Atos 13
Lilaghanu lya shonu (NDJ) vs NVT
1 Lipinga lya vandu yivamjumilili Kilistu lya aku Antiyokiya munyumba ya Chapanga kwaveli na vambuyi na vawula, vamu vaveli, Banabasi na Simoni yivamkema Mtitu na Lukiu Mkileni na Manaeni ayikalili kwa Helodi kandi kwavelili na Sauli.
1 Entre os profetas e mestres da igreja de Antioquia da Síria estavam Barnabé e Simeão, chamado Negro, Lúcio de Cirene, Manaém, que tinha sido criado com o rei Herodes Antipas, e Saulo.
2 Pavamdadavileyi Bambu na kuyikaja kulya, Mfuki Mng'alili kadeta, “Mubawulili Banabasi na Sauli vavi na nenga mungimbaniku yila yindivakemilili.”
2 Certo dia, enquanto adoravam o Senhor e jejuavam, o Espírito Santo disse: “Separem Barnabé e Saulo para realizarem o trabalho para o qual os chamei”.
3 Pavamalili kuyikaja kulya na kudadava, vavavikila mawoku, vavaleka vayendi.
3 Então, depois de mais jejuns e orações, impuseram as mãos sobre eles e os enviaram em sua missão.
4 Mfuki Mng'alili avayeghili vandu ava vaselikilili mumbwani ya Seleukia, kufuma aku vapitili mubahali mbaka liwunguli lya Kupilu.
4 Enviados pelo Espírito Santo, eles desceram ao porto de Selêucia, de onde navegaram para a ilha de Chipre.
5 Pavaveghi Salami valandulili chilongu cha Chapanga munyumba sha kudadavila sha Vayawudi, veni vaveli pamu na Yohani Maliku avatangili mungimbaniku.
5 Ali, na cidade de Salamina, foram às sinagogas judaicas e pregaram a palavra de Deus. João Marcos os acompanhava como assistente.
6 Pavapitili kala pagati ya lihunguli lyosi mbaka Pafu, vamuwonili mundu yumu muhavi Muyawudi yakemiwa Baliyesu, mbuyi wa udesi,
6 Viajaram por toda a ilha até que, por fim, chegaram a Pafos, onde encontraram um feiticeiro judeu, um falso profeta chamado Barjesus.
7 Mundu ayu avelili pamu na mkomi wa lila liwunguli Segiu Pauli, mundu yaveli na luhala munu. Mweni avakemili Banabasi na Sauli vayendi kayaki, akadayileyi kupikanisha chilongu cha Chapanga.
7 Ele acompanhava o governador Sérgio Paulo, um homem inteligente que convidou Barnabé e Saulo para visitá-lo, pois desejava ouvir a palavra de Deus.
8 Lakini yula Elima, mhavi kucha wuvakemiwa kwa Chigiliki, akayesheyi kuvalimba kumugola ayu mkomi wa liwunguli akotoo kuujumila Ukilistu.
8 Mas Elimas, o feiticeiro (esse é o significado de seu nome), opôs-se a eles, na tentativa de impedir que o governador viesse a crer.
9 Topi, Sauli yivamkemeyi wuwula Pauli, amemili Mfuki Mng'alili, amufulutulili mesu muhavi.
9 Cheio do Espírito Santo, Saulo, também conhecido como Paulo, encarou Elimas nos olhos
10 Kawomba, “Yuwi mwana wa Lijangavandu. Yiumemili wafu wosi. Yuwi chimdwama wa chindu chiveli cha nakaka, kuva mjangi mudeha sha Bambu siholukili?
10 e disse: “Filho do diabo, cheio de toda espécie de engano e maldade e inimigo de tudo que é certo! Quando deixará de distorcer os caminhos retos do Senhor?
11 Loli, liwoku lya Bambu dalikwisili ponopa, dawuvi ngalimesu na ukotoo kuliwona lijuva kwa chipindi.”
11 Preste atenção, pois o Senhor colocou a mão sobre você para castigá-lo, e você ficará cego, sem conseguir ver a luz do sol por algum tempo”. No mesmo instante, neblina e escuridão cobriram-lhe os olhos e ele começou a tatear, suplicando que alguém o tomasse pela mão e o guiasse.
12 Yula mkomi, pawonili figolikili, kajumila, akajingeyi mawuli va Bambu.
12 Quando o governador viu o que havia acontecido, creu, muito admirado com o ensino a respeito do Senhor.
13 Pambeli Pauli na vamonga vawuka kwa watu mbaka Pafu, vafika Pagi, mbwani ya Pamfilia. Yohani Maliku kavaleka kawuya Yelusalemu.
13 Paulo e seus companheiros saíram de Pafos num navio e foram à Panfília, onde aportaram em Perge. Ali, João Marcos os deixou e voltou para Jerusalém.
14 Lakini veni vawukili Pagi, vafikili Antiyokiya, mbwani ya Pisidia, Lijuva lya Kupumulila vayendili munyumba ya kudadavila, vayikala.
14 Paulo e Barnabé prosseguiram para o interior, até Antioquia da Pisídia. No sábado, foram à sinagoga.
15 Pambeli, pavasomili kala Malawu va Chapanga vamupili Musa na mumayandiku va vambuyi, vakomi va nyumba ya kudadavila valayilili mundu kayawu na kuvawombela, “Valongu, kucha pamuva na chindu cha nyanyi kuvawombela vandu ava, mudeti.”
15 Depois da leitura dos livros da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga lhes mandaram um recado: “Irmãos, se vocês têm uma palavra de encorajamento para o povo, podem falar”.
16 Pauli kawoloka, kapunga liwoku, kadeta, “Yumwi valulumi Vayisilaeli na yumwi mumjumila Chapanga, mpikanishi.
16 Então Paulo ficou em pé, levantou a mão para pedir silêncio e começou a falar: “Homens de Israel e gentios tementes a Deus, ouçam-me!
17 Chapanga wa Vayisilaeli, avashawulili vagogolu venu yivasovili, avagoli vavi mlima mkomi, pavaveghi vakwikala kucha vahenja mlima wa Misili, kwa liwovi lyaki avawushili, kavalongosha.
17 “O Deus desta nação de Israel escolheu nossos antepassados e fez que se multiplicassem e se fortalecessem durante o tempo em que ficaram no Egito. Então, com braço poderoso, ele os tirou da escravidão.
18 Kwa chipindi cha myaka kucha milongu mchechi avayiwunishilili kucheja.
18 Ele suportou seu comportamento durante os quarenta anos em que andaram sem rumo pelo deserto.
19 Payanangili kala makabila saba va Kanaani kavagayila wuvi mlima wawu wa mbala.
19 Destruiu sete nações em Canaã e deu seu território a Israel como herança.
20 Kwa chipindi cha myaka miya mchechi na milongu muhanu, Chapanga avagayilili valamula wutwa mbaka chipindi cha mbuyi wa Chapanga Samweli.
20 Tudo isso levou cerca de quatrocentos e cinquenta anos. “Depois, Deus lhes deu juízes para governá-los até o tempo do profeta Samuel.
21 “Pambeli valuva avagayili mutwa, Chapanga kavapa Sauli mwana wa Kisi, mundu wa kabila la Benjamini, kwa chipindi cha myaka milongu mchechi.
21 Então o povo pediu um rei, e ele lhes deu Saul, filho de Quis, homem da tribo de Benjamim, e ele reinou por quarenta anos.
22 Pamuwushili kala Sauli, amugolili Dawudi ghavi mutwa wawu. Chapanga awombili, ndimuwona Dawudi mwana wa Yesi, ndi mundu yanowiliwa na ndima yangu, dagoli fyosi fidayilili kugola nenga.
22 Mas Deus removeu Saul e colocou em seu lugar Davi, a respeito de quem Deus disse: ‘Davi, filho de Jessé, é um homem segundo o meu coração; fará tudo que for da minha vontade’.
23 Kufuma lukolu lwa Dawudi, Chapanga ngimu avajangili, kavayeghela Mlowola wa Isilaeli ayu ndi Yesu.
23 “E Jesus, um dos descendentes de Davi, é o salvador que Deus concedeu a Israel, conforme sua promessa!
24 Yesu paghaveyi akalihela kwisa, Yohani Mbatisha alandulili kala kwa vandu vosi va Isilaeli filongu fya ubatishu wa kupomela.
24 Antes da vinda de Jesus, João Batista anunciou que todo o povo de Israel precisava se arrepender e ser batizado.
25 Yohani mbatisha paghaveyi akumalila chichuku chaki, adetili, ‘Mukucha nenga ndi mkombola? Nenga ng'odu mumuveteli. Mumbikanishi! Mweni dayisi kumbeli ya nenga, nenga ngujakwa ha hata kuwopola ng'oyi sha mikobasi yaki.’
25 Quando João estava concluindo seu trabalho, perguntou: ‘Vocês pensam que eu sou o Cristo? Não sou! Mas ele vem em breve, e não sou digno sequer de desamarrar as correias de suas sandálias’.
26 “Valongu vangu, va lukolu lwa Ibulahimu, pamu na ava vayenu muveli nawu vamjumilili Chapanga, unjagila wa kulowoka ufika kwa yufwi.
26 “Irmãos, vocês que são filhos de Abraão e também vocês gentios tementes a Deus, esta mensagem de salvação foi enviada a nós.
27 Vandu yivayikala Yelusalemu na vakomi vawu, vamumanyili ng'odu Yesu mkombola, wala filongu fya vambuyi fyavasoma Majuva va Kupumulila, hata naha vatolili filongu fya vambuyi figoleki nakaka kwanongwa ya kumuhigha.
27 O povo de Jerusalém e seus líderes não reconheceram que Jesus era aquele a respeito de quem os profetas haviam falado. Em vez disso, eles o condenaram e, ao fazê-lo, cumpriram as palavras dos profetas, que são lidas todos os sábados.
28 Pavapotili nongwa ya kumuwulaghila, vamuluvili Pilatu amuhighi njifwa.
28 Não encontraram motivo legal para executá-lo, mas, ainda assim, pediram a Pilatos que o matasse.
29 Pavagolili fyosi fimuyilatili mweni kufuma Mumayandiku, vamusunusha kufuma mulupingika, vamuvika kusembi.
29 “Depois de cumprirem tudo que as profecias diziam a respeito dele, eles o tiraram da cruz e o colocaram num túmulo,
30 Lakini Chapanga amushukushili munjifwa,
30 mas Deus o ressuscitou dos mortos.
31 kwa majuva vatangalili ayilangushili kwa vala vayendili pamu na mweni kufuma Galilaya kuyenda Yelusalemu, ava ndi vatovilela vaki kwa vandu va Isilaeli.
31 E, por muitos dias, ele apareceu àqueles que o tinham acompanhado da Galileia para Jerusalém. Agora eles são suas testemunhas diante do povo.
32 Na yufwi tuyisa kuvayeghela chilongu cha nyanyi, chilongu chila Chapanga avajangili vambuyi vetu yivasovili.
32 “Estamos aqui para trazer a vocês esta boa-nova. A promessa foi feita a nossos antepassados,
33 Chapanga katugolela chavalayili vambuyi vetu yufwi vaisukulu vawu, kwa kumshukusha Yesu kufuma munjifwa. Ngimu iyandikilwi Mulumbombu lwa Pili,
33 e agora Deus a cumpriu para nós, os descendentes deles, ao ressuscitar Jesus. É isto que o segundo salmo diz a respeito dele: ‘Você é meu Filho; hoje eu o gerei’.
34 Kandi mumilandu ya kumshukusha munjifwa, akotoo kuwuya na kuuleka mvili uwoli musembi, Chapanga awombili naha,
34 Pois Deus havia prometido ressuscitá-lo dos mortos, para que jamais apodrecesse no túmulo. Ele disse: ‘Eu lhes darei as bênçãos sagradas que prometi a Davi’.
35 Mahali pamonga Mulumbombu pakuwomba,
35 Em outro salmo, ele explicou de modo mais direto: ‘Não permitirás que o teu Santo apodreça no túmulo’.
36 Lakini ayu aveli Dawudi ha yamalilili chadayilili Chapanga chipindi cha unofu waki, pambeli asovili, vamusikili pabehi na vagogolu vaki yivasovili, mvili waki wa wolili musembi.
36 Não se trata de uma referência a Davi, porque, depois que Davi fez a vontade de Deus em sua geração, morreu e foi sepultado com seus antepassados, e seu corpo apodreceu.
37 Lakini yula, Chapanga yamushukushili munjifwa kawola ng'odu.
37 É uma referência a outra pessoa, a alguém a quem Deus ressuscitou e cujo corpo não apodreceu.
38 Topi, valongu vangu mumanyi, kucha kwa njila ya Yesu unjagila wa kupomiliwa sambi ukulanduliwa kwa yumwi.
38 “Ouçam, irmãos! Estamos aqui para proclamar que, por meio de Jesus, há perdão para os pecados.
39 Kila mundu yamjumila Yesu kavahela nongwa. Na nongwa yaku yingahighiwili ha kwa ugoleki wa Chapanga vamupili Musa.
39 Todo o que nele crê é declarado justo diante de Deus, algo que a lei de Moisés jamais pôde fazer.
40 Topi, muyivavali na milandu yivadetili vambuyi yikotoo kuvafumbukila yumwi.
40 Por isso, tomem cuidado para que não se apliquem a vocês as palavras dos profetas:
41 Vambuyi vadetili, ‘Mupikanishi, yumwi yimuvelili na mbedalu,
41 ‘Olhem, zombadores; fiquem admirados e morram! Pois faço algo em seus dias, algo em que vocês não acreditariam mesmo que lhes contassem’”.
42 Pauli na Banabasi pavafumeyi, munyumba ya Chapanga, vandu vavaluva vayisi kandi Lijuva lya Kupumulila lingi vavawombeli milandu ayi.
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da sinagoga, o povo pediu que voltassem a falar dessas coisas na semana seguinte.
43 Likungashu lila palipelili, Vayawudi na vandu vangajila kuva Vayawudi vatangalili vavelili vakukovikela deha ya kumkovikela Chapanga ya Chiyawudi vavakovikelili Pauli na Banabasi. Vandundami vaywangili na veni, vavakuvilishili vayendeleli kuyikala pavayidumba usangi wa Chapanga.
43 Muitos judeus e gentios devotos convertidos ao judaísmo seguiram Paulo e Barnabé, que insistiam com eles para que continuassem a confiar na graça de Deus.
44 Hata Lijuva lya Kupumulila liyisili, vandu vatangalili va mumbwani yosi vayikungashili kupikanisha chilongu cha Bambu.
44 No sábado seguinte, quase toda a cidade compareceu para ouvir a palavra do Senhor.
45 Vayawudi pavawonili vandu vayikungasha, vamemili weyi, vafibedala filongu fyadetili Pauli na kumujowola.
45 Quando alguns dos judeus viram as multidões, ficaram com inveja, de modo que difamaram Paulo e contestavam tudo que ele dizia.
46 Pauli na Banabasi vawombili kwa chiganu nendu vadeta, “Chilongu cha Chapanga chivi kwa yumwi tanila, lakini kwanongwa mwihigha mwaveni na mukudayiliwa kwikala jola, tukuvaleka tukuyenda kwa vandu va milima yingi.
46 Então Paulo e Barnabé se pronunciaram corajosamente, dizendo: “Era necessário que pregássemos a palavra de Deus primeiro a vocês, judeus. Mas, uma vez que vocês a rejeitaram e não se consideraram dignos da vida eterna, agora vamos oferecê-la aos gentios.
47 Kwa nongwa ayi Bambu katulayila naha,
47 Pois foi isso que o Senhor nos ordenou quando disse: ‘Fiz de você uma luz para os gentios, para levar a salvação até os lugares mais distantes da terra’”.
48 Vandu va milima yingi vasekilelili pavapikanishili chilongu chila, vajuma pavadeta, “Unjagila wa Bambu mnofu,” na vala yivavelili vashawuliwa kupata unofu wa jola, vamjumila Chapanga.
48 Quando ouviram isso, os gentios se alegraram e agradeceram ao Senhor por essa mensagem, e todos que haviam sido escolhidos para a vida eterna creram.
49 Chilongu cha Bambu chikwila pala posi.
49 Assim, a palavra do Senhor se espalhou por toda aquela região.
50 Lakini Vayawudi vavatumishila vadadala vatawukili va milima yingi yivamumanyili Chapanga na valulumi vatawukili va mbwani ayi. Vakandili kuvagobola Pauli na Banabasi, vavavinga kuvayikaleyi.
50 Então os judeus, instigando as mulheres religiosas influentes e as autoridades da cidade, provocaram uma multidão contra Paulo e Barnabé e os expulsaram dali.
51 Veni vavapundila lifu livelili mumawulu vawu kucha kuvakayika pambeli vayenda Ikoniu.
51 Eles, porém, sacudiram o pó dos pés em sinal de reprovação e foram à cidade de Icônio.
52 Lakini vandundami yivavelili vamema cheleli na Mfuki Mng'alili.
52 E os discípulos estavam cheios de alegria e do Espírito Santo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.