João 8

Na Taratara TeAtua i naa taratara Takuu (NHO) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jesus ni masike no hano ki aruna te Mouna naa Oliv.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Tahaata poo raa, a Ia ni ahe ki te Hare Tapu. Naa tama te henua naa ni kkutu ake hakkaatoa kiaa Ia, teenaa ki noho Ia ki laro no akoako ki laatou.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Teenaa ki hakattaki ake naa tisa naa Loo raa ma naa Faarisi te ffine hai aavana e laavea e moe ma telaa tanata. Te ffine naa ni taakina ake laatou no hakatuuria imua laatou hakkaatoa.
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 Teenaa ki mee ake laatou ki Jesus, “Rabai, te ffine hai aavana nei ni laavea e moe ma telaa tanata.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 I loto naa Loo maatou raa, Moses ni tuku tana taratara maa te ffine hai huri peenei ki tauatia ki naa hatu ki mate. Peehea oo taratara i te mee nei?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Teenei se taratara laatou e mee ma ki taikitia laatou Jesus. Tevana iaa Jesus ni suru koi ki laro no sissii ki te kerekere raa ki tana mataarima.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Laatou ni ttuu koi ka vasirisiri ake te lopo vana kiaa Ia. Teenaa ki masike Jesus no mee ake ki laatou. “Ttama i kootou e iloa maa ia seai iloo tana sara tokotasi raa, a ia ku ttoni te hatu mua.”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Ki oti raa a ia ki suru hoki no sissii ki te kerekere.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Saaita laatou ni llono i te taratara nei, massike iloo laatou no morimori ki naa hare laatou, e kaamata ki naa tama mattua imua. Teenaa ko Jesus soko Ia koi ni noho, aa te ffine naa hoki koi tuu i te kina naa.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Teenaa ki masike Jesus ki aruna no mee ake ki te ffine naa, “Teehea laatou? E hai tama koi noho ki hai atu oo sara?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Te ffine raa ki mee ake, “TeAriki, see hai tama.”
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Jesus ki taratara ake hoki ki naa Faarisi, “Nau nei ko te maasina te maarama nei. Naa tama e tautari kiaa nau raa ma ki ttaka ma te maasina te ora, a laatou ma ki see ttaka i te poouri.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Naa Faarisi raa ki mee ake, “Teenei koe ku taratara koi iaa koe sokkoe. Teenaa seai ni taratara maaoni.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Teenaa ki mee ake Jesus ki laatou, “Niaaina maa nau e taratara iaa nau soko nau, nau e taratara maaoni. I te aa, i aa nau e iloa i taku kina ni au. Nau hoki e iloa i taku kina ma ki oti ku hano. Kootou iaa see illoa i taku kina ni au ma taku kina ma ki oti ku hano.
14 Jesus respondeu:
15 Kootou e hakatonutonu aaraa tama i naa tino mannatu kootou, naa tamavare te maarama nei. Nau iaa see iloa te hakatonutonu telaa tama.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Ki mee nau e taratara ma se tama e sara, teenaa aku taratara naa ni taratara maaoni. I te aa, i aa nau see mee aku vana soko nau. Taku Tamana ni heuna ma ki au nau raa e taka ma nau.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Naa Loo kootou raa e sissii maa te saaita te takarua e taratara ki te taratara tokotasi, teenaa kootou e illoa maa naa taratara takarua naa ni taratara maaoni.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Nau e hakaea atu ki illoa kootou i aku tiputipu. Taku Tamana raa hoki e hakaea atu i aku tiputipu.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Teenaa ki vasiri ake laatou ki Jesus, “Teehea too tamana?”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Jesus ni akoako ake naa taratara nei iloto te Hare Tapu, i te kina naa mane te Hare Tapu raa e tukutuku. See hai tama ni oo ake no tauhia Ia, i tana sao raa seki tae.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Jesus ki mee ake hoki, “Nau ma ki hakataha i kootou. Kootou ma ki ssee iaa nau, tevana iaa kootou ma ki mmate ma naa haisara kootou. Kootou ma ki see lavaa te oo ake ki taku kina e hano.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Teenaa ki ffuri naa hakamau naa Jew raa no taratara soko laatou, “Ttama nei e hai maa taatou ma ki see oo ake ki tana kina e hano. Ttama nei e mee ma ki taa soko ia?”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Jesus ki mee ake, “Kootou ni tama te maarama i laro nei. Nau iaa se tama ni au i aruna. Nau seai se tama te maarama nei.
23 Jesus lhes disse:
24 Teenaa ko taku vana ni taratara atu maa kootou ma ki mmate ma naa haisara kootou ki mee kootou see illoa maa ‘Nau nei ko Nau’.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Teenaa ki vasiri ake laatou, “Koe ko ai?”
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Nau e mee te lopo taratara ki kauatu ki kootou, ki illoa kootou ma naa sosorina kootou see ttonu. Tevana iaa te Tama ni heuna ma ki au nau raa se Tama e taratara ki te taratara maaoni. Nau e tarataraina koi nau aku taratara ni llono iaa Ia.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Laatou ni see illoa maa Jesus e taratara i te Tamana.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Teenaa ki vanaake Jesus peelaa ki laatou, “Saaita te Tama te Henua raa e saaua kootou ki aruna, kootou ma ki illoa maa ‘Nau ko Nau.’ Kootou ma ki illoa hoki maa nau ni see hai aku vana soko nau. Aku taratara hakkaatoa ni kauatu raa ni taratara e kaumai taku Tamana.
28 Então Jesus disse:
29 Te Tama ni heuna ma ki au nau raa e taka ma nau. Nau ni see tiiake Ia ki taka soko nau, iaa Ia e hiahia i ana heuna ni heunatia a nau.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 E tammaki naa tama ni llono naa taratara Jesus nei ni illoa maa ia ko te Tama TeAtua.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Teenaa Jesus ki mee ake ki naa tama e hakannoo kiaa Ia, “Ki mee kootou e taaohi ki aku akonaki ni kauatu ki kootou, kootou naa ni disaipol aaku maaoni.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Kootou ma ki ilotia kootou te hakamaaoni, aa kootou ma ki oti ku hakattanaria te hakamaaoni naa.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Teenaa ki mee ake laatou, “Maatou ni tama te manava Abraham. Maatou seai iloo ki heheuna poe i telaa tama. Koe e taratara maa maatou ma ki hakattanaria i te aa?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Jesus ki mee ake, “Nau e taratara atu maaoni. Ttama e hakamanani ki te tiputipu see tonu raa ma ki hakavaarea te tiputipu naa.
34 Jesus respondeu:
35 Te tama e heheuna poe i telaa tama raa ma ki see noho hakaoti ma te haanauna naa. Ttama e haanau iho i te haanauna naa iaa ma ki noho hakaoti.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Teenei e vanaatu ai nau, ki mee koe ni hakattanaria te Tama TeAtua, koe naa ma ki ttana maaoni.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Nau e iloa maa kootou ni tama te manava Abraham, aa teenei kootou ku mannatu ma ki oomai no taia nau, i kootou see hakannoo ki aku taratara.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Nau e taratara atu i aku mee ni haka kiitea taku Tamana. Kootou iaa e hai ki naa taratara kootou ni llono i te tamana kootou.”
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Teenaa ki mee ake laatou, “Maatou tamana ko Abraham.”
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Nau e kauatu koi naa taratara maaoni ni kaumai TeAtua, aa teenei kootou ku lellere ki oomai no taia nau. Abraham ni see sosorina peenaa!
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Kootou naa ku sosorina iloo ma ko te tamana kootou.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Jesus ki mee ake, “Ki mee kootou ni tamalliki maaoni TeAtua raa, kootou ni fiffai kiaa nau, i te aa, i aa nau ni heunatia mai TeAtua, aa teenei nau e noho nei. Nau ni see au i taku hiihai. Nau ni heunatia mai TeAtua.
42 Jesus disse:
43 Kootou e illoa i te vana kootou see lavaa te massaro i aku taratara nei? Kootou see massaro i kootou see fiffai maa kootou e hakannoo kiaa nau.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Kootou ni tamalliki kootou tamana, Satan, teenaa kootou e fiffai ma ki tautari kootou ki te hiihai kootou tamana. Kaamata mai iloo imua raa, a ia naa se tama taa tama. A ia seai iloo ki taratara ki te taratara maaoni, i te aa, te hakamaaoni raa see takoto iloto tana manava. A ia e sare koi ka hai ki te taratara kailaarao, i aa ia ni tipu ake ma te taratara kailaarao. A ia e taratara kailaarao i aa ia raa ko te tamana naa tama taratara kailallao.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Nau iaa e taratara ki te taratara maaoni, teenaa see hakannoo ai kootou iaa nau.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Ko ai te tama i kootou e lavaa te mee mai maa nau se tama haisara? Ki mee maa nau e taratara maaoni, ai kootou see hakannoo iaa nau?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Naa tama maaoni TeAtua raa e hakannoo ki naa taratara TeAtua. Kootou see hakannoo ki naa taratara TeAtua i kootou seai ni tama TeAtua maaoni.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Teenaa ki mee ake laatou, “E aa? Maatou ni see vanaatu maa koe se tama haka Samaria e tauria naa tippua?”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Jesus ki mee ake, “Nau see tauria naa tippua. Nau e tuku ki naa vana taku Tamana. Kootou iaa see tuku ki aku vana.
49 Jesus respondeu:
50 Nau see hakanau iaa nau soko nau, tevana iaa e mee tana Tama e hiihai maa te henua ki hakanau iaa nau. A Ia naa ko te Tama e hakatonutonu maaoni.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Nau e taratara atu maaoni. Te tama e tautari ki aku taratara nei ma ki see lavaa te mate.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Teenaa ki mee ake laatou, “Teenei maatou ku illoa maa koe maaoni e tauria naa tippua! Abraham maa naa pure TeAtua raa ni mmate hakkaatoa. Koe iaa e taratara maa naa tama e tautari ki oo taratara raa ma ki see lavaa te mmate.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Abraham, maatou tamana raa ku oti te mate. Koe e mee maa koe se tama hakamaatua are i Abraham? Naa pure TeAtua raa hoki ku oti katoo te mmate. Koe e maanatu maa koe se tama peehea?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Jesus ki mee ake, “Ki mee nau e hakanau iaa nau soko nau, teenaa nau e hakanau vare koi. Ttama e hakanau i aa nau raa ko taku Tamana, te Tama e vana kootou ma se Atua kootou.
54 Jesus respondeu:
55 Kootou see illoa iaa Ia, nau iaa e iloa iaa Ia. Ki mee nau e taratara maa nau see iloa iaa Ia, nau nei ku taratara kailaarao ma ko kootou. Tevana iaa nau e iloa iaa Ia, teenei e hakannoo ai nau ki ana taratara.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Kootou tamana, Abraham, ni hiahia i aa ia ma ki kite i taku saaita ma ki hakasura mai. Tana saaita ni kite i te aso naa raa, a ia ni hiahia iloo.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Laatou ki mee ake hoki, “Koe e vana maa koe ni kite peehea i Abraham, maa koe seki tae ki te mataarima oo setau?”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Jesus ki mee ake. “Nau e taratara atu maaoni. Saaita Abraham seki haanauria tana tinna raa, ‘Teenei Nau’.”
58 Jesus respondeu:
59 Teenaa ki okooko laatou naa hatu raa ki tauatia laatou Jesus, tevana iaa Jesus ni hakapoouri tana haitino ka sare ki haho te Hare Tapu.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.