Lucas 5

Ndagano mp'ya kwa wanth'u wose (NGP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Zuwa dimwenga Yesu andaga kakimala hank'handa he diziwa dya Genezaleti. Want'hu wengi nawammemela no kukefint'hafint'ha wakategeleza Mbuli ya Mnungu.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Niyo aona ngalawa mbili zandile mnk'handa mwe diziwa zilekigwe ni walowa wandile wakasunt'ha zinyavu zawe.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Yesu niyo engila mwe ngalawa imwenga, naho neinda yakwe Simoni, niyo amuunga aigale hale ludodo kulawa mnk'handa mwe diziwa. Yesu ekalaga mnanga mwe ngalawa no kukonga kuhiniza.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Eze abinde kulonga, niyo amgamba, “Simoni igale, ingalawa kwa mazi matali vileke mkalowe zisamaki.”
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Simoni niyo amhitula, “Zumbe,” “kidamanya ndima kilo kigima haheina kupata kint'hu chochose. Mna kwaviya weye kulonga, nakidule ziwavu!”
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Weze wadule zinyavu, niyo wavula samaki nyingi vitendile zinyavu zawe zaunga kukant'hika.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Niyo wawahungila mikono weyawe wandile mwe ngalawa nt'huhu weze wawambize. Niyo weza no kumemeza samaki mwe ngalawa zose mbili, nazo zaungaga kudidimila mwe mazi.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Simoni Petulo eze aone diya dilaile, niyo amfikila madi Yesu, agamba, “Zumbe, halawe hangu! Miye ni mta wavu!”
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Simoni hamwenga na weyawe niyo wehelwa kwa zisamaki zinyingi wapatile.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Naho weyawe wa Simoni, Yakobo na Yohana wana wa Zebedayo nawo wehelwa. Yesu niyo amgamba Simoni, “Usekogoha, kukongela ivi haluse nounde walowa want'hu.”
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Niyo zingalawa zawe wazigamiza mp'wani, walekaga kila kint'hu niyo wamtimila Yesu.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Yesu eze atende emwe mzi umwenga, nahenda na mnt'hu mta matana. Naye eze amwone Yesu, niyo amfikila madi no kumnombeza, niyo agamba, “Zumbe, ukaunga, wadaha kunisunt'ha!”
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Yesu naye niyo akusula umkono wakwe, amdosa na kumgamba, “Naunga, sunt'hika!” Ahadya matana niyo yamlawa mnt'hu yudya.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Yesu niyo amgamba, “Usekumgambila mnt'hu yoyose imbuli ino. Mna ita ukakilagise kwa mlava nt'hambiko, ukalave malavo kwa mbuli ya kusunt'hika kwako enga viya Musa alagize uleke want'hu wose wamanye kugamba kuhona.”
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Mna izimbuli za Yesu niyo zatendesa kugendezwa kila hant'hu. Want'hu wengi niyo weza wakamtegeleza na kuhonyigwa maine yawe.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Mna Yesu niyo aita hant'hu haheina want'hu, niyo amlombeza Mnungu.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Zuwa dimwenga Yesu andaga akahiniza. Mafalisayo wamwenga hamwenga na wahinizi wa Sigilizi walaile mwe kila mzi wa Galilaya na Yudeya na Yelusalemu nawanda aho. Na udahi wa Zumbe nawinda aho uleke ahonye.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Niyo weza want'hu wenule mwo lusazi mnt'hu aholomp'hale. Nawakaunga wamwigale kundani hameso ha Yesu.
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 Mna kwaviya want'hu nawamema, niyo wadunduga kumwigala kundani. Ivo wamkwezaga kulanga kwe nyumba, niyo waponk'hola langa no kumseleza mwo lusazi lwakwe na kumwika hagati he difyo dya want'hu, hameso ha Yesu.Want'hu wane wakamseleza mnyonge mwe dilanga|src="17 Lowering Man Through the Roof.jpg" size="col" ref="5:19"
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Yesu eze aone mhuwi wawe, niyo amgamba yudya mnyoge, “Mbuyangu, kuusilwa wavu wako.”
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Niyo wahinizi we zimiko hamwenga na Mafalisayo wakongaga kulafya wakagamba, “Uyu ni ani akumlonga vihile Mnungu? Ni ani akudaha kuusila uwavu? Mnungu ekedu niye akudaha kuusila uwavu!”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Yesu nakamanya viya wakubanikanyanya, niyo awagamba, “Nii mwafanyanya mbuli izo mwe mioyo yenyu?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Dihuhile ni dihi, kugamba, ‘Kuusilwa uwavu wako,’ hegu kugamba, ‘Inuka uite’?
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Mna naunga mmanye kugamba, Mwana wa Mnt'hu ananao udahi wo kuwausila want'hu uwavu wawe.” Niyo amgamba yudya mnt'hu aholomp'hale, “Nakugamba, kimala, inula lusazi lwako wite kaya kwako!”
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Ahadya mnt'hu yudya niyo akimaala hameso yawe, niyo aketwika lusazi lwakwe, niyo aita kaya kwake uku akamtogola Mnungu.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Want'hu wose niyo weheleswa na kwingilwa ni wogofi, niyo wamtogola Mnungu wakagamba, “Dyelo kiona mbuli za kwehela!”
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Akajika, Yesu niyo afosa kuse. Amuonaga mnt'hu andile akakisanya kodi akwitangwa Lawi kekala he nyumba ya kukisanyila kodi. Yesu niyo amgamba, “Nitimile.”
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Lawi niyo enuka, niyo aleka kila kint'hu no kumtimila Yesu.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Akajika Lawi niyo amdamanyila Yesu wila mkulu mwe nyumba yakwe. Fyo kulu dya watoza kodi hamwenga na want'hu watuhu wandaga aho.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Niyo Mafalisayo wamwenga hamwenga na wahinizi wamwenga we miko walaile mwe difyo dyawe wakongaga kuwakalaliza wanamp'hina wa Yesu wakagamba, “Nii mwadya no kunywa hamwenga na wakutoza kodi na wata uwavu?”
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Yesu niyo awahitula, “Want'hu wagima hawakumuunga mlaguzi, mna wanyonge nayo wakumuunga mlaguzi.
31 Jesus respondeu:
32 Hizile kuwetanga want'hu wedi ila wata wavu wakweiile wavu wawe, ila wata wavu.”
32 Eu não vim para
33 Niyo want'hu wamwenga wamgambaga Yesu, “Nkanana nyingi wahamp'hina wa Yohana hamwenga na wa Mafalisayo wafunga na kumlombeza Mnungu, mna wanamp'hina wako wadya no ukunywa!”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Mna Yesu niyo awagamba, “Ivi want'hu walalikwe kwe ndoza wadaha vivihi kufunga wakanda hamwenga no mlombi? Haikudahika!
34 Jesus respondeu:
35 Mna mazuwa nayeze hadya mlombi akuunga ahauswe. Mna nedize zuwa aho mlombi neze auswe kwawe, aho niho nawafunge.”
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Niyo Yesu awagambila mliganyizo, “Hahali mnt'hu akusenga kilaka kulawa mwe suke mp'hya na kukigela mwe suke isakale. Uneva anadamanya ivo, naatatule idya suke mp'hya, naho kiya kilaka che idya suke mp'hya hakiligane ne suke ibunt'hike.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Naho hahali mnt'hu akugela divai mp'hya mwe vizembe visakale. Uneva anatenda ivo, idya idivai imp'ya neivitule viya vizembe, naho neiitike, vizembe navo nevibanike.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Mna divai mp'hya yaungigwa kugeligwa mwe vizembe vihya.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Naho hahali mnt'hu akuunga kunywa idivai mp'hya ananywa idya ya kale. Kwaviya naagambe, ‘Divai ya kale niyo iyedi.’ ”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.