Atos 7
Biblica® IBhayibhili Elingcwele LesiNdebele Elifinyelelekayo™ (NDE) vs AAI
1 Ngakho umphristi omkhulu wasembuza wathi, “Ukumangalelwa konke lokhu kuliqiniso na?”
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Kulokhu waphendula wathi: “Bafowethu labobaba ake lingilalele! UNkulunkulu wenkazimulo waziveza kubaba wethu u-Abhrahama esahlala eMesophothamiya, engakahlali eHarani.
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 UNkulunkulu wathi, ‘Tshiya ilizwe lakini labantu bakini uye elizweni engizakutshengisa lona.’
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Ngakho wasuka elizweni lamaKhaladiya wayahlala eHarani. Ngemva kokufa kukayise, uNkulunkulu wamletha kuleli ilizwe lapho eselihlala khona manje.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Kamuphanga lifa lapha loba nje isiqintshana somhlabathi. Kodwa uNkulunkulu wamthembisa ukuthi yena lezizukulwane zakhe ngemva kwakhe babezalizuza ilizwe lelo libe ngelabo, loba nje ngalesosikhathi u-Abhrahama wayengelamntwana.
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 UNkulunkulu wakhuluma laye kanje: ‘Izizukulwane zakho zizakuba ngabezizweni elizweni elingayisilo lazo okweminyaka engamakhulu amane, njalo zizagqilazwa, zihlukuluzwe.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Ngizasijezisa lesosizwe esibagqilazayo,’ kusitsho uNkulunkulu, ‘emva kwalokho bazaphuma kulelolizwe bangikhonze kuyonale indawo.’
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Wasenika u-Abhrahama isivumelwano sokusoka. U-Abhrahama waba nguyise ka-Isaka, wamsoka ngemva kwensuku eziyisificaminwembili ezelwe. Ngemva kwalokho u-Isaka waba nguyise kaJakhobe, uJakhobe yena waba nguyise wabokhokho abalitshumi lambili.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Ngenxa yokuthi okhokho babalomhawu ngoJosefa, bamthengisela eGibhithe njengesigqili. Kodwa uNkulunkulu waba laye
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 wamephula kuzozonke inhlupho zakhe. Wanika uJosefa inhlakanipho, wamenza wathandwa nguFaro, inkosi yaseGibhithe. Yona yasimenza umbusi eGibhithe lakuso sonke isigodlo sakhe.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Indlala yasihlasela lonke elaseGibhithe leleKhenani, kwaba lobunzima obukhulu ngoba okhokho bethu bakuswela ukudla.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 UJakhobe esezwile ukuthi amabele ayekhona eGibhithe, wathuma okhokho bethu ekuhambeni kwabo kwakuqala.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Sebesiya khona okwesibili, uJosefa wabatshela abanewabo ukuthi wayengubani, njalo uFaro waziswa ngabakibo kaJosefa.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Ngemva kwalokho uJosefa wasebiza uyise uJakhobe ukuthi eze labendlu yakhe bonke, kungabantu abangamatshumi ayisikhombisa lanhlanu sebebonke.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Ngakho uJakhobe wasesehlela kweleGibhithe lapho afela khona yena kanye labokhokho bethu.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Izidumbu zabo zabuyiswa eShekhemu zabekwa ethuneni elathengwa ngu-Abhrahama emadodaneni kaHamori eShekhemu ngemali ethile.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Kwathi isikhathi sesisondele esokuthi uNkulunkulu agcwalise isithembiso sakhe ku-Abhrahama, inani labantu bakithi eGibhithe landa ngamandla.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Kwasekusiba ‘lenye inkosi eyayingazi lutho ngoJosefa yaba ngumbusi eGibhithe.’
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Yaba lesihluku ebantwini bakithi, yancindezela okhokho bethu ngokubabamba ngamandla ukuthi balahlele khatshana insane zabo ezisanda kuzalwa ukuthi zife.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Ngalesosikhathi uMosi wazalwa, njalo engasumntwana makhaza. Okwezinyanga ezintathu wondliwa endlini kayise.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Kwathi esebekwe phandle, indodakazi kaFaro yamthatha yamkhulisa njengomntanayo.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 UMosi wafundiswa kuyo yonke inhlakanipho yamaGibhithe, eligagu lokukhuluma lokwenza.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Kwathi uMosi eseleminyaka engamatshumi amane obudala, wacabanga ukuya kwethekelela abantu bakibo, abako-Israyeli.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Wabona omunye wabo ehlukuluzwa ngumGibhithe, ngakho wayamlamulela, wenanisa ngokubulala umGibhithe lowo.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 UMosi wakhumbula ukuthi abantu bakibo babezakunanzelela ukuthi uNkulunkulu wayemsebenzisa ukuthi abakhulule, kodwa kabakunanzelelanga.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Ngosuku olulandelayo uMosi wawela phezu kwabako-Israyeli ababili ababesilwa. Wazama ukubalamula ngokuthi, ‘Madoda, liyizinini; kungani lihlukuluzana kangaka na?’
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 Kodwa leyondoda eyayihlukuluza eyinye, yamfuqela eceleni uMosi yathi, ‘Ngubani okwenze umbusi lomahluli phezu kwethu?
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Ufuna ukungibulala njengomGibhithe ombuleleyo izolo?’
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 UMosi wathi ekuzwa lokho wabalekela eMidiyani, lapho ahlala khona njengesizwe, wazala khona amadodana amabili.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Sekwedlule iminyaka engamatshumi amane, ingilosi yavela kuMosi iselangabini lesixuku esibhebhayo enkangala eduze kweNtaba iSinayi.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Wathi ekubona lokhu wamangala kakhulu ngalowombono. Wathi uyasondela ukuthi abonisise, wezwa ilizwi likaThixo lisithi:
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 ‘NginguNkulunkulu waboyihlo, uNkulunkulu ka-Abhrahama, lo-Isaka loJakhobe.’ UMosi wathuthumela ngokwesaba wehluleka ukukhangela.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 INkosi yasisithi kuye, ‘Khupha amanyathela akho, ngoba indawo omi kuyo ingumhlabathi ongcwele.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Ngempela sengikubonile ukuhlukuluzeka kwabantu bami eGibhithe. Sengikuzwile ukububula kwabo, ngakho sengibuyile phansi lapha ukuzebakhulula. Manje-ke zwana, ngizakubuyisela eGibhithe.’
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Nguye kanye uMosi lo ababemalile ngamazwi athi, ‘Ngubani okwenze umbusi lomahluli na?’ Wathunyelwa ukuba ngumbusi lomkhululi nguNkulunkulu mathupha, ngengilosi eyabonakala kuye isesixukwini.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Wabakhokhela baphuma elizweni laseGibhithe, wenza izimanga lemimangaliso eGibhithe lasolwandle olubomvu kanye lasenkangala okweminyaka engamatshumi amane enkangala.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 Nguye lo uMosi owatshela abako-Israyeli wathi, ‘UNkulunkulu wenu uzalivusela umphrofethi phakathi kwabafowenu njengami.’
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Wayephakathi kwebandla enkangala, elabokhokho bethu njalo elayo ingilosi eyakhuluma kuye eNtabeni yaseSinayi; njalo wemukela amazwi okuphila ukuthi awedlulisele kithi.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Kodwa okhokho bethu bala ukumlalela. Bamala, kwathi ezinhliziyweni zabo babuyela eGibhithe.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Batshela u-Aroni bathi, ‘Yenza onkulunkulu abazasikhokhela. UMosi lo owasikhupha eGibhithe asisakwazi ukuthi usedliwe yini!’
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Yiso lesosikhathi abenza ngaso isithombe esasilesimo sethole. Baletha imihlatshelo kulo, benza umkhosi wokuthakazelela lokho okwenziwa yizandla zabo.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Kodwa uNkulunkulu wabafulathela, wabakhalala ukuba bakhonze ilanga, inyanga lezinkanyezi. Lokhu kuvumelana lalokho okulotshiweyo encwadini yabaphrofethi ukuthi:
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Hatshi, lathwala isikhonzelo sikaMoleki
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Okhokho bethu babelalo ithabanikeli lobufakazi enkangala. Lalenziwe njengokuqondiswa kukaMosi nguNkulunkulu elandela isimo ayesibonile.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Sebelamukele ithala okhokho bethu bengaphansi kukaJoshuwa beza lalo ekuthumbeni kwabo izizwe. Lahlala elizweni kwaze kwaba yisikhathi sikaDavida,
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 owathandwa nguNkulunkulu, wacela ukuthi alungisele uNkulunkulu kaJakhobe indawo yokuhlala.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Kodwa kwaba nguSolomoni owamakhelayo leyondlu.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Lanxa kunjalo, oPhezukonke kahlali ezindlini ezakhiwe ngabantu. Njengoba esitsho umphrofethi ukuthi:
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 ‘Izulu liyisihlalo sami sobukhosi,
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Izinto zonke lezi kazenziwanga yisandla sami na?’
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Lina ziqholo zabantu, abanhliziyo lezindlebe ezingasokanga! Lifuze oyihlo: Lihlezi lijamelene loMoya oNgcwele!
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Kambe kwake kwabakhona umphrofethi oyihlo abangazange bamhlukuluze na? Baze bababulala lalabo abaphrofetha ngokuza koLungileyo. Khathesi selimnikele lambulala,
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 lina eseliwemukele umthetho oweza ngezingilosi kodwa kaliwulandelanga.”
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Amalunga eSanihedrini esekuzwile lokhu azonda, afuthelana, amgedlela amazinyo.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Kodwa uStefane egcwele uMoya oNgcwele wakhangela ezulwini wabona inkazimulo kaNkulunkulu loJesu emi esandleni sokunene sikaNkulunkulu.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 Wathi, “Khangelani, ngibona izulu livuliwe leNdodana yoMuntu imi esandleni sokunene sikaNkulunkulu.”
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 Besizwa lokhu bagcika indlebe zabo, baklabalala, bamdumela
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 bamhudulela phandle kwedolobho, bamkhanda ngamatshe. Ofakazi babeka izigqoko zabo phambi kwejaha elalithiwa nguSawuli.
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Kwathi belokhu bemkhanda uStefane wakhuleka wathi, “Nkosi Jesu, yamukela umoya wami.”
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 Wathi vutshalala ngamadolo phansi wamemeza wathi, “Nkosi, ungababekeli mlandu ngalesisono.” Kuthe esetsho lokho, walala.
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.