Marcos 12

Ndagano mp'ya kwa wanth'u wose (NGP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Niyo akonga kulonga nawo kwa miliganyizo. “Handaga na mnt'hu yumwenga ahandile zabibu mwe mgunda wakwe. Niyo azungulusila nk'hindilo, asimba bome dya kukamuila zizabibu, hamwenga na kuzenga kinala. Eze ajike, niyo aika wandima mwenye, niyo aita nt'hambo.4. Want'hu waidi wakujatangiza zabibu mwe dibome dyo kukamila divai|src="04 Winepress.jpg" size="col" ref="12:1"
1 Depois Jesus começou a falar-lhes por parábola:
2 Lupisi wize lubule wa kwaha zizabibu, niyo amsigila mtumwa kwa wadya wandima vileke wamwink'he hant'hu hakwe mwa kiya kipatikane.
2 No tempo da colheita, mandou um servo para que recebesse dos lavradores a sua parte dos frutos da vinha.
3 Wadya wandima niyo wamgwila, wamtoa, na kumgamba auye haheiina kumwiink'ha kint'hu chochose.
3 Mas os lavradores o agarraram, espancaram e o despacharam de mãos vazias.
4 Mta mgunda niyo amsigila mtumwa mtuhu. Yudya naye niyo wamgela nkwenge za mwo mtwi hamwenga na kumdamanyizila soni.
4 De novo, enviou-lhes outro servo, e eles bateram na cabeça dele e o insultaram.
5 Niyo amsigila mtuhu, uyo niyo wamkoma. Naho niyo awasigila watumwa watuhu wengi, mna wadya wandima niyo wawatoa watuhu hamwenga na kuwakoma watuhu.
5 Mandou ainda outro servo, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 Asigale wo kumsigila andaga mwanawe we kilume amuungise. Niyo amsigila kwa wadya wandima kwaviya nakagamba, ‘Uyu nawamwive kwaviya ni mwanangu!’
6 — Restava-lhe ainda um: o seu filho amado. Por fim, mandou o filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
7 Mna wadya wandima niyo wagambilana, ‘Uyu niye mwana mkipe wa mta mgunda. Kimkome vileke mgunda uno winde wetu.’
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo, e a herança será nossa.”
8 Ivi niyo wamgwila yudya mwana na kumkoma. Niyo kudula kimba chakwe kuse ko mgunda wa mizabibu.”
8 E, agarrando o filho, mataram-no e o lançaram fora da vinha.
9 Yesu niyo awauza, “Haluse na atende ivivihi yudya zumbe mta mgunda we mizabibu? Naeze na kuwakoma wadya want'hu, naho mgunda udya we mizabibu naawenk'he want'hu watuhu.
9 — Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros.
10 Hamnati kusoma Mawandiko yakulonga.
10 Vocês ainda não leram este trecho da Escritura:
11 Vint'hu ivi navitendwa ni Zumbe,
11 Isto procede do Senhor
12 Niyo wageza kumgwila Yesu kwaviya nawabunk'hula kugamba umliganyizo udya nauwalonga woho. Mna nawakaogoha fyo dya want'hu, niyo wamleka waita zawe.
12 E procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo. Então eles o deixaram e foram embora.
13 Mafalisayo watuhu hamwenga na want'hu wamwenga we dibunga dya zumbe Helode nawasigilwa kwa Yesu wakamgeze vileke wamgwile mwe milosi yakwe.
13 E enviaram a Jesus alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Niyo wamwiziila wamgamba, “Mhinizi, kimanya weye umta ikindedi, naho hukogoha ukulu wa mnt'hu, mna wahiniza ikindedi cha Mnungu kwa want'hu. Kigambile, ni vedi suwe kuliha kodi kwa Seuta ywa Kilumi? Haluse kilihe hegu kisekuliha?”
14 Chegando, disseram-lhe: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e não se importa com a opinião dos outros, porque não olha a aparência das pessoas, mas, segundo a verdade, ensina o caminho de Deus; é lícito pagar imposto a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 Mna Yesu niyo amanya udya utondwe wawe. Niyo awahitula, “Kwa mbwai mwanigeza miye? Nink'heni ditundu vileke nidikaule.”
15 Mas Jesus, percebendo a hipocrisia deles, respondeu:
16 Niyo wamlagisa. Yesu niyo awauza, “Futa ne dizina idi va ani?”
16 Eles trouxeram. E Jesus lhes perguntou: Eles responderam: — De César.
17 Yesu niyo agamba, “Vedi, mwink'heni Seuta ywa Kilumi ayo ayakwe, yadya ya Mnungu nayo mwink'heni Mnungu.”
17 Então Jesus disse: E muito se admiraram dele.
18 Niyo want'hu wamwenga mwe dibunga dya Masadukayo, wadya want'hu wakugamba hakuhali kuuyuka kulawa mwe file, wamwizilaga Yesu na kumgamba,
18 Então alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
19 “Mhinizi, Musa nakakiwandikila miko kugamba, ‘Uneva mnt'hu anabanika niyo asa mvele heena mwana, nduguye adaha kumguha yudya mvele uleke amwelekele mwana nduguye yudya abanike.’
19 — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem morrer e deixar mulher sem filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
20 Nahenda na ndugu mfungate. Yudya wa nk'hongo nakalomba mvele, niyo abanika mna hasile mwana,
20 Havia sete irmãos. O primeiro casou e morreu sem deixar filhos;
21 wa kaidi naye niyo amguha yudya mvele, yehe naye niyo abanika haheina kwasa mwana. Niyo yalaila enga ivo kwa ndugu wa katatu.
21 o segundo casou com a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 Niyo woseni wadya wasigale wampala yudya mvele, mna wabanika haweina mwana weleke. Niho elo yudya mvele naye abanika.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Haluse mwe dizuwa dya kuuyuka kulawa mwe file, yudya mvele naande wa ani mwe wadya wose? Kwaviya woseni mfungate nawamlomba yudya.”
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles ela será a esposa? Porque os sete casaram com ela.
24 Yesu niyo awahitula, “Mwaga! Mmanya nii? Kwaviya hamuumanyize Mawandiko hamwenga no udahi wa Mnungu.
24 Jesus respondeu:
25 Kwaviya waneza kuuyuka, hawalombe mna kulombigwa. Nawende enga mtumigwa ywa kwe mbingu.
25 Pois, quando ressuscitarem dentre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento, mas serão como os anjos nos céus.
26 Kwe mbuli yo kuuyuka kwa want'hu wabanike, ivi hamsomile mwe kitabu cha Musa mbuli ya kaziti kakukweela? Hadya iwandikwe kugamba, Mnungu nakamgamba Musa, ‘Miye ni Mnungu wa Ibulahimu na Mnungu wa Isaka na Mnungu wa Yakobo.’
26 Quanto aos mortos, que eles de fato ressuscitam, vocês nunca leram no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou: “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”?
27 Yehe ni Mnungu wa wagima, hiyo Mnungu wa wadya wabanike. Ivo nyuwe mwagilisa!”
27 Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Vocês estão completamente enganados.
28 Mhinizi yumwenga wa Miko andaga hadya naho nakeva milosi. Eze aone Yesu nakamhitula vedi yudya Sadukayo, niyo amwizila Yesu na kumuuza, “Mwe Sigilizi zose, Sigilizi ink'hulu ni ihi?”
28 Chegando um dos escribas, que ouviu a discussão entre eles e viu que Jesus tinha dado uma boa resposta, perguntou-lhe: — Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Yesu niyo amhitula, “Sigilizi ink'hulu ni ino. ‘Tegeleza weye Izilaeli! Zumbe Mnungu ywetu ni Zumbe yumwenga ekedu.
29 Jesus respondeu:
30 Muungise Zumbe Mnungu ywako kwo umoyo wako wose naho kwa moyo wako wose no kwa ubala wako yose no ludole lwako lwose.’
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de todo o seu entendimento e com toda a sua força.”
31 Na mwiko wa kaidi ink'hulu, ‘Muunge miyao enga viya ukukeunga weye mwenye.’ Haihali sigilizi nt'huhu ikujink'ha izi zimbuli.”
31 O segundo é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.” Não há outro mandamento maior do que estes.
32 Yudya mhinizi we Miko niyo amgamba Yesu, “Mhinizi, kulonga kindedi! kugamba Mnungu ni yumwenga naho hahali Mnungu mtuhu mna yehe.
32 Então o escriba disse: — Muito bem, Mestre! E com verdade o senhor disse que ele é o único, e não há outro além dele,
33 No kumuunga Zumbe Mnungu ywako kwo moyo wako wose na kwa ubala wako wose na kwa ludole lwako lwose, no kumuunga miyao enga viya ukukeunga weye mwenye ni vedi kujink'ha kumlavila Mnungu nt'hambiko na malavo yo kokigwa.”
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e com todas as forças e amar o próximo como a si mesmo é mais do que todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Yesu naye eze aone yudya mnt'hu kamhitula vedi, niyo amgamba, “Weye hwihale no Useuta wa Mnungu.”
34 Vendo Jesus que o escriba havia respondido sabiamente, declarou-lhe: E ninguém mais ousava fazer perguntas a Jesus.
35 Yesu eze ande ahiniza mwe Nyumba nk'hulu ya Mnungu, niyo awauza, “Wahinizi we Miko wadaha vivihi kugamba Kilisito naalawe mwo welekwa wa Daudi?
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou:
36 Daudi mwenye nakalonga kwa udahi wa Muye ywa Mnungu.
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 Daudi mwenye nakamgamba ni ‘Zumbe.’ Yanda vivihi Kilisito ande ywo welekwa wa Daudi?”
37 — O próprio Davi chama o Cristo de Senhor; então como ele pode ser filho de Davi? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Niyo awagambila mwe mahinizo yakwe, “Indeni na wengele na wahinizi we Miko. Wakuungisa kugenda wavaile nk'hanzu na kulamswa kwa kutunywa mwa magwilo,
38 E, ao ensinar, Jesus dizia:
39 naho waungisa kwikala mwo ukalo wa kulongole mwe nyumba ya Mnungu na mwe zifugo.
39 buscam as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes;
40 Wawahujila wabanikilwe ni wagosi zawe, uku wakaketenda kumlombeza Mnungu kwa milosi mingi. Mwe dizuwa dyo usengelo nawasengelwe masulumizo makulu”
40 devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 Yesu ekalaga hagihi ne kindolo akawakaula kaula want'hu ivo wakugela malavo yawe mwe kindolo. Wagoli wengi wagelaga matundu mengi.
41 Sentado diante da caixa de ofertas, Jesus observava como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Niyo eza mvele yumwenga mkiwa abanikilwe ni mgosiwe, niyo alava watundu wakwe waidi wadodo wa matundu.
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, lançou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 Yesu niyo awetanga wanamp'hina wakwe na kuwagamba, “Nawagambilani ikindedi, uyu mvele mkiwa abanikilwe ni mgosiwe kagelesa kujink'ha wose wakugela matundu mwe kindolo.
43 E, chamando os seus discípulos, Jesus disse:
44 Kwaviya wose nawakagela visumpuule mo ugoli wawe, mna uyu mvele mo ukiwa wakwe, kagela vose viya endile navo.”
44 Porque todos eles deram daquilo que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo o que possuía, todo o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.