Atos 8

Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Sauli mweni awonili chindu achi cha kumuwulagha Stefwani chaveli chinofu.
1 E Saulo concordou inteiramente com a morte de Estêvão. Uma grande onda de perseguição começou naquele dia e varreu a igreja de Jerusalém. Todos eles, com exceção dos apóstolos, foram dispersos pelas regiões da Judeia e de Samaria.
2 Vandu vasangi vamusikili Stefwani na kumugolela chivembu chikomi.
2 (Alguns homens devotos vieram e, com grande tristeza, sepultaram Estêvão.)
3 Chipindi chichila chila, Sauli ayeshili kuvagobola lipinga lya vandu yivamjumilili Kilistu. Kayenda kaya mbaka kaya pakavafumisha panji vajumilili, valumi na vadala, kavataya muchijaka.
3 Saulo, porém, procurava destruir a igreja. Ia de casa em casa, arrastava para fora homens e mulheres e os lançava na prisão.
4 Vamjumilili Chapanga kula kosi kwevatuvilili vayendili kulandula chilongu cha nyanyi.
4 Os que haviam sido dispersos, porém, anunciavam as boas-novas a respeito de Jesus por onde quer que fossem.
5 Filipu ayingilili mbwani ya Samaliya na kumulandula Kilistu Mkombola kwa venikaya va pala.
5 Filipe foi para a cidade de Samaria e ali falou ao povo sobre o Cristo.
6 Vandu vayisili kupikanisha unofu wa unjagila wula wa Filipu na kulola mihilu yila yagolagha.
6 Quando as multidões ouviram sua mensagem e viram os sinais que ele realizava, deram total atenção às suas palavras.
7 Mana finyamkela fivafuma vandu vatangalili pavawuta kwa lishu likomi nawu vandu vatangalili vaveli vapombalili na vandevindevi valowukili.
7 Muitos espíritos impuros eram expulsos e, aos gritos, deixavam suas vítimas, e muitos paralíticos e aleijados eram curados.
8 Kwaveli na cheleli ngomi mumbwani yila.
8 Por isso, houve grande alegria naquela cidade.
9 Topi, kwavelili mundu yumu vamukemaya Simoni, mweni aveli kagola kala uhavi waki mumbwani yila kwa chipindi chila, vandu va Samaliya vajingili, adetili kucha mweni mundu mkomi.
9 Um homem chamado Simão praticava feitiçaria ali havia anos. Ele deixava o povo de Samaria admirado, e afirmava ser alguém importante.
10 Vandu vosi, vadokwa na vakomi, vamupikinishili finofu vakadeteyi, “Simoni kana liwovi lya Chapanga vakemili ‘Liwovi Likomi.’ ”
10 Todos, dos mais simples aos mais importantes, se referiam a ele como “o Grande Poder de Deus”.
11 Vandu vatangalili vampikanishili wula vavelili vajingwa kwa uhavi waki kwa chipindi chitali.
11 Ouviam-no com atenção, pois, durante muito tempo, ele os tinha deixado admirados com sua magia.
12 Lakini pavawujumilili unjagila wa Filipu wa chilongu cha nyanyi cha wutwa wa kumbindi kwa Chapanga na litawa lya Yesu Kilistu, vabatishilwi valumi na vadala.
12 No entanto, quando Filipe lhes levou a mensagem sobre as boas-novas do reino de Deus e sobre o nome de Jesus Cristo, eles creram e, como resultado, muitos homens e mulheres foram batizados.
13 Simoni nayu kajumila, pambeli pabatishiwi aveli akuyenda pamu na Filipu, ayikang'anikili nendu mihilu na miwujawuja yiveli yikugoleka.
13 O próprio Simão creu e foi batizado. Começou a seguir Filipe por toda parte, admirando-se dos sinais e milagres que ele realizava.
14 Vala vandundami vavelili kula Yelusalemu pavapikanishili kucha venikaya va Samaliya veni vapokela chilongu cha Chapanga, vavayegha aku Petili na Yohani.
14 Quando os apóstolos em Jerusalém souberam que o povo de Samaria havia aceitado a mensagem de Deus, enviaram para lá Pedro e João.
15 Veni pavayisili, vavadadavila vandu va Chapanga vamuyangi Mfuki Mng'alili.
15 Assim que os dois chegaram, oraram para que aqueles convertidos recebessem o Espírito Santo,
16 Kwanongwa kwaveli kwahela hata muyawu yumu yasunukiwili na Mfuki Mng'alili, ila vabatishwa hela kwa litawa lyaki Bambu Yesu.
16 pois, apesar de terem sido batizados em nome do Senhor Jesus, o Espírito Santo ainda não havia descido sobre nenhum deles.
17 Petili na Yohani vavavikila mawoku, vamupokela Mfuki Mng'alili.
17 Então Pedro e João impuseram as mãos sobre eles, e receberam o Espírito Santo.
18 Simoni pakawonili vandu vapokela Mfuki Mng'alili kwa kuvikilwa mawoku na vandundami, adayilili kuvagayila mbiya Petili na Yohani, kandi kadeta,
18 Simão viu que as pessoas recebiam o Espírito quando os apóstolos impunham as mãos sobre elas. Então ofereceu-lhes dinheiro,
19 “Mungayili na nenga uwesu awu, mundu yoyosi panumuvikila mawoku vangu, apokeli Mfuki Mng'alili.”
19 dizendo: “Deem-me este poder também, para que, quando eu impuser as mãos sobre as pessoas, elas recebam o Espírito Santo!”.
20 Lakini Petili amuyangulili, “Uyaghamili pamu na mbiya shaku muyaghamili! Yuwi ukucha dauweshi kuhemela kwa mbiya usangi wa Chapanga!
20 Pedro, porém, respondeu: “Que seu dinheiro seja destruído com você, por imaginar que o dom de Deus pode ser comprado!
21 Yuwi kwahela chindu mumilandu ayi, ngunda yaku ya nyanyi ng'odu kwa Chapanga.
21 Você não tem parte nem direito neste ministério, pois seu coração não é justo diante de Deus.
22 Hinapawu, pomeli ughalambuki uleki chiuyihola na umuluvi Bambu mweni akuwesha kukupomela chilongu achi chiwuyihola.
22 Arrependa-se de sua maldade e ore ao Senhor. Talvez ele perdoe esses seus maus pensamentos,
23 Manya nakaka kumema nesu weyi na sambi sikutopela!”
23 pois vejo que você está cheio de amarga inveja e é prisioneiro do pecado”.
24 Simoni kayangula, “Mudadavili kwa Bambu likotoo kumbata lya kumbata kwa afi fimudetili.”
24 Simão exclamou: “Orem ao Senhor por mim, para que essas coisas terríveis não me aconteçam!”.
25 Petili na Yohani pavahimulili kala na kulandula fyalayilili Bambu, vawuyili Yelusalemu. Pavaveghi vakuwuya vakalanduleyi milandu ya nyanyi mufijiji fitangalili fya Samaliya.
25 Depois de terem testemunhado e proclamado a palavra do Senhor em Samaria, Pedro e João voltaram a Jerusalém. Ao longo do caminho, pararam em muitas vilas samaritanas para anunciar as boas-novas.
26 Makungu wa Bambu amuwombilili Filipu, “Uyitandi uyendi kundenyeku kupitila deha yifuma Yelusalemu kuyenda Gaza.” Deha ayi vakutyangila ha.
26 Um anjo do Senhor disse a Filipe: “Vá para o sul, para a estrada no deserto que liga Jerusalém a Gaza”.
27 Topi, Filipu ayitandili kala, akandili mwanja. Chipindi chichila kwavelili na Mwisopiya yumu, ufisa mvika mbiya wa Muhumbu Kandake, mweni aveli ngali mdala. Avelili kayenda aku Yelusalemu kumudadavila Chapanga na chipindi achi aveli akuwuya kakwela mumbutuka ya kukwegha na chihongu.
27 Filipe partiu e encontrou no caminho um alto oficial etíope, o eunuco responsável pelos tesouros de Candace, rainha da Etiópia. Ele tinha ido a Jerusalém para participar da adoração
28 Paaveyi mumwanja, avelili akusoma chitabu cha mbuyi wa Chapanga Isaya.
28 e estava no caminho de volta. Sentado em sua carruagem, lia em voz alta o livro do profeta Isaías.
29 Mfuki Mng'alili amuwombilili Filipu, “Yendi pabehi ya mbutuka ayi uyendi pamu.”
29 Então o Espírito disse a Filipe: “Aproxime-se e acompanhe a carruagem”.
30 Filipu kayenda mbilu, kampikanisha akusoma chitabu cha mbuyi wa Chapanga Isaya. Filipu kamudasha, “Afi fiwusoma fikuyingila muluhala lwaku?”
30 Filipe correu até a carruagem e, ouvindo que o homem lia o profeta Isaías, perguntou-lhe: “O senhor compreende o que lê?”.
31 Kayangula, “Goli wuliwuli chinyingili ngajila mundu wa kunongosha?” Kamuluva Filipu akweni vayikali pamu na mweni.
31 O homem respondeu: “Como posso entender sem que alguém me explique?”. E convidou Filipe a subir na carruagem e sentar-se ao seu lado.
32 Chifungu cha mayandiku avelili akusoma ndi achi,
32 Era esta a passagem das Escrituras que ele estava lendo: “Ele foi levado como ovelha para o matadouro; como cordeiro mudo diante dos tosquiadores, não abriu a boca.
33 Vamujohola na kumukaja haki.
33 Foi humilhado e a justiça lhe foi negada. Quem pode falar de seus descendentes? Pois sua vida foi tirada da terra”.
34 Yula ngali mdala kamudasha Filipu, “Unongeli, mbuyi ayu filongu afi akadeteyi milandu liki, ndi milandu ya mweni awu ya mundu wingi?”
34 O eunuco perguntou a Filipe: “Diga-me, o profeta estava falando de si mesmo ou de outro?”.
35 Topi, Filipu akandili na Mayandiku Vang'alili, kamuwombela Chilongu cha Nyanyi cha Yesu.
35 Então Filipe, começando com essa mesma passagem das Escrituras, anunciou-lhe as boas-novas a respeito de Jesus.
36 Pavaveyi mumwanja, vafikili pavelili na machi, yula ngali mdala adetili, “Loli, pavaveli machi ava, chindu liki chikunganisha ngotoo kubatishiwa?”Mundu yabatishiwa|src="20 Baptism.jpg" size="col" ref="8:36"
36 Prosseguindo, chegaram a um lugar onde havia água. Então o eunuco disse: “Veja, aqui tem água! O que me impede de ser batizado?”.
37 Filipu kadeta, “Mani pawujumila kwa moyu waku wonda, ukuwesha kubatishiwa.” Kayangula, “Yina ngujumila Yesu Kilistu ndi mwana wa Chapanga.”
37 Filipe disse: “Nada o impede, se você crê de todo o coração”. O eunuco respondeu: “Creio que Jesus Cristo é o Filho de Deus”.
38 Topi kawolosha mbutuka, pambeli vasunuka vonda vavili vayenda mumachi, Filipu amubatishili.
38 Então mandou parar a carruagem, os dois desceram até a água e Filipe o batizou.
39 Pavafumili mumachi, Mfuki wa Bambu kamubikula Filipu, yula ngali mdala kamuwona kandi ha. Topi kayendelela na mwanja kunu kava na cheleli buja.
39 Quando saíram da água, o Espírito do Senhor tomou Filipe e o levou. O eunuco não tornou a vê-lo, mas seguiu viagem cheio de alegria.
40 Filipu kayiwona kabwitukila mbwani ya Azotu, paaveyi akupita akalanduleyi Chilongu cha Nyanyi mumbwani shosi, mbaka pafikili Kayisalia.
40 Então Filipe apareceu mais ao norte, na cidade de Azoto. Anunciou as boas-novas ali e em todas as cidades ao longo do caminho, até chegar a Cesareia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.