Atos 9

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Lakini Sauli, kayongesha kuvagola vandu vatili na kuvawulagha vandundami va Bambu, kamuyendela mtambika mkomi,
1 Saulo, respirando ainda ameaças e morte contra os discípulos do Senhor, dirigiu-se ao sumo sacerdote
2 akamluveyi baluwa kufuma munyumba sha kudadavila sha Damasku, pakatanganika na vandu vamujumilili Chapanga mudeha valumi kwa vadala avakamuli avayeghi muchijaka aku Yelusalemu.
2 e lhe pediu cartas para as sinagogas de Damasco, a fim de que, caso achasse alguns que eram do Caminho, tanto homens como mulheres, os levasse presos para Jerusalém.
3 Tepu paaveyi mudeha, pabehi ya Damasku, lwengi kufuma kumbindi lumng'alikili kumshengeta mweni.
3 Enquanto seguia pelo caminho, ao aproximar-se de Damasco, subitamente uma luz do céu brilhou ao seu redor.
4 Kagua pasi, kapikana lishu likumuwombela “Sauli, Sauli! Wuli ukugobola nenga?”
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia:
5 Sauli kamudasha, “Bambu, Yuwi ghani?” Kamuyangula, “Nenga Yesu, yugobola.
5 Ele perguntou: — Senhor, quem é você? E a resposta foi:
6 Ponopa woloki, uyendi mumbwani, davakuwombeli chindu cha kugola.”
6 Mas levante-se e entre na cidade, onde lhe dirão o que você deve fazer.
7 Vala vandu yivaveli pamu na Sauli mumwanja vanyamalili jii, vakapikanisheyi lishu, lakini vamuwonili mundu ng'odu.
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos, ouvindo a voz, mas não vendo ninguém.
8 Sauli atandamukili pasi agubutulili mesu vaki kachiwona chindu ha, vamukamula liwoku vamlongosha mbaka Damasku.
8 Então Saulo se levantou do chão e, abrindo os olhos, nada podia ver. E, guiando-o pela mão, levaram-no para Damasco.
9 Ayikalili majuva matatu ngajila kulola, kulanda na kulya chindu.
9 Esteve três dias sem ver, durante os quais nada comeu, nem bebeu.
10 Paaveyi Damasku ndundami yumu yivamkemili Ananiasi. Bambu amukemili mumilotu, “Ananiasi!”
10 Havia em Damasco um discípulo chamado Ananias. O Senhor lhe apareceu numa visão e disse: Ao que ele respondeu: — Eis-me aqui, Senhor!
11 Bambu amuwombilili, “Woloki, uyendi deha yivayikema ‘Yiholukili,’ mbaka kaya ya Yuda, kuna mundu litawa lyaki Sauli, kafuma Talisu, mweni akumdadavila Chapanga.
11 Então o Senhor lhe disse:
12 Chapanga amulanushili kucha mundu yumu litawa lyaki Ananiasi, kayisa kumuvikila mawoku, aweshi kulola kandi.”
12 e, numa visão, viu entrar um homem, chamado Ananias, e impor-lhe as mãos, para que recuperasse a vista.
13 Ananiasi kayangula, “Bambu, mbikanisha filongu fya wafu fya mundu ayu kufuma kwa vandu vatangalili, kagola findu fitangalili kwa vang'alili vaku aku Yelusalemu,
13 Ananias, porém, respondeu: — Senhor, de muitos tenho ouvido a respeito desse homem, quanto mal tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 kandi vatambika vakomi va Damasku vamjumisha avakamuli vonda yivakudadavila mulitawa lyaku.”
14 E aqui em Damasco ele tem autorização dos principais sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome.
15 Lakini Bambu kamuwombela Ananiasi, “Uyendi, nongwa ayu ndimushawula andangi nenga kulilandula litawa lyangu limanyiki kwa vandu vangajila Vayawudi, vatwa na vandu va Isilaeli.
15 Mas o Senhor disse a Ananias:
16 Kandi dandimulangushi ndambu dagoboleki kwanongwa ya litawa lyangu.”
16 Pois eu mesmo vou mostrar a ele quanto deve sofrer pelo meu nome.
17 Ananiasi ayendili munyumba yila, kayingila mugati mwavelili Sauli, pambeli kamuvikila mawoku, pakadeta, “Mlongu wangu Sauli, Bambu Yesu kanayila, yakufumbukilili mudeha pawuyiseyi apa, mweni yanyeyili nenga apa, akudayila uloli kandi na umemeshwi Mfuki Mng'alili.”
17 Então Ananias foi e, entrando na casa, impôs as mãos sobre Saulo, dizendo: — Saulo, irmão, o Senhor Jesus, que apareceu a você no caminho para cá, me enviou para que você volte a ver e fique cheio do Espírito Santo.
18 Tepu fiponeka kufuma mumesu vaki kucha mipati ya somba, kawesha kulola kandi. Kawoloka na kubatishiwa.
18 Imediatamente caíram dos olhos de Saulo umas coisas parecidas com escamas, e ele voltou a ver. A seguir, levantou-se e foi batizado.
19 Pambeli kalya filivi, liwovi limuwuyila kandi.
19 E, depois de comer, sentiu-se fortalecido. Saulo permaneceu alguns dias com os discípulos em Damasco.
20 Tepu, kalongosha kulandula munyumba sha kudadavila kacha Yesu aveli Mwana wa Chapanga.
20 E logo, nas sinagogas, proclamava Jesus, afirmando que ele é o Filho de Deus.
21 Vosi vamupikanisheyi vajinga, pavayidasha, “Ayu yuyula yula ng'odu avawulayei vandu vosi vamujumilili Yesu aku Yelusalemu? Na mweni kayisa apa kayilata avakamuli vandu vosi ng'odu na avayeghi kwa vatambika vakomi va nyumba ya kudadavila.”
21 Todos os que ouviam Saulo estavam atônitos e diziam: — Não é este o que exterminava em Jerusalém os que invocam o nome de Jesus e veio para cá precisamente para prender e levá-los aos principais sacerdotes?
22 Sauli ayongeshikili liwovi nendu, avagolili Vayawudi vavelili Damasku vayipwelishili, padeta ayu ndi Kilistu yaveli mkombola.
22 Saulo, porém, mais e mais se fortalecia e confundia os judeus que moravam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Pavapitili majuva vatangalili, Vayawudi vawombanila ndambu davamuwulaghi Sauli,
23 Decorridos muitos dias, os judeus resolveram matar Saulo,
24 lakini Sauli amanyili chivayilatili. Pamusi na pamihi vakamulembeleleyi mumilyangu ya mbwani vamuwulaghi.
24 mas ele ficou sabendo do plano deles. Dia e noite guardavam também os portões da cidade, para o matar.
25 Pamihi vanachuli yivaveli pamu na Pauli vamtolili vamusunusha mulitandavala likomi kufuma mulilanga lya luviu lwa mbwani.
25 Mas os discípulos de Saulo tomaram-no de noite e, colocando-o num cesto, desceram-no pela muralha.
26 Sauli pafikili Yelusalemu, ayeshili kuyihasha na vandundami, vosi vakamutileyi, vajumilili ng'odu kucha nakaka kava ndundami.
26 Quando chegou a Jerusalém, Saulo procurou juntar-se aos discípulos de Jesus. Porém todos tinham medo dele, não acreditando que ele fosse discípulo.
27 Banabasi amutolili, kamuyegha kwa vandundami, Sauli avawombilili ndambu atanganikili na Bambu mudeha, kandi Bambu aywangili na mweni na ndambu akalanduleyi litawa lya Yesu kula Damasku kwa liwovi.
27 Mas Barnabé, tomando-o consigo, levou-o aos apóstolos. Contou-lhes como Saulo tinha visto o Senhor no caminho, e que o Senhor tinha falado com ele. Também contou como, em Damasco, Saulo tinha pregado ousadamente em nome de Jesus.
28 Sauli ayikalili pamu na veni na kuyendayenda Yelusalemu yosi, palandula litawa lya Yesu ngajila lyova.
28 E Saulo ficou com eles em Jerusalém, entrando e saindo, pregando ousadamente em nome do Senhor.
29 Awombili palimbana na vangutungu va Vayawudi, lakini veni vasakeyi kumuwulagha.
29 Falava e discutia com os helenistas, mas eles procuravam matá-lo.
30 Lakini valongu pavamanyili milandu ya kumuwulagha vamutolili mbaka mbwani ya Kayisalia, vamuleka ayendi Talisu.
30 Quando isto chegou ao conhecimento dos irmãos, levaram Saulo até Cesareia e dali o enviaram para Tarso.
31 Topi, Vajumilwa vaveli vasika mu Yudeya yosi, Galilaya na Samaliya, Mfuki Mng'alili atangili kuyongesha lipinga lya vandu yivamjumilili Kilistu na vayikalili pavamtila Bambu.
31 Assim, a igreja tinha paz por toda a Judeia, Galileia e Samaria, edificando-se e caminhando no temor do Senhor; e, no consolo do Espírito Santo, crescia em número.
32 Petili pavatyangileyi mbembi shosi mumlima, mweni ayendili kwa vandu va Chapanga va aku Lida.
32 Passando Pedro por toda parte, foi também visitar os santos que moravam em Lida.
33 Amuwonili mundu yumu aku, litawa lyaki Anea mundu ayu apombalili awonjili muchiwonjelu myaka minani.
33 Encontrou ali certo homem, chamado Eneias, que havia oito anos jazia de cama, pois era paralítico.
34 Petili amuwombilili, “Anea, Yesu Kilistu kakulowola, wuki unyengi chiwonjelu chaku.” Tepu katandamuka.
34 Pedro lhe disse: — Eneias, Jesus Cristo cura você! Levante-se e arrume a sua cama. Ele imediatamente se levantou.
35 Vandu vosi vayikalaya Lida na Shaloni pavamuwonili Anea, vamuwuyilila Bambu.
35 Todos os habitantes de Lida e da região de Sarom viram Eneias e se converteram ao Senhor.
36 Ndumindumi yumu avelili Yopa, yivamkemeyi Tabita, mana yaki kucha “Mbalapi” yajumilili vamkemaya Dokasi kwa Chigiliki. Mdala ayu avelili kagola findu fitangalili fya nyanyi pamu na kuvatanga vagaju.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, nome este que, traduzido, é Dorcas. Ela era notável pelas boas obras e esmolas que fazia.
37 Chipindi chila mdala yula atamwili na kusova, vawofuwili chikongu chaki vachivikili muchumbagati cha mumbindi.
37 Aconteceu que, naqueles dias, ela adoeceu e veio a morrer. Depois de a lavarem, puseram o corpo num quarto do andar superior.
38 Yopa yavelili kutali nesu ha na Lida, vanachuli vapikanishili Petili kava kula, valayisha vandu vavili vamuyegheli unjagila, “Lopukeshi ukotoo kuhava!”
38 Como Lida ficava perto de Jope, os discípulos, ouvindo que Pedro estava ali, enviaram-lhe dois homens com o seguinte pedido: — Não se demore em vir até nós.
39 Petili kawuka kayilongosha na veni, pakafikili vamuyegha kuchumba cha mumbindi, vangalimlyangu vosi vawolukili pabehi yaki, vakalileyi na kumulangusha mihabiti na yingwa shasonili Dokasi chipindi paveli mnofu.
39 Pedro se aprontou e foi com eles. Quando chegou lá, eles o levaram ao quarto do andar superior. Todas as viúvas o cercaram, chorando e mostrando-lhe túnicas e vestidos que Dorcas tinha feito enquanto estava com elas.
40 Petili kavafumisha panji vosi, katundama, kamdadava Chapanga, pambeli kaselela kuchikongu, kadeta, “Tabita yimuki.” Mweni kafumbula mesu vaki, amuwonili Petili kayimuka kayikala.
40 Mas Pedro mandou que todos saíssem, ajoelhou-se e orou; depois, voltando-se para o corpo, disse: — Tabita, levante-se! Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Kamkamula liwoku kawoloka, pambeli kavakema vamjumilili Yesu na vangalimlyangu kamuvika pawulongolu yawu, kava munofu.
41 Ele, dando-lhe a mão, ajudou-a a ficar em pé; e, chamando os santos, especialmente as viúvas, apresentou-a viva.
42 Milandu ayi yamanyikili mumbwani yosi ya Yopa, vandu vatangalili vamujumilili Bambu.
42 Isto se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 Topi, Petili ayikalili Yopa majuva vatangalili, kayaki mundu yumu, litawa lyaki Simoni, yagolagha findu fya ngwembi.
43 Pedro ficou em Jope muitos dias, na casa de um curtidor chamado Simão.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.