Atos 17
ULwitikano uLupya (NDH) vs NTLH
1 Bhwo bhaatiila mu kaaya aka Filipi, uPaabhuli nu Siila bhakaghendela mu kaaya aka Amufipooli na ka Apoloniya nu kufika mu kaaya aka Tesaloniike muumwo mukabha ni sinaghoghi iya Bhayuuta.
1 Paulo e Silas passaram pelas cidades de Anfípolis e Apolônia e chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga .
2 Pi ishiku ilya Sabhati, uPaabhuli akiingila mu sinaghoghi yila pakwipuuta kwa Chaala ukukongana nu lwiho lwake. Ku Sabhati shitatu, uPaabhuli akabhuuka mu sinaghoghi nu kwanda ukuyughisania na bhandu bhaabho bhakabhaamwo mula inongwa isha kufuma mu Masimbo aMeelu.
2 Conforme o seu costume, Paulo foi lá e nos três sábados seguintes falou sobre as Escrituras Sagradas com as pessoas que estavam ali na sinagoga.
3 Akalingaania nu kulangisha pabhwelu ukuti shisimbiighwe mu Masimbo aMeelu ukuti uMesiiya akulondighwa afwe nu kuti uChaala indiakamushuushe. Akabhabhuula akati, “Umundu uyu uYeesu yuuyo ingubhabhuulagha inongwa shaake, ghwe yuuyo ghwi Mesiiya.”
3 Paulo lhes explicava e provava que o Messias precisava sofrer e que, depois de morrer, tinha de ressuscitar. Ele dizia: — Este Jesus que estou anunciando a vocês é o Messias.
4 ABhayuuta bhamu bhakiitika ukuti shila shiisho uPaabhuli akayughagha sha nalooli. Po bhakoongaana nu Paabhuli nu Siila pamupeene na Bhaghiliki abhingi ngaani bhaabho bhakamwipuutagha uChaala na bhakolo abhingi abhaghindikighwa.
4 Paulo e Silas conseguiram convencer disso algumas daquelas pessoas, as quais se juntaram a eles. Um grande número de não judeus convertidos ao Judaísmo e muitas senhoras da alta sociedade também se juntaram ao grupo.
5 Loole aBhayuuta bhaabho bhatakiitika, bhakabha nu lwibhuno. Po bhakabhuuka ku munaalo, bhakabhabhungaania abhandu bhamu abhabhiibhi bhaabho bhakaanda ukuywegha ngaani mu kaaya aka Tesaloniike kala. Abhandu abho bhakabhuuka lubhilo nu kwingila ku maka mu nyumba iya mundu yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Yaasoni. Inyango yaabho bhakabhalondagha uPaabhuli nu Siila mu nyumba yila ukuti bhabhakole nu kwisa nabho ku chilundilo icha bhandu.
5 Mas os judeus ficaram com inveja. Eles foram buscar alguns homens maus entre os malandros das ruas e formaram um grupo de desordeiros. Estes fizeram muita confusão na cidade e atacaram a casa de Jasão, procurando Paulo e Silas a fim de os levar para o meio do povo.
6 Loole bhwo bhataabhaagha uPaabhuli nu Siila, po bhakabhakola uYaasoni na bhiitiki abhanine nu kubhuuka nabho pandaashi pa bhosongo abha kaaya. Bhwo bhaafika nabho, bhakaywegha ngaani bhakati, “Abhandu abha bhaabho bhaafiyubhania ifyisu fyoshi bhiisa na ku kaaya kiitu kuno.
6 Mas, como não os encontraram, levaram à força Jasão e alguns outros irmãos até a presença das autoridades da cidade, gritando: — Aqueles homens têm provocado desordens em todos os lugares! Agora chegaram até a nossa cidade,
7 UYaasoni abhapokeelite nu kubhiikasha mu nyumba yaake. Abhandu bhooshi abha bhakubhomba pashima ni ndaghilo shiisho umalafyale uKayisaali atupiile, abheene bhakuyugha bhakuti aliikwo umalafyale umunine yuuyo ingamu yaake ghwi Yeesu.”
7 e Jasão os hospedou na casa dele. Eles estão desobedecendo às leis do Imperador romano, dizendo que existe outro rei, chamado Jesus.
8 Bhwo abhosongo abha kaaya kala ni chilundilo icha bhandu bhaapulika inongwa isho, bhakoongela ukuyubhana.
8 Tanto a multidão como as autoridades ficaram agitadas quando ouviram essas palavras.
9 Po abhosongo abha kaaya bhala bhakabhabhuula uYaasoni na bhanine ukuti bhabhiitikile inongwa ku sila iya kufumya indalama ukuti bhabhaabhule nu kubhalekela. Bhwo bhaabhiika, bhakabhiitikisha ukuti bhabhuukaghe.
9 E as autoridades soltaram Jasão e os outros, depois que eles pagaram a quantia exigida para isso.
10 Nakalinga bhwo bhwabha bhushiku, abhiitiki abha mu kaaya aka Tesaloniike bhakabheegha nu kubhashindikila uPaabhuli nu Siila ukuti bhabhuukaghe mu kaaya aka Bhelooya. Bhwo uPaabhuli nu Siila bhaafika mu kaaya ako, bhakabhuuka mu sinaghoghi iya Bhayuuta pakwipuuta.
10 Logo que anoiteceu, os irmãos enviaram Paulo e Silas para a cidade de Bereia. Quando chegaram lá, eles foram à sinagoga .
11 Abhandu abha mu kaaya aka Bhelooya bhakalipokeela ishu ilya Chaala ni ndumbula yooshi ukukinda abhandu abha mu kaaya aka Tesaloniike. Abheene bhakabhelengagha aMasimbo aMeelu lyoshi ishiku ukuti bhashimikishe linga shiisho uPaabhuli akabhamanyishanga shikabha sha nalooli.
11 As pessoas dali eram mais bem-educadas do que as de Tessalônica e ouviam a mensagem com muito interesse. Todos os dias estudavam as Escrituras Sagradas para saber se o que Paulo dizia era mesmo verdade.
12 Ku nongwa iyo, aBhayuuta abhingi bhakamwitika uYeesu, soona abhakolo pamupeene na bhaliisha abhakabhi aBhaghiliki bhoope bhakamwitika.
12 Assim muitos judeus naquela cidade creram, e também não judeus, tanto mulheres da alta sociedade como também muitos homens.
13 Loole bhwo aBhayuuta abha mu kaaya aka Tesaloniike bhaapulika ukuti uPaabhuli ali pakulumbilila ishu ilya Chaala mu kaaya aka Bhelooya, bhakabhuuka mu kaaya ako. Bhwo bhaafika, bhakaanda ukusongelesha nu kufulughania ifilundilo ifya bhandu ukuti manye bhamupulikishange uPaabhuli shiisho akabhamanyishanga.
13 Mas, quando os judeus de Tessalônica souberam que Paulo tinha anunciado a palavra de Deus também em Bereia, foram até lá e começaram a agitar e atiçar o povo contra eles.
14 Po bhwo abhiitiki abha mu kaaya aka Bhelooya bhaashaaghania isho, nakalinga bhakamushindikila uPaabhuli ukufika ku nyanja ukuti abhuuke ku chiisu ichinine, loole uSiila nu Tiimoti bhakashaala mu Bhelooya.
14 Então os irmãos enviaram Paulo imediatamente para o litoral; porém Silas e Timóteo ficaram em Bereia.
15 Bhwo bhaafika ku nyanja, abhiitiki bhala pamupeene nu Paabhuli bhakakwela mu ngalabha, bhakabhuuka nu kufika mu kaaya aka Aseeni. Loole bhwo abhiitiki bhala bhakughaluka, uPaabhuli akabhalaghila ukuti bhabhabhuule uSiila nu Tiimoti bhoope bhabhuuke lubhilo ku kaaya aka Aseeni kuukwo akiikalagha.
15 Os irmãos que protegiam Paulo o levaram até a cidade de Atenas. Depois voltaram para Bereia, levando um recado de Paulo; ele pedia que Silas e Timóteo fossem encontrá-lo em Atenas o mais depressa possível.
16 Bhwo uPaabhuli akumulindilila uSiila nu Tiimoti mu kaaya aka Aseeni, akafulala leka mu ndumbula yaake ku nongwa iya kuti akaagha akaaya kooshi kali na bhochaala abhingi leka.
16 Enquanto estava esperando Silas e Timóteo em Atenas, Paulo ficou revoltado ao ver a cidade tão cheia de ídolos.
17 Po uPaabhuli akabhuuka nu kwingila mu sinaghoghi pakuyughisania na Bhayuuta pamupeene na Bhaghiliki bhaabho bhakamwipuutagha uChaala. Soona, lyoshi ishiku akabhuukagha ku munaalo nu kuyughisania na bhandu bhooshi bhaabho akabhaaghagha.
17 Ele ia para a sinagoga e ali falava com os judeus e com os não judeus convertidos ao Judaísmo. E todos os dias, na praça pública, ele falava com as pessoas que se encontravam ali.
18 Bhwo ali pa munaalo, uPaabhuli akakomaana nu kuyughisania na bhamanyi abha mahala bhaabho bhakabhiitishanga ingamu iya Bhaepikuleebho na Bhasitoyiki. Abhamanyi abho bhakiighanagha leka ukwinongʼona isha bhwanalooli ni nyango iya bhwumi. Bhamu mu bhamanyi abho bhakabhuusania bheene-bheene bhakati, “Kali, umumanyishi uyu yuuyo atamanyiile akulonda ukutubhuula kooni?” Abhanine bhakayugha bhakati, “Shikulangisha ukuti umundu uyu akulumbilila inongwa isha bhochaala abhaheesha ukufuma mu fyisu ifinine.” Abheene bhakayughagha ulwo ku nongwa iya kuti uPaabhuli akalumbililagha iNongwa iNyiisa isha Yeesu ni sha kushuuka kwake.
18 Alguns professores epicureus e alguns estoicos discutiam com ele e perguntavam: — O que é que esse ignorante está querendo dizer? Outros comentavam: — Parece que ele está falando de deuses estrangeiros. Diziam isso porque Paulo estava anunciando Jesus e a ressurreição .
19 Po abhamanyi abha mahala abho bhakamwegha uPaabhuli nu kubhuuka naghwe ku ibhalaasa ilya mu kaaya ilya Bhaghiliki liilyo ingamu yaake bhakatingi Alebhopagho. Bhwo bhaafika, abhosongo abha libhalaasa lila bhakamubhuusha uPaabhuli bhakati, “Kali, tubhaghiile tumanye nuutwe ukuti fimanyisho fiki ifipya ifyo fiifyo kwendelela ukumanyisha?
19 Então eles o levaram a uma reunião da Câmara Municipal e disseram: — Gostaríamos de saber que novo ensinamento é esse que você está trazendo para nós.
20 Ughwe ghwisa nu kumanyisha ifimanyisho fiifyo fiheesha kukwitu, ku nongwa iyo, tukulonda utulingaanie tumanye ukuti kwo kuti kooni.”
20 Pois você diz algumas coisas que nos parecem esquisitas, e nós gostaríamos de saber o que elas querem dizer.
21 Bhakayugha ulwo ku nongwa iya kuti abhandu bhooshi abha mu kaaya aka Aseeni na bhaheesha bhooshi bhaabho bhakiikalagha mu kaaya ako bhakabhombelagha akabhalilo kaabho kooshi ukushiyugha nu kushipulikisha inongwa imbya.
21 É que todos os moradores de Atenas e os estrangeiros que viviam ali gostavam de passar o tempo contando e ouvindo as últimas novidades.
22 Po uPaabhuli akiima pakati pa bhosongo abha libhalaasa lila, akabhabhuula akati, “Mwe bhandu abha mu kaaya aka Aseeni umwe! Une naabhabhona ukuti umwe mwe bhandu abha lwipuuto leka.
22 Então Paulo ficou de pé diante deles, na reunião da Câmara Municipal, e disse: — Atenienses! Vejo que em todas as coisas vocês são muito religiosos.
23 Paapo bhwo ingughenda mu kaaya kiinyu nu kutesha utundu twinyu utwa kwipuutila, ingaghabhona amasimbo pa chighemo chimo ghaagho ghakasimbighwa ukuti, KWA CHAALA YUUYO ATAKUMANYIKWA. Po uChaala uyo yuuyo mukumwipuuta chishita kumumanya, ghwe yuuyo ingumulumbilila kukwinyu ulu.
23 De fato, quando eu estava andando pela cidade e olhava os lugares onde vocês adoram os seus deuses, encontrei um altar em que está escrito: “ Ao Deus Desconhecido ”. Pois esse Deus que vocês adoram sem conhecer é justamente aquele que eu estou anunciando a vocês.
24 “Uyo ghwi Chaala yuuyo akapela ichiisu nu tundu twoshi tuutwo tuliimwo mukati yaake, ghwe yuuyo ghwi Malafyale ughwa kumwanya na pa chiisu, umwene atakwikala mu nyumba isha kwipuutila shiisho shisengiighwe na bhandu.
24 — Deus, que fez o mundo e tudo o que nele existe, é o Senhor do céu e da terra e não mora em templos feitos por seres humanos.
25 Soona atakulonda naakamu ukufuma ku bhandu ku nongwa iya kuti umwene ghwe yuuyo akutupela utwe tweshi ukubha bhuumi nu kuti twesheelaghe, soona ghwe yuuyo akutupa utundu twoshi tuutwo tukulonda mu bhwumi bhwitu.
25 E também não precisa que façam nada por ele, pois é ele mesmo quem dá a todos vida, respiração e tudo mais.
26 Ukwandila kubhwandilo, uChaala akapela umundu yumoywene. Ukufuma ku mundu uyo, uChaala akapela ifikolo fyoshi fiifyo ulu fikwikala mu chiisu chooshi. Soona ghwe yuuyo akatumula nu kubhaatika ukuti ifikolo ifyo indifikiikalaghe kuughu nu kuti indifikabhange fyumi ku kabhalilo kaki.
26 De um só homem ele criou todas as raças humanas para viverem na terra. Antes de criar os povos, Deus marcou para eles os lugares onde iriam morar e quanto tempo ficariam lá.
27 UChaala akabhomba ulwo ukuti abhandu bhamulondaghe pamu ku sila iya kupalamaasha nu kumwagha pamupeene nu kuti uChaala atali kubhutali nuutwe.
27 Ele fez isso para que todos pudessem procurá-lo e talvez encontrá-lo, embora ele não esteja longe de cada um de nós.
28 Paapo umundu yumo akayugha akati, ‘Ku nongwa yaake, utwe twe bhuumi, tukughenda nu kuti tuli isa muumwo tubheeliile.’ Soona, abhatungi bhiinyu bhamu abha nyimbo bhakayugha bhakati, ‘Utwe tweshi twe bhaana bhaake.’
28 Porque, como alguém disse: “Nele vivemos, nos movemos e existimos.” E alguns dos poetas de vocês disseram: “Nós também somos filhos dele.”
29 “Ku nongwa iya kuti nalooli utwe twe bhaana bhaake, po tutakulondighwa ukwinongʼona ukuti uChaala ali ungati chifwani icha sahabhu, icha ndalama pamu icha liyondo liilyo litendekeshiighwe ku bhumangʼanyi nu bhumanyi ubhwa bhandu.
29 E, já que somos filhos dele, não devemos pensar que Deus é parecido com um ídolo de ouro, de prata ou de pedra, feito pela arte e habilidade das pessoas.
30 Mu kabhalilo aka kubhwandilo, uChaala akabhusuula ubhulema ubhwa bhandu paapo bhatakamanyagha shiisho bhakabhombagha, loole ulu akubhalaghila abhandu bhooshi pooshi pala ukuti bhapinduke nu kwilaata imbiibhi shaabho.
30 No passado Deus não levou em conta essa ignorância. Mas agora ele manda que todas as pessoas, em todos os lugares, se arrependam dos seus pecados.
31 Paapo abhaatikite ishiku liilyo indiakabhalonge abhandu abha mu chiisu ichi mu bhwanalooli ukughendela ku mundu yuuyo akamusala. UChaala ashishimikishiishe ishi ku bhandu bhooshi ku sila iya kumushuusha uKilisiti.”
31 Pois ele marcou o dia em que vai julgar o mundo com justiça, por meio de um homem que escolheu. E deu prova disso a todos quando ressuscitou esse homem.
32 Bhwo abhosongo abha libhalaasa bhala bhaamupulika uPaabhuli akuyugha inongwa isha kushuuka ukwa bhafwe, bhamu mu bhosongo bhala bhakamuseka ku lufuuyo, loole abhanine bhakamubhuula bhakati, “Tukulonda tukupulikishe soona bhwo kuyugha inongwa isho.”
32 Quando ouviram Paulo falar a respeito de ressurreição, alguns zombaram dele, mas outros disseram: — Em outra ocasião queremos ouvir você falar sobre este assunto.
33 Po bhwo bhaayugha amashu agho, uPaabhuli akatiila pa lukomaano ulwa libhalaasa lula.
33 Então Paulo foi embora dali.
34 Loole bhamu mu bhandu bhala bhakamwitika uYeesu nu kubhuuka pamupeene nu Paabhuli. Mu bhandu bhala akabhaamwo umundu yumo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Ndyonisyo yuuyo akabha ghwe yumo mu bhosongo abha libhalaasa. Umunine akabha mukolo yuuyo ingamu yaake akabha ghwi Ndamaali pamupeene na bhandu abhanine abhingi.
34 Mas algumas pessoas creram e se juntaram a ele. Entre essas estavam Dionísio, que era membro da Câmara Municipal, uma mulher chamada Dâmaris e mais outras pessoas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.