Lucas 15

Indian Standard Version (ISV) Nagamese (NAG) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Aru ek din poisa utha manu khan aru dusra paapi manu khan Jisu laga kotha huni bole nimite ahise.
1 Aproximavam-se de Jesus os publicanos e os pecadores para ouvi-lo.
2 Kintu Pharisee khan aru niyom likha khan ekjon-ekjon logote koi thakise, “Etu manu paapi khan ke mate, aru taikhan logote bohi kene khai.”
2 Os fariseus e os escribas murmuravam: Este homem recebe e come com pessoas de má vida!
3 Titia Jisu he etu dristanto taikhan ke koise,
3 Então lhes propôs a seguinte parábola:
4 “Yate kun ase, jun logote eksoh mer ase kintu tai ekta haraise koile, tai ninyanve ke jongol te chari kene jun to haraise etu ke bisari bole najabo?
4 Quem de vós que, tendo cem ovelhas e perdendo uma delas, não deixa as noventa e nove no deserto e vai em busca da que se perdeu, até encontrá-la?
5 Aru jitia tai etu mer to pai jai, tai laga pithite uthaikene khushi pora loi ane.
5 E depois de encontrá-la, a põe nos ombros, cheio de júbilo,
6 Jitia tai ghor te ahijai, tai sobke mate, tai laga sathi aru usorte thaka manu khan ke koi, ‘Moi logot khushi koribi, moi laga harai ja-a mer paise.’
6 e, voltando para casa, reúne os amigos e vizinhos, dizendo-lhes: Regozijai-vos comigo, achei a minha ovelha que se havia perdido.
7 Moi tumikhan ke koi ase, sorgote bhi eneka khushi koribo jitia ekjon paapi manu mon ghurai kene ahibo, etu ninyanve thaka pora bhi bisi khushi hobo, kele koile taikhan to mon ghura bole eku nai.
7 Digo-vos que assim haverá maior júbilo no céu por um só pecador que fizer penitência do que por noventa e nove justos que não necessitam de arrependimento.
8 Aru kun mahila, jun logote dosta chandi poisa thakise, jodi ekta harai diye, titia tai saaki jolai kene ghor jharu marikena sob sapha kori bisaribo nohoi jitia tak etu poisa napai?
8 Ou qual é a mulher que, tendo dez dracmas e perdendo uma delas, não acende a lâmpada, varre a casa e a busca diligentemente, até encontrá-la?
9 Aru jitia tai pai loi, tai laga sathi aru ghor usorte thaka manu khan ke matikena, koi ‘Moi logote khushi koribi, kelemane moi laga harai juwa poisa to moi paise.’
9 E tendo-a encontrado, reúne as amigas e vizinhas, dizendo: Regozijai-vos comigo, achei a dracma que tinha perdido.
10 Etu nisena he, Moi tumikhan ke koi ase, aru Isor laga sorgodoth majote bhi khushi hoi jitia ekjon paapi manu mon ghurai kene ahe.”
10 Digo-vos que haverá júbilo entre os anjos de Deus por um só pecador que se arrependa.
11 Titia Jisu he koise, “Ekjon manu laga duita chokra thakise,
11 Disse também: Um homem tinha dois filhos.
12 aru chutu chokra pora baba ke koise, ‘Baba, moi laga dhun sompoti te ki bhag ase etu moike dibi.’ Titia tai laga baba pora dui bhag kori kene duijon ke di dise.
12 O mais moço disse a seu pai: Meu pai, dá-me a parte da herança que me toca. O pai então repartiu entre eles os haveres.
13 Aru bisi din nohoi kene, chutu chokra tai laga ki ase etu sob joma kori kene dur jagate jai jaise, aru ta te tai laga sob dhun sompoti cholai kene khotom kori dise.
13 Poucos dias depois, ajuntando tudo o que lhe pertencia, partiu o filho mais moço para um país muito distante, e lá dissipou a sua fortuna, vivendo dissolutamente.
14 Jitia tai logote ki thakise etu sob khotom hoi jaise, titia etu pura desh te dangor akaal ahi jaise, aru tai bisi dukh paise.
14 Depois de ter esbanjado tudo, sobreveio àquela região uma grande fome e ele começou a passar penúria.
15 Titia tai kaam bisari kene ekta manu laga ghor te jaise, aru etu manu pora taike kheti te gahori ke dana khila bo nimite pathai dise.
15 Foi pôr-se ao serviço de um dos habitantes daquela região, que o mandou para os seus campos guardar os porcos.
16 Tai bisi bhuk laga pora gahori dana hoilebi khabo bhabi kene jaise, kintu tai khabole eku pa-a nai.
16 Desejava ele fartar-se das vagens que os porcos comiam, mas ninguém lhas dava.
17 Jitia tai nijor laga halat dikhise, tai nijorke kotha korise, ‘Moi laga baba ghor te kiman jon hajira kora manu khan ase taikhan bhi pet bhorta kha-luwa khabo pai, kintu moi yate bhuk pora mori bole ase!
17 Entrou então em si e refletiu: Quantos empregados há na casa de meu pai que têm pão em abundância... e eu, aqui, estou a morrer de fome!
18 Moi tayar kene moi laga baba ghor te jabo, aru taike kobo, “Baba, moi sorgo aru apuni age te paap korise.
18 Levantar-me-ei e irei a meu pai, e dir-lhe-ei: Meu pai, pequei contra o céu e contra ti;
19 Moi apuni laga chokra kobole layak nai; moike bhi apuni laga ekjon hajira manu nisena he bonai kene rakhibi.’”
19 já não sou digno de ser chamado teu filho. Trata-me como a um dos teus empregados.
20 Titia tai uthi kene baba laga ghor te jaise. Jitia tai dur te he thakise, tai laga baba pora dikhise aru morom pora bhorta hoi jaise, aru polaikene taike dhurise aru chuma dise.
20 Levantou-se, pois, e foi ter com seu pai. Estava ainda longe, quando seu pai o viu e, movido de compaixão, correu-lhe ao encontro, lançou-se-lhe ao pescoço e o beijou.
21 Titia chokra pora koise, ‘Baba, moi sorgote thaka Isor aru apuni usorte paap korise. Moi apuni laga chokra kobole layak nai.’
21 O filho lhe disse, então: Meu pai, pequei contra o céu e contra ti; já não sou digno de ser chamado teu filho.
22 Kintu baba pora tai laga noukar khan ke koise, ‘Sobse bhal kapra joldi anibi, aru taike lagai dibi, aru tai laga anguli te anguthi lagai dibi, aru notun chapal bhi lagai dibi.
22 Mas o pai falou aos servos: Trazei-me depressa a melhor veste e vesti-lha, e ponde-lhe um anel no dedo e calçado nos pés.
23 Aru sobse bhal guru laga bacha to ani kene maribi, aru moi khan sob kha luwa kori kene khushi koribo!
23 Trazei também um novilho gordo e matai-o; comamos e façamos uma festa.
24 Kelemane moi laga chokra to mori jaisele, kintu etiya jinda hoise; tai harai jaise, kintu etiya pai loise.’ Titia taikhan sob khushi korise.
24 Este meu filho estava morto, e reviveu; tinha se perdido, e foi achado. E começaram a festa.
25 Etu homoi te tai laga dangor chokra kheti te thakise. Jitia tai ghor usorte ponchise, tai manu khan gana kori kene nachi thaka awaj hunise.
25 O filho mais velho estava no campo. Ao voltar e aproximar-se da casa, ouviu a música e as danças.
26 Titia tai ekjon noukar ke matikena ki hoi ase etu hudise.
26 Chamou um servo e perguntou-lhe o que havia.
27 Titia noukar pora koise, ‘Tumi laga bhai wapas ahise aru tumi laga baba pora sobse bhal guru laga bacha katise. Kelemane baba pora tumi laga bhai ke bhal kori kene wapas pai loise.’
27 Ele lhe explicou: Voltou teu irmão. E teu pai mandou matar um novilho gordo, porque o reencontrou são e salvo.
28 Kintu dangor chokra to khong uthise aru bhitor te jabole mon kora nai, etu karone tai laga baba bahar te ulaikene taike ahibole nimite matise.
28 Encolerizou-se ele e não queria entrar, mas seu pai saiu e insistiu com ele.
29 Kintu dangor chokra pora tai laga baba ke koise, ‘Sabi, iman saal moi apuni nimite kaam korise, aru kitia bhi niyom bhanga nai, hoilebi apuni moike ekta chutu saguli bhi diya nai ami laga sathi khan logote jai kene khushi kori bole,
29 Ele, então, respondeu ao pai: Há tantos anos que te sirvo, sem jamais transgredir ordem alguma tua, e nunca me deste um cabrito para festejar com os meus amigos.
30 kintu jitia apuni laga etu chokra ahise, jun he apuni laga dhun sompoti sob to biya kaam kori kene phelai dise, tai nimite apuni sobse bhal guru laga bacha to katise.’
30 E agora, que voltou este teu filho, que gastou os teus bens com as meretrizes, logo lhe mandaste matar um novilho gordo!
31 Titia baba taike koise, ‘Bacha, tumi hodai moi logote ase, aru etu sob to tumi laga he ase.
31 Explicou-lhe o pai: Filho, tu estás sempre comigo, e tudo o que é meu é teu.
32 Kintu etu kha luwa kori kene khushi kori bole nimite dorkar thakise, kelemane tumi laga etu bhai jinda ase; tai harai jaisele, hoilebi etiya taike pai loise.’”
32 Convinha, porém, fazermos festa, pois este teu irmão estava morto, e reviveu; tinha se perdido, e foi achado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.