee tokotasi hoki ki haia a koe. Koe ki too oo hekau raa hakkaatoa no kauake ki aaraa tama ki tauia, aa koe ku vaevae atu oo mane raa ki naa tama see hai mee. Koe naa ma ki hai mee e takkoto i te lani; teenaa aa koe ku au no tautari kiaa nau.”
22 E quando Jesus ouviu isto, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens, reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; vem, e segue-me.
23 I te saaita te tanata naa ni lono i naa taratara Jesus raa, a ia ni mei hakaoti, i te aa i aa ia se tama haimane.
23 Mas, ouvindo ele isto, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Jesus ni kite maa te tanata naa ni mei hakaoti, teenaa ki mee ake a Ia peelaa ki ana disaipol, “Naa tama haimane raa ma ki hainattaa iloo te uru ki loto te Nohorana TeAtua!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Te tama haimane raa ma ki hainattaa iloo te uru ki loto te Nohorana TeAtua, e hainauhie are maa te kamol ki hakauru tana haitino ki loto te pokopoko te ttui e tuitui maro.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Naa tama ni llono i ana taratara raa ki vasiri ake, “Aa teelaa ko naa tama hea ma ki lavaa te hakassaoria?”
26 E os que ouviram isto disseram: Logo quem pode salvar-se?
27 Jesus ki mee ake, “Naa mee te henua e mmata maa e hainattaa raa, e hainauhie ki TeAtua.”
27 Mas ele respondeu: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Teenaa ki mee ake Peter, “Mmata mai! Maatou nei ni tiiake hakkaatoa naa mee maatou ki tautari atu maatou kiaa koe.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Jesus ki mee ake ki ana disaipol, “Nau e vanaatu ki kootou. Te tama e tiiake tana hare, tana aavana, ana taaina, ana maatua, aa ma ana tamalliki ki haia a ia naa heuna te Nohorana TeAtua raa,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos, pelo reino de Deus,
30 TeAtua ma ki kauake te kau mee hakkaatoa i tana saaita koi noho i te maarama nei. Naa mee naa ma ki ttoe iaa i ana mee ni noho ma ia imua, aa i te ora hakamuri raa TeAtua ma ki kauake te ora e ora hakaoti.”
30 Que não haja de receber muito mais neste mundo, e na idade vindoura a vida eterna.
31 Jesus ki too te taka sinahuru maa te takarua disaipol raa ki te vasi no mee ake, “Kootou hakannoo! Taatou ku oo ki Jerusalem. Naa taratara hakkaatoa naa pure TeAtua ni sissii imua i naa vana ma ki mee ki te Tama te Henua raa ma ki ttino i te saaita taatou e ttae ki te kina naa.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 A Ia naa ma ki kauake naa tama i Jerusalem raa ki naa tama teelaa seai ma ni Jew, teenaa a Ia ma ki tautausuaina naa tama naa ka haia haaeoina, aa a Ia ma ki sasaavarea laatou.
32 Pois há de ser entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 A Ia ma ki sarua naa tama naa ka taia no mate, tevana iaa i te ttoru naa aso raa a Ia ma ki masike no ora hoki.”
33 E, havendo-o açoitado, o matarão; e ao terceiro dia ressuscitará.
34 Naa disaipol raa ni see illoa hakaraaoi i naa taratara Jesus e kauake nei; te hakataakoto naa taratara nei ni huuina i laatou, teenaa laatou ni see illoa maa Jesus e taratara i te aa.
34 E eles nada disto entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Te saaita Jesus ni saaita atu ki te matakaaina Jericho raa, teelaa se tanata e ppuni ana karamata e noho i te vasi te ara raa ka kainnoo mane ki naa tama e sassare.
35 E aconteceu que chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Te saaita te tanata naa ni lono i naa nattaa naa vae naa tama e llaka raa, a ia ki vasiri, “Teelaa ko ai?”
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Naa tama raa ki mee ake, “Jesus, te tama i Nazareth raa ku laka.”
37 E disseram-lhe que Jesus Nazareno passava.
38 Teenaa ki tanitani varo atu te tanata e ppuni ana karamata raa peelaa, “Jesus, te mokopuna David! Aroha iaa nau!”
38 Então clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim.
39 Naa tama e sassare vaamua raa ni ffuri atu no nutua te tanata naa ki ppui tana pukua. Tevana iaa te tanata naa ni huri no kannaa maaroo iaa, “Te mokopuna David! Aroha iaa nau!”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Teenaa ttuki iloo Jesus no vanaake ki naa tama raa ki taakina ake te tanata raa kiaa Ia. Te saaita te tanata raa ni taupiri ake raa, Jesus ki vasiri ake kiaa ia,
40 Então Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Koe e hiihai maa koe ki haia a nau peehea?”
41 Dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Jesus ki mee ake, “Aa ttoka! Koe naa ku kite iaa koe ku lotu maaoni.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Te tanata ni ppuni ana karamata naa ni kite i te saaita naa lokoi, teenaa sare hakanau iloo ia i TeAtua ka tautari atu vaamuri Jesus.
43 E logo viu, e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.