Atos 15
ULwitikano uLupya (NDH) vs NVT
1 Bhwo uPaabhuli nu Bhalinabha bhali mu kaaya aka Antiyokiya, abhandu bhamu bhakafuma mu chiisu icha Yuteeya nu kubhuuka ku Antiyokiya. Bhwo bhaafika, bhakaanda ukubhamanyisha abhiitiki bhakatingi, “Linga mutakukwesulighwa ukukongana nu lwiho luulwo uMoose akatulekela, uChaala atabhaghiile ukubhapoka.”
1 Chegaram a Antioquia alguns homens da Judeia e começaram a ensinar aos irmãos: “A menos que sejam circuncidados, conforme exige a lei de Moisés, vocês não poderão ser salvos”.
2 Bhwo uPaabhuli nu Bhalinabha bhaafipulika ifimanyisho ifyo, bhakaanda ukukaanikana ku maka na bhandu abho. Po aBhakilisiti abha Antiyokiya bhakiitikana ukuti bhabhasale bhamu bhabhuuke ku Yelusaleemu pamupeene nu Paabhuli nu Bhalinabha ukuti bhaye bhayughisanie ishu ilyo pamupeene na bhatumighwa na bhosongo abha chipanga.
2 Paulo e Barnabé discordaram deles e discutiram energicamente. Por fim, a igreja decidiu enviar Paulo e Barnabé a Jerusalém, acompanhados de alguns irmãos de Antioquia, para tratar dessa questão com os apóstolos e presbíteros.
3 Po aBhakilisiti abha chipanga icha ku Antiyokiya bhakabhatuma uPaabhuli na bhanine bhamu ukuti bhabhuuke ku Yelusaleemu. Bhwo bhakubhuuka, bhakaghendela mu chiisu icha Foyinike ni cha Samaliiya, bhakabhapangilagha aBhakilisiti abha fyisu ifyo isha kupinduka ukwa bhandu bhaabho bhatakabha Bhayuuta. Inongwa isho shikabhahobhosha leka aBhakilisiti bhooshi.
3 A igreja, portanto, enviou seus representantes a Jerusalém. No caminho, eles pararam na Fenícia e em Samaria para visitar os irmãos e contaram que os gentios também estavam sendo convertidos, o que muito alegrou a todos.
4 Bhwo uPaabhuli na bhanine bhaafika ku Yelusaleemu, abhatumighwa na bhosongo abha chipanga bhakabhapokeela akiisa. Po uPaabhuli nu Bhalinabha bhakabhapangila shooshi shiisho uChaala akabhomba ukughendela kukwabho.
4 Quando chegaram a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e presbíteros, e relataram tudo que Deus havia feito por meio deles.
5 Loole abhiitiki bhamu ukufuma mu chibhughutila icha Bhafalisaayi bhakiima, bhakayugha bhakati, “Tubhalaghile bhaabho bhataa Bhayuuta ukuti bhakulondighwa bhakwesulighwe nu kuti bhashikongaghe indaghilo isha Moose.”
5 Contudo, alguns dos irmãos que pertenciam à seita dos fariseus se levantaram e disseram: “É necessário que os convertidos gentios sejam circuncidados e guardem a lei de Moisés”.
6 Po abhatumighwa na bhosongo abha chipanga bhakabhungaana, bhakayughisania ukuti bhalyinongʼone akiisa ishu ilyo.
6 Os apóstolos e presbíteros se reuniram para decidir a questão.
7 Bhwo bhaayughisania ku kabhalilo akatali, po uPeeteli akiima, akayugha akati, “Mwe bhiitiki bhanyiitu, umwe mumeenye ukuti akabhalilo aka kunyuma uChaala akaasala une pakati papiinyu ukuti indumbililaghe iNongwa iNyiisa ku bhandu bhaabho bhataa Bhayuuta ukuti bhamwitike uYeesu Kilisiti.
7 Depois de uma longa discussão, Pedro se levantou e se dirigiu a eles, dizendo: “Irmãos, vocês sabem que, há muito tempo, Deus me escolheu dentre vocês para falar aos gentios a fim de que eles pudessem ouvir as boas-novas e crer.
8 UChaala yuuyo ashimeenye shooshi shiisho shili mu ndumbula shiitu, akubhapokeela na abho bhaabho bhataa Bhayuuta ku sila iya kubhapa uMbepo uMwelu isa muumwo atupiile nuutwe.
8 Deus conhece o coração humano e confirmou que aceita os gentios ao lhes dar o Espírito Santo, como o deu a nós.
9 UChaala atatupaaghulaniishe utwe nabho, loole abhasukite bhoope indumbula shaabho ku sila iya kumwitika uYeesu.
9 Não fez distinção alguma entre nós e eles, pois purificou o coração deles por meio da fé.
10 Kali, kooni mukumughela uChaala ku sila iya kubhapimbisha abhiitiki umushigho ughu ughwa kushikonga indaghilo shiisho abhosekulu bhiitu nuutwe tupooshitwe ukushikonga?
10 Então por que agora vocês provocam a Deus, sobrecarregando os discípulos gentios com um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 Nashiku, manye mwinongʼonaghe ulwo! UChaala akutupoka utwe twe Bhayuuta ukughendela ku chisa icha Yeesu isa muumwo akubhapoka na bhaabho bhataa Bhayuuta.”
11 Cremos que todos, nós e eles, somos salvos da mesma forma, pela graça do Senhor Jesus”.
12 Bhwo uPeeteli aayugha amashu agho, abhandu bhooshi bhakasumba. Po bhakeendelela ukubhapulikisha uPaabhuli nu Bhalinabha bhwo bhakulingaania ifyika fiifyo uChaala akafibhomba ku bhandu bhaabho bhataa Bhayuuta ukughendela kukwabho.
12 Todos ouviram em silêncio enquanto Barnabé e Paulo lhes relatavam os sinais e maravilhas que Deus havia realizado por meio deles entre os gentios.
13 Bhwo uPaabhuli nu Bhalinabha bhaamala ukuyugha, uYaakobhu ghwepe akayugha akati, “Mwe bhiitiki bhanyiitu, ingubhasuuma muumbulikishe.
13 Quando terminaram de falar, Tiago se levantou e disse: “Irmãos, ouçam-me!
14 USiimoni Peeteli aatulingaania muumwo uChaala alangishiishe kubhwandilo ukuti akubhasaaghila abhandu bhaabho bhataa Bhayuuta ku sila iya kubhasala bhamu ukuti bhabhe bhandu bhaake.
14 Pedro lhes falou sobre como Deus visitou primeiramente os gentios para separar dentre eles um povo para si.
15 Ishi shigheliile na shiisho shisimbiighwe mu bhokalata abha bhasololi, uChaala akuti,
15 E isso está em pleno acordo com o que disseram os profetas. Como está escrito:
16 ‘Linga isho shaakinda, indiingaghaluke,
16 ‘Depois disso voltarei e restaurarei a tenda caída de Davi. Reconstruirei suas ruínas e a restaurarei,
17 Po abhandu abha fyisu ifinine,
17 para que o restante da humanidade busque o Senhor, incluindo os gentios, todos os que chamei para serem meus. O Senhor falou,
18 Ishi sho shiisho uChaala akashiyugha ukufuma kubhwandilo.’ ”
18 aquele que tornou essas coisas conhecidas desde a eternidade’.
19 UYaakobhu akeendelela ukuyugha akati, “Po ingubhasuuma ukuti manye twendelelaghe ukubhatamya abhandu bhaabho bhataa Bhayuuta linga bhakulonda ukumwitika uChaala.
19 “Portanto, considero que não devemos criar dificuldades para os gentios que se convertem a Deus.
20 Loole tukulondighwa tubhasimbile ukalata ughwa kubhalingaania ukuti manye bhalyange ifindu fiifyo bhafumyishe ukubha fyabhupe ku bhochaala nu kuti manye bhabhombaghe ubhushipani. Manye bhalyange inyama iya chikanu chiicho bhachighoghite ku sila iya kuchinionga, soona manye bhalyange ibhanda ilya fikanu.
20 Ao contrário, devemos escrever a eles dizendo-lhes que se abstenham de alimentos oferecidos a ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 Paapo ku kabhalilo akatali shiisho uMoose akasimba mu bhokalata bhaake shikwendelela ukulumbililighwa mu twaya twoshi nu kubhelengighwa mu masinaghoghi amashiku ghooshi agha Sabhati.”
21 Pois essas leis de Moisés são pregadas todos os sábados nas sinagogas judaicas em todas as cidades há muitas gerações”.
22 Po abhatumighwa, abhosongo ni chipanga chooshi icha Yelusaleemu bhakatumula pamupeene ukuti bhabhasale abhiitiki bhamu pakati papaabho, bhabhuuke ku Antiyokiya pamupeene nu Paabhuli nu Bhalinabha. Po bhakabhasala abhandu bhamu bhabhili bhaabho bhakabha bhalongoshi mu bhiitiki abhanine. Yumo akabha ghwi Yuuta, ingamu yaake inine akabha ghwi Bhalisabha, umunine akabha ghwi Siila.
22 Então os apóstolos e presbíteros e toda a igreja em Jerusalém escolheram representantes e os enviaram a Antioquia da Síria, com Paulo e Barnabé, para informar sobre essa decisão. Os homens escolhidos eram dois líderes entre os irmãos: Judas, também chamado Barsabás, e Silas.
23 Po bhakasimba ukalata, bhakabhapa nu kubhatuma. Inongwa shiisho bhakasimba mwa kalata uyo sho ishi:
23 Esta foi a carta que levaram: “Nós, os apóstolos e presbíteros, e seus irmãos em Jerusalém, escrevemos esta carta aos irmãos gentios em Antioquia, Síria e Cilícia. Saudações.
24 Twapulika ukuti abhanyiitu bhamu ukufuma pakati papiitu bhaabho tutaa twetwe twabhatumite, bhiisile kukwinyu nu kubhabhuula inongwa shiisho shaabhatamyishe nu kubhafulughania mu ndumbula shiinyu.
24 “Soubemos que alguns homens, que daqui saíram sem nossa autorização, têm perturbado e inquietado vocês com seu ensino.
25 Bhwo twapulika akapango ako, twitikanite ukubhasala abhanyiitu bhamu nu kubhatuma kukwinyu pamupeene na bhamanyani bhiitu uBhalinabha nu Paabhuli.
25 Portanto, depois de chegarmos a um consenso, resolvemos enviar-lhes alguns representantes com nossos amados irmãos Barnabé e Paulo,
26 Abhanyiitu abho bhiifumyishe ubhwumi bhwabho ukufwa nu kupona ku nongwa iya kumubhombela uMalafyale ghwitu uYeesu Kilisiti.
26 que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Po twabhatuma kukwinyu uYuuta nu Siila ukuti bhabhabhuule nu kushishimikisha shiisho tusimbite mwa kalata uyo.
27 Estamos enviando Judas e Silas para confirmarem pessoalmente o que aqui escrevemos.
28 Paapo shaamuhobhosha uMbepo uMwelu nuutwe ukuti manye tubhapimbishange imishigho yiiyo yingʼwamite ukukinda indaghilo ishi.
28 “Pois pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nenhum peso maior que estes poucos requisitos:
29 Manye mulyange ifindu fiifyo bhafumyishe ukubha fyabhupe ku bhochaala, manye mulyange ibhanda ilya fikanu pamu inyama iya chikanu chiicho bhachighoghite ku sila iya kuchinionga, soona manye mubhombaghe ubhushipani. Linga mwiyeepusha ku shooshi isho, bhwo mwabhomba akiisa.
29 abstenham-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados, e de praticar a imoralidade sexual. Farão muito bem se evitarem essas coisas. “Que tudo lhes vá bem.”
30 Bhwo bhaalaghana na bhandu bhala bhaabho bhakabhatuma, uPaabhuli na bhanine bhakiilomuka ukubhuuka ku kaaya aka Antiyokiya. Bhwo bhaafika, bhakabhabhungaania aBhakilisiti pamupeene nu kubhapa ukalata yula.
30 Os mensageiros partiram de imediato para Antioquia, onde reuniram os irmãos e entregaram a carta.
31 Po aBhakilisiti bhala bhakapokeela ukalata yula, bhakabhelenga nu kusekela ngaani ku nongwa iya shiisho shikasimbighwa mwa kalata yula.
31 Houve grande alegria em toda a igreja no dia em que leram essa mensagem animadora.
32 UYuuta nu Siila bhaabho bhoope bhakabha bhasololi abha Chaala, bhakayughisania na Bhakilisiti bhala amashu amingi nu kubhakasha indumbula.
32 Então Judas e Silas, ambos profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Bhwo bhiikala nabho ku kabhalilo, abhiitiki abha ku Antiyokiya bhakabhiitikisha uYuuta nu Siila ukuti bhabhuukaghe, po bhakabhalagha ukuti bhabhuukaghe nu lutengaano ulwa Chaala. Bhoope bhakaghaluka ku bhala bhaabho bhakabhatuma. [
33 Permaneceram ali algum tempo, e depois os irmãos os enviaram em paz de volta à igreja de Jerusalém.
34 Loole uSiila akiighana ukushaala kula kula.]
34 Silas, porém, resolveu permanecer ali.
35 UPaabhuli nu Bhalinabha abheene bhakashaala mu kaaya aka Antiyokiya, bhakalumbililagha nu kumanyisha ishu ilya Malafyale uYeesu pamupeene na bhiitiki abhanine abhingi.
35 Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia. Eles e muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor naquela cidade.
36 Bhwo akabhalilo kaakinda, uPaabhuli akamubhuula uBhalinabha akati, “Tughaluke tuye tubhaghendele abhiitiki abhanyiitu bhaabho bhali mu twaya tuutwo tukalumbililagha ishu ilya Malafyale, ukuti tumanye abhandu abho bhakwendelela bhuleele.”
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: “Voltemos para visitar cada uma das cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como os irmãos estão indo”.
37 UBhalinabha akalondagha bhabhuuke pamupeene nu Yoohani yuuyo ingamu yaake inine akabha ghwi Maalika.
37 Barnabé queria levar João Marcos,
38 Loole uPaabhuli atakalondagha ukuti bhabhuuke nu Maalika paapo akabhalilo kamu akabhaleka ku chiisu icha Pamufiiliya, atakeendelela ukubhomba imbombo pamupeene nabho.
38 mas Paulo se opôs, pois João Marcos tinha se separado deles na Panfília, não prosseguindo com eles no trabalho.
39 Po bhakaanda ukukaanikana ngaani ukufika paapo bhakayabhanika. UBhalinabha akamwegha uMaalika, bhakakwela ingalabha ukubhuuka ku chiisu icha Kiipulo.
39 O desentendimento entre eles foi tão grave que os dois se separaram. Barnabé levou João Marcos e navegou para Chipre.
40 Loole uPaabhuli akamusala uSiila. Po bhwo akutiila mu kaaya aka Antiyokiya kala, abhiitiki bhakamwipuutila kwa Malafyale uYeesu ukuti eendelelaghe ukumulindilila ku chisa chaake.
40 Paulo escolheu Silas e partiu, e os irmãos o entregaram ao cuidado gracioso do Senhor.
41 Akaghenda mu chiisu icha Siiliya ni cha Kilikiya, akabhakashanga indumbula abhiitiki bhaabho bhakabha mu fyisu ifyo.Ukuchuula ukwa Paabhuli ulwa bhubhili|alt="Paul's second journey" src="Ndali HG-K-Paul-2 BW.tif" size="span" ref="15:36–18:22"
41 Então ele viajou por toda a Síria e Cilícia, fortalecendo as igrejas de lá.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.