Atos 2
El Nuevo Testamento en nahuatl de Tetelcingo (NHGNT) vs AAI
1 Cuöc oaseco inu yelfetl de Pentecostés, noche inu creyentes oyejyeya sa secne ipa sie locör.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Sa de repiente ocaquestec checöhuac sente ruido tli ohuöla de elfecac. Bel checöhuac ocaquestec ompa calejtec cöne yejua oyejyehuataya. Ocaquestec quiename sente yejyecatl cuöc checöhuac tlalpitza.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Inca yejua omoniexte sana imöönalo tletzintle. Pos inu sana imöönalo tletzintle omocuöxielo hua omotlölito ipa cara sesen tlöcatl.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Hua inyulo de innochtie otie de Espíritu Sönto. Entunses yejua opiejque tlajtlajtoa ca ocsesen idiomas tli Espíritu Sönto oquenmacaque ma quejtucö.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Pa inu yelfetl joriojte tli lalebes moneltocaneme ohuölajque hasta pa ciudad de Jerusalén. Ohualiejque de ipa noche ocseque naciones.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Cuöc yejua oquecajque inu ruido, sa nima omosentlölejque meyactie. Oquetietzöbejque porque oquecaqueya que inu creyentes otlajtlajtoöya ca idiomas de cara sesen tlöcatl.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Pos yejua sö otlacactaque hua oquetietzöbejtajque. Oquejtojque:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 ¿Quiene, noso, tequencaque tejua que tlajtlajtoa ca belaja toidioma de cara sesen tlöcatl quieme tejua tetlajtlajtoa desde cuöc otetlajtlöcatque?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Pos oncöncate giente de meyac naciones. Oncate de Partia, de Media, de Elam, de Mesopotamia, hua tli chajchönte ipa Judea, hua ipa Capadocia, ipa Ponto hua ipa Asia.
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Cate de Frigia hua Panfilia, de Egipto hua de noche pörtes de Africa ca nepa löro de inu puieblo de Cirene. Nuyejque oncate de Roma tli oncö chajchönte. Seque de yejua cate joriojte hua ocseque mös amo joriojte ye ocalajque ipa toreligión.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Oncate nuyejque giente de tlöle de Creta hua de Arabia. Pos tonochtie tequenyejcaque que tlajtlajtoa ipa totlajtul quieme tejua tetlajtlajtoa. Tiechpubelea de quiene ca Deus oquechijque tietzöbetl tlachihuale.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Pos innochtie oquetietzöbejtaya. Amo oquematque quiene oquepensörojque. Omolfejque:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Cache ocseque omoburlörojque. Oquejtojque:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Yecuöquenu Piero omoquetz ca tiehua inu majtlactle huansie tlateotitlanme. Oquejto:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Ini nöncate tlöca amo bejbentetecate quieme nemejua nenquenenebelea. Pos quiemach tecate pa checnöbe ura ca ise.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Nönca mochijteca lo que tli Deus oquejtojque por icamacopa de inu tlayulepante Joel ca ye niepa:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 Quejtulo Deus:
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Melöhuac. Ipa niecate tunalte noEspíritu nequenmacas inu tlöca hua sohuame tli niechtequepanusque,
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Giente quetietzöbejtasque lo que tli necchihuas ompa elfecac,
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Tunale ayecmo quetiemacas itlaniexteles,
20 Veya matan boro nagugum
21 Inun tunale bieye iyes, hua tlatieniehuale.
21 Orot yait
22 ’Señores de tonación Israel, xejcaquecö de lo que tli nequejtus. Jesús oiloaya de puieblo de Nazaret. Deus otieixpejpenque. Ye nenqueyecmate inu porque Jesús oquepexque meyac checöhualestle nemotzölö para oquechijque tietzöbeme hua sieñas hua bieye tlachihualestle.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Ini nöiloac Jesús Deus otietiemöctejque ca nemejua, porque ejqueu Deus oquetzontejque antes hua oquematque que quechihualusquiöya ejqueu. Hua inmöcopa giente petzoteque nentiecoruspelojque Jesús hua ejqueu onentiemectejque.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Pero Deus otieyulebitiluc Jesús hua otiequextiluc de ipa mequelestle. Pos abele necöhualus ipa mequelestle.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 David otlajtlajto de Cristo hua oquejto:
25 David nati orot isan eo,
26 Por inu noyulo opajpöc,
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Porque tejuatzi amo tomocöbelis noölma ma seme mocöhua ipa mectlöncale,
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Oteniechmojtetele ojtle tli nectocas para necpeas nemelestle nochepa.
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 ’Señores, nemiechelfis claramente que totajtzi David omec hua omotlöltucac. Hasta öxö oncönca imejcöcoyoc.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Pos David oyeya tlayulepante hua quepoaya tietlajtultzi Deus. Oquemat que lo que tli Deus oquejtojque que quechihuasque para David, Deus quecumplirusque de melöhuac. Pos Deus oquejtojque ca juramento que yejuatzi quixpejpenasque sente de ipelhua para tlamandörus quieme rey itequepa David.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Inu ocasojcömat David ca ye niepa. Oquejto noso de quiene Cristo yulebihuas, pos oquejto que Deus amo quecöhuasque tieölma ipa mectlöncale meyac tiempo. Nimpor amo palönes tiecuierpo.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Pos inu Cristo iloac bel yejuatzi Jesús. Deus otieyulebitiluc hua tejua tecate tetestigos de inu.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Así es que Deus otiemacuc beletelestle para netlölilus ca tiemöyecöntzi. Yecuöquenu toTajtzi Deus otiemacuc Jesús tieEspíritu Sönto quiename ca ye niepa tieprometierfejque. Öxö Jesús tiehualtitlanuc Espíritu Sönto öque quechihualuteca nönca tli nemejua nenquejta hua nenquecaque.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Pos amo yaja David que otlejcuc ca elfecac. Tlöcamo David oquejto ejqueyi:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 hasta senamo ma nequemumiyöro moenemigos hasta itzintla mocxehua”.
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 ’Nemejua onentiecoruspelojque Jesús. Pero xecyecmajtacö nemonochtie de Israel, que Deus ye otiemacuc miero yejuatzi Jesús beletelestle para que iloac Tlöcatzintle, hua iloac Cristo, öque Deus tieixpejpenque para iloas tlamöquextiöne.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Cuöc inu giente oquecajque inu, lalebes omoyulcocojque. Oquemelfejque Piero hua ocseque tlateotitlanme:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Pos Piero oquemelfe:
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Pos cuale nenqueselisque lo que tli Deus queprometierojque nemejua ca tiehua nemopelhua hua nochemejua tli bejca cate, innochtie quiejquech Deus quennutzasque.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Pos ca meyac ocseque tlajtule Piero oquennunutz hua quentlalfiöya. Oquejto:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Entunses omocuötiequejque noche giente tli oquenparesiero inu tlajtule. Pa niecaju tunale omaxiltejque ca yejua oc yeye mil tlöca.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Inu creyentes oquesequirojque momachtejque ca inu tlateotitlanme. Oquepeaya gusto yesque intzölö imicnihua. Sa secne otlacuöya hua motlajtlötlajtiöya.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Noche giente tiemabelejque Deus. Hua Deus oquenpaliebejque tietlateotitlanhua para que yejua oquechijque meyactie sieñas hua tietzöbeme.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Noche quiejquech omoneltocaya, sa secne oyejyeya. Tli oquepejpeaya oquexiexelojque ca ocseque imicnihua.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Oquenajnamacaya noche intlölhua hua lo que tli oquepeaya. Entunses oquenxiexelfiöya innochtie san quiejquech oquenchibeliöya fölta.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Innochtie ca sentetl inyulo omosentlölejque mumustla ipan teopantle bieye. Otlacuöya chöntle por chöntle ca meyac pöquelestle hua yulsiebelestle.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Otieyectieniejque Deus, hua noche giente oquentlöcayejtaque yejua. Cara tunale omomeyaquelejque quiejquech Deus quenmöquextisque.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.